Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kristliku lootuse jagamine Senegalis

Kristliku lootuse jagamine Senegalis

Meie oleme need, kes usuvad

Kristliku lootuse jagamine Senegalis

KALA on olnud juba muistsest ajast alates üks peamisi toiduaineid. Inimesed on tuhandeid aastaid kalastanud meredel, järvedel ja jõgedel. Mõned Jeesuse Kristuse apostlid olid Galilea järvel tegutsevad kalamehed. Nendele tutvustas Jeesus teistsugust kalapüüki. See on vaimne kalapüük, mis ei too kasu mitte ainult kalameestele, vaid ka kaladele.

Seda silmas pidades ütles Jeesus kalur Peetrusele: „Nüüdsest alates pead sa inimesi püüdma!” (Luuka 5:10). Selline kalapüük toimub tänapäeval rohkem kui 230 maal, sealhulgas ka Senegalis (Matteuse 24:14). Siin jagavad oma kristlikku lootust julgelt teistele nüüdisaegsed „inimeste püüdjad” (Matteuse 4:19).

Senegal asub Aafrika läänepoolseimas tipus. Põhjas külgneb see Sahara liivaste kõrbealadega, lõunas aga ulatub Casamance’i niiske kliimaga metsapiirkonnani. Senegal on maa, kus puhuvad nii kuivad kõrbetuuled kui ka jahedad värskendavad Atlandi briisid. Siin elab rohkem kui üheksa miljonit inimest. Senegali elanikud on tuntud oma külalislahkuse poolest. Enamik ei pea end kristlasteks. Paljud on lambakarjused, aga on ka veiste, kaamelite ja kitsede karjatajaid. Samuti on siin põllumehi, kes kasvatavad maapähklit, puuvilla ja riisi. Ja muidugi on siin kalamehi, kes naasevad Atlandi ookeanilt ja mitmetelt läbi maa looklevatelt suurtelt jõgedelt priske kalasaagiga. Kalatööstusel on Senegali majanduses tähtis roll. Kuulus rahvustoit ceebu jën ongi maitsev roog riisist, kalast ja köögiviljadest.

„Inimeste püüdjad”

Senegalis on 863 innukat Jumala Kuningriigi kuulutajat. Vaimne kalapüük algas siin 1950ndate aastate algul. Vahitorni ühingu harubüroo avati pealinnas Dakaris 1965. aastal. Paljudelt kaugetelt maadelt hakkas saabuma „kalapüüdjaid” – misjonäre. Algas „kalapüük”, ja nõnda saigi kristliku lootuse jagamine Senegalis hoo sisse. Viimaks ehitati Almadiesesse, Dakari äärelinna, uued harubüroohooned, mis pühitseti Jehoovale 1999. aasta juunis. Milline rõõmuaeg!

Takistused tõe omaks võtmisel

Korrapäraselt külastatakse väga erineva taustaga inimesi, kellest osa on avaldanud soodsat vastukaja Jumala Sõnas leiduvale lootusesõnumile. Ehkki paljudel pole Piibli kohta mingeid teadmisi, on nad rõõmsad, kuuldes, et varsti täituvad tõotused, mis Jehoova Jumal on andnud ustavate vanaaja prohvetite kaudu.

Tihti on vaja julgust, et kristlike põhimõtete suhtes kindel seisukoht võtta, eriti veel, kui küsimuse all on hõimutraditsioonid ja -kombed. Senegalis on näiteks polügaamia väga levinud. Mõelgem juhtumile mehega, kel oli Piiblit uurima hakates kaks naist. Kas tal jätkus julgust võtta vastu kristlik tõde ja toimida Pühakirja nõude kohaselt, mis ütleb, et mehel võib olla vaid üks naine? (1. Timoteosele 3:2.) Ning kas ta jättis endale oma nooreea naise, selle, kellega ta abiellus esmalt? Just nii see mees tegi ja nüüd teenib ta innuka kogudusevanemana ühes suuremas koguduses Dakari alal. Ka tema esimene naine on tõe vastu võtnud, samuti tema 12 last, 10 esimese ja 2 endise teise naise oma.

Kristliku lootuse vastuvõtmisel võib olla veel üheks takistuseks kirjaoskamatus. Kas see tähendab, et kirjaoskamatu inimene ei saagi tõde vastu võtta ega ellu rakendada? Mitte sugugi. Võtkem näiteks Marie, kes oma kaheksa väikse lapse kõrvalt rasket tööd teeb. Ta mõistis peagi, kui tähtis on arutada iga päev koos lastega piibliteksti, enne kui nemad kooli lähevad, tema aga tööle tõttab. Aga kuidas ta sai seda teha, kui ta ei osanud lugeda? Igal hommikul võttis ta brošüüri „Uuri Pühakirja iga päev” ja läks seisma oma maja ette liivkattega tänavale. Kui inimesed möödusid, küsis ta neilt, kas nad oskavad lugeda. Leides mõne kirjaoskaja, ulatas ta sellele brošüüri ja ütles tõsiselt: „Ma ei oska lugeda, kas sa võiksid mulle täna selle osa ette lugeda?” Ta kuulas tähelepanelikult, mida loetakse. Siis tänas ta seda möödakäijat ning läks kiiresti majja tagasi, et viia oma lastega enne nende kooliminekut läbi selle teksti elav arutelu.

Igasugused inimesed avaldavad soodsat vastukaja

Senegalis võib näha inimesi istumas tänaval ja kaubitsemas kala ja köögi- või puuviljaga või siis lebasklemas mõne võimsa ahvileivapuu all ja joomas ataya’t, kibedavõitu rohelist teed. Kaks venda olid otsustanud jagada head sõnumit kõigiga, keda nad kohtavad, niisiis pöördusid nad ka ühe sandistunud mehe poole, kes tänaval kerjas. Kui nad olid teda tervitanud, sõnasid nad: „Paljud annavad sulle raha, kuid nad ei peatu, et sinuga kõnelda. Meie tulime sulle rääkima millestki väga tähtsast, mis puudutab sinu tulevikku.” Kerjus oli üllatatud. Vennad jätkasid: „Tahaksime esitada sulle ühe küsimuse. Mida sina arvad, miks on maailmas nii palju kannatusi?” „See on Jumala tahtmine,” vastas kerjus.

Seepeale alustasid vennad temaga Pühakirjal põhinevat arutelu ja selgitasid kirjakohta Ilmutuse 21:4. Kuuldud lootusesõnum ning ka see, et keegi on temast nii huvitatud ja tuleb temaga Piiblit arutama, puudutas sügavalt kerjuse südant. Tema silmi tulid pisarad. Selle asemel et raha küsida, palus ta tungivalt, et vennad võtaksid endale kõik mündid tema kerjakarbist. Ta käis nii peale, et see tõmbas kõigi möödujate tähelepanu. Suurte pingutustega õnnestus vendadel teda veenda, et ta jätaks raha endale. Lõpuks ta leppis sellega, kuid nõudis kindlalt, et vennad teda uuesti külastaksid.

Samuti annab Dakari suur ülikool oma saagi vaimsesse kalavõrku. Meditsiiniüliõpilane Jean-Louis hakkas uurima Piiblit. Ta võttis tõe kiiresti vastu, pühendas oma elu Jehoovale ja lasi end ristida. Tema soov oli teenida Jehoovat täisajaliselt pioneerina, kuid ta tundis rõõmu ka oma meditsiiniõpingutest. Vastavalt lepingule oma koduriigiga oli ta kohustatud õpingud lõpule viima. Siiski alustas ta samal ajal abipioneerteenistust. Varsti pärast seda, kui ta sai arstidiplomi, kutsuti ta ühte suurde Aafrika Peetelisse teenima perearstina. Ka üks teine Dakari ülikoolis kohatud noormees teenib nüüd oma kodumaal Peetelis.

Senegalis tasub vaimne kalapüük end kindlasti ära. Jehoova tunnistajate piiblilist kirjandust hinnatakse väga ja seda antakse praegu välja kohalikus volofi keeles. Hea sõnumi kuulmine oma emakeeles on julgustanud paljusid seda tänuga vastu võtma. Pole kahtlust, et Jehoova õnnistusel püütakse veel palju sümboolseid kalu, sest Senegali innukad „kalamehed” jätkavad kristliku lootuse jagamist usus ja julguses.

[Kaart/pilt lk 31]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

SENEGAL

[Pilt]

Kristliku lootuse jagamine Senegalis

[Allikaviide]

Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.