Kuidas Jeesus Kristus võib meid aidata

SEE, mida Jeesus Kristus maa peal olles inimeste aitamiseks tegi, oli imepärane. Pärast paljude Jeesuse elusündmuste jutustamist ütles üks nende sündmuste pealtnägija selle kinnituseks: „On veel palju muudki, mida Jeesus tegi; kui seda kõike üksikult üles kirjutataks, siis ma arvan, et maailm ei mahutaks kirjutatavaid raamatuid!” (Johannese 21:25). Kuna Jeesus tegi maa peal olles nii palju, siis võime küsida, kuidas võib ta aidata meid nüüd, kui ta on taevas? Kas Jeesuse hellast kaastundest on praegugi abi leida?

Vastus sellele küsimusele on väga südantsoojendav ja julgustav. Piibel räägib, et Kristus läks „taevasse enesesse, et nüüd ilmuda Jumala palge ette meie eest” (Heebrealastele 9:24). Mida ta meie heaks tegi? Apostel Paulus selgitab: „Mitte sikkude ega vasikate verega, vaid iseenese verega, läks [Kristus] ükskord sinna pühasse paika [„taevasse enesesse”] ning saavutas igavese lunastuse” (Heebrealastele 9:12; 1. Johannese 2:2).

Kui hea sõnum see on! Taevasse minekuga Jeesuse imelised teod inimeste heaks ei lõppenud, vaid tänu sellele avanes talle veelgi rohkem võimalusi inimesi aidata. See on nii sellepärast, et Jumal ilmutas suurt ärateenimata headust ja määras Jeesuse „ametitalitajaks” ehk ülempreestriks „Ausuuruse istme paremale käele taevas” (Heebrealastele 8:1, 2).

„Ametitalitaja”

Niisiis on Jeesus taevas ametitalitaja, kes teenib inimkonda. Tema sealne töö sarnaneb sellega, mida muistsel ajal tegi jumalakummardajate heaks Iisraeli ülempreester. Mis töö see oli? Paulus selgitab: „Iga ülempreester seatakse ohverdama ande ja ohvreid, mispärast on paratamata vajalik, et tal [taevasse läinud Jeesusel Kristusel] oleks ... seda, mida ohverdada” (Heebrealastele 8:3).

Jeesusel oli ohverdada midagi, mis oli palju parem muistse ülempreestri toodud ohvritest. „Kui sikkude ja härgade veri” võis teha muistsed iisraellased teatud määral vaimselt puhtaks, siis „kui palju enam Kristuse veri ... puhastab meie südametunnistuse surnud tegudest teenima elavat Jumalat” (Heebrealastele 9:13, 14).

Jeesus on ametitalitaja rollis silmapaistev ka selle poolest, et ta on saanud surematuse. Muistses Iisraelis oli „neid palju, kes said preestreiks, sellepärast et surm neid keelas [selleks] jäämast”. Kuidas on lugu Jeesusega? Paulus kirjutas: „Temal on ... preestriamet, mis ei lähe kellegi teise kätte. Sellepärast  võib ta ka täielikult päästa need, kes tulevad tema läbi Jumala juurde, elades aina selleks, et kosta nende eest” (Heebrealastele 7:23–25; Roomlastele 6:9). Jah, meil on taevas Jumala paremal käel ametitalitaja, kes ’elab aina selleks, et kosta meie eest’. Mõtle, mida see praegusel ajal meile tähendab.

Kui Jeesus oli maa peal, tulid inimesed hulgakaupa tema juurde abi saama ning vahel reisisid nad selleks pikki vahemaid (Matteuse 4:24, 25). Nüüd, kui Jeesus on taevas, on ta kergesti ligipääsetav kõigist rahvustest inimestele ja sealselt positsioonilt on ta alati valmis neid teenima.

Milline Ülempreester Jeesus on?

Pilt, mida evangeeliumijutustused meile Jeesusest Kristusest maalivad, ei anna meile mingit põhjust kahelda tema abivalmiduses ja hellas kaastundes. Ta oli väga ennastohverdav. Rohkem kui korra rikuti tema rahu siis, kui ta koos oma jüngritega võttis aega väga vajalikuks puhkuseks. Kuid ta ei tundnud pettumust selle pärast, et ta jäi ilma hinnalistest rahu ja vaikuse hetkedest, vaid tal „hakkas ... hale meel” inimestest, kes otsisid tema abi. Isegi kui Jeesus oli väsinud, näljane ja janune, „võttis ta nad vastu” ning oli valmis loobuma toidust, kui oli võimalus siiraid patustajaid aidata (Markuse 6:31–34; Luuka 9:11–17; Johannese 4:4–6, 31–34).

Kaastundest ajendatuna võttis Jeesus ette praktilisi samme, et rahuldada inimeste füüsilisi, emotsionaalseid ja vaimulikke vajadusi (Matteuse 9:35–38; Markuse 6:35–44). Peale selle õpetas ta neile, kuidas leida püsivat kergendust ja lohutust (Johannese 4:7–30, 39–42). Kui ligitõmbav on näiteks tema kutse: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise! Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele” (Matteuse 11:28, 29).

Jeesuse armastus inimeste vastu oli nii suur, et ta andis patuse inimkonna eest koguni oma elu (Roomlastele 5:6–8). Seda silmas pidades arutles apostel Paulus: „Tema [Jehoova Jumal], kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas tema meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis temaga meile kõike muud annetama? ... Kristus Jeesus on, kes suri, ja mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel, kes meie eest palub” (Roomlastele 8:32–34).

Ülempreester, kellel on kaastundmust

Inimesena sai Jeesus kogeda nälga, janu, väsimust, ahastust, valu ning surma. Pinged ja surved, millele ta vastu pidas, valmistasid teda väga ainulaadsel viisil ette teenima kannatava inimkonna Ülempreestrina. Paulus kirjutas: „[Jeesus] pidi ... kõiges saama vendade sarnaseks, et ta oleks halastaja ja ustav ülempreester teenistuses Jumala ees rahva pattude lepitamiseks. Sest selles, milles ta on kannatanud kiusatud olles, võib ta aidata neid, keda kiusatakse” (Heebrealastele 2:17, 18; 13:8).

Jeesus näitas, et ta suudab ja tahab aidata inimestel Jumalaga lähedasemaks saada. Kas tähendab see aga seda, et ta peab veenma karmi ja halastamatut Jumalat, kes ei taha andestada? Muidugi mitte, sest Piibel kinnitab meile, et Jehoova on „hea ja andeksandja”. Seal öeldakse veel: „Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nii et ta meile  annab patud andeks ja puhastab meid kõigest ülekohtust” (Laul 86:5; 1. Johannese 1:9). Tegelikult peegeldavad Jeesuse hellad sõnad ning teod tema Isa kaastunnet, halastust ja armastust (Johannese 5:19; 8:28; 14:9, 10).

Mismoodi toob Jeesus kergendust kahetsevatele patustajatele? Ta aitab neil leida rõõmu ja rahulolu siirastest pingutustest, mida nad Jumalale meeldimiseks teevad. Võitud kaaskristlastele kirjutades võttis Paulus olukorra kokku sõnadega: „Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes taevad on läbinud, siis pidagem kinni tunnistusest! Sest meil pole niisugune ülempreester, kellel ei oleks kaastundmust meie nõtrustega, vaid kes kõiges on kiusatud otsekui meie, siiski ilma patuta. Läki siis julgusega armuaujärje ette, et me saaksime halastust ja leiaksime armu oma abiks õigeks ajaks” (Heebrealastele 4:14–16).

„Abi õigel ajal”

Mida me saame teha, kui meid vaevab mure, mis tundub olevat suurem, kui suudame kanda – näiteks raske haigus, rõhuv süükoorem, masendav julgusekaotus või depressioon? Meile on kättesaadav sama hinnaline eesõigus, mida Jeesuski pidevalt kasutas – palve. Näiteks ööl enne oma elu andmist meie eest „palvetas ta veel pinevamalt; ja tema higi oli nagu verepisarad, mis langesid maa peale” (Luuka 22:44). Jah, Jeesus teab, mis tunne on Jumala poole hardalt palvetada. „Tema ohverdas oma liha päevil palveid ja anumisi suure hüüdmise ja silmaveega sellele, kes teda võis päästa surmast, ja tema palvet kuuldi ta jumalakartuse pärast” (Heebrealastele 5:7).

Jeesus teab, kui palju tähendab inimesele see, et ’tema palvet kuuldakse’ ja teda kinnitatakse (Luuka 22:43). Pealegi lubas ta: „Mida te iganes Isalt palute, seda ta annab teile minu nimel! ... Paluge, siis te saate, et teie rõõm võiks olla täielik” (Johannese 16:23, 24). Seepärast võime Jumala poole palvetades olla veendunud, et tema Pojal on voli kasutada oma meelevalda ja lunastusohvri väärtust meie heaks (Matteuse 28:18).

Me võime kindlad olla, et oma taevaselt positsioonilt annab Jeesus õiget abi õigel ajal. Näiteks, kui oleme teinud pattu, mida siiralt kahetseme, võime leida lohutust kinnitusest, et meil on „eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige” (1. Johannese 2:1, 2). Meie taevane Aitaja ja Lohutaja palub meie eest, nii et palved, mis me tema nimel ning Pühakirjaga kooskõlas esitame, saavad  vastuse (Johannese 14:13, 14; 1. Johannese 5:14, 15).

Ole tänulik Kristuse abi eest

Kuid lisaks sellele, et me Jumala poole tema Poja kaudu palvetame, on tarvis veel midagi. „Kristus on meid ... ostnud” oma lunastusohvri väärtusega ja saanud justkui inimsoo „peremeheks” (Galaatlastele 3:13; 4:5; 2. Peetruse 2:1). Me saame näidata oma tänu kõige eest, mida Kristus meie heaks teeb, kui peame teda oma peremeheks ning võtame rõõmsalt vastu tema kutse: „Kui keegi tahab minu järele tulla, see salaku end ja võtku oma rist iga päev enese peale ja järgigu mind” (Luuka 9:23). ’Enda salgamine’ ei ole lihtsalt suusõnaline väide peremehe vahetamise kohta. On ju Kristus „surnud kõikide eest, et need, kes elavad, ei elaks enam enestele, vaid temale, kes nende eest on surnud” (2. Korintlastele 5:14, 15). Seepärast peaks tänutunne lunastuse eest avaldama sügavat mõju meie ellusuhtumisele, eesmärkidele ja eluviisile. Meie igavene võlg Jeesusele Kristusele, „kes iseenese andis meie eest”, peaks ajendama meid koguma rohkem teadmisi tema ja ta armastava Isa Jehoova Jumala kohta. Me peaksime tahtma ka kasvada usus, elada vastavalt Jumala kasulikele mõõdupuudele ning olla „agarad ... tegema häid tegusid” (Tiitusele 2:13, 14; Johannese 17:3).

Kristlik kogudus on see, mille kaudu saame õigel ajal vaimset toitu, julgustust ja juhatust (Matteuse 24:45–47; Heebrealastele 10:21–25). Näiteks kui keegi on vaimulikus mõttes haige, võib ta kutsuda „enese juurde koguduse vanemad”. Jakoobus kinnitab: „Ja usupalve päästab tõbise, ja Issand teeb ta terveks; ja kui ta on pattu teinud, siis see antakse temale andeks” (Jakoobuse 5:13–15).

Seda ilmestab hästi näide mehest, kes Lõuna-Aafrika Vabariigis vanglakaristust kandis. Ta kirjutas ühele kogudusevanemale ning tänas „kõigi Jehoova tunnistajate eest, kes teevad  Jeesuse Kristuse algatatud head tööd ning aitavad inimestel Jumala Kuningriigi poole püüelda”. Seejärel ta kirjutas: „Ma olin väga rõõmus, kui sain teilt kirja. Teie huvi minu vaimse vabanemise vastu puudutas mind sedavõrd sügavalt, et see ajendas mind kuulda võtma Jehoova Jumala kutset meeleparanduseks. Ma olen 27 aastat aina komistanud ning ekselnud patu, pettuse, ebaseaduslike ettevõtmiste, amoraalsete tegude ja kahtlaste usundite pimedatel radadel. Pärast Jehoova tunnistajatega tutvumist on mul tunne, et olen lõpuks leidnud õige tee! Nüüd on vaja vaid sellel püsida!”

Veel suurem abi lähitulevikus

Maailma halvenev olukord tõendab selgelt, et me elame murrangulisel ajajärgul, mis eelneb „suure viletsuse” puhkemisele. Nüüd on käes aeg, mil suur hulk rahvast kõigist rahvahõimudest, suguharudest, rahvaist ja keeltest ’peseb oma rüüsid ja teeb oma rüüd valgeks Talle veres’ (Ilmutuse 7:9, 13, 14; 2. Timoteosele 3:1–5). Kuna nad ilmutavad usku Jeesuse lunastusohvrisse, saavad nad andeks patud ja neil aidatakse saavutada Jumalaga lähedased suhted, saada koguni tema sõbraks (Jakoobuse 2:23).

Tall Jeesus Kristus „hoiab neid [kes suures viletsuses ellu jäävad] ja juhatab nad elava vee allikaile; ja Jumal pühib ära kõik pisarad nende silmist” (Ilmutuse 7:17). Siis viib Kristus oma ülempreestrikohustused lõpule. Ta aitab kõigil Jumala sõpradel saada „elava vee allikatest” täielikult kasu ja seda nii vaimulikus, füüsilises, vaimses kui ka emotsionaalses mõttes. See, mida Jeesus 33. aastal m.a.j. alustas ja mida ta sellest ajast peale taevast on jätkanud, saab siis täielikult lõpule viidud.

Seepärast ära kunagi lakka väljendamast sügavat tänu kõige eest, mida Jumal ja Kristus meie heaks on teinud ja praegu teevad. Apostel Paulus innustas: „Olge ikka rõõmsad Issandas! ... Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Filiplastele 4:4, 6, 7).

On olemas üks eriline viis, kuidas sa saad näidata, et oled tänulik Jeesusele Kristusele, oma taevasele Aitajale. Kolmapäeval, 19. aprillil 2000 pärast päikeseloojangut kogunevad Jehoova tunnistajad kõikjal maailmas, et tähistada Kristuse surma mälestusõhtut (Luuka 22:19). See sündmus aitab sul süvendada hindamist Kristuse lunastusohvri vastu. Oled südamest teretulnud kohal viibima ja kuulama, kuidas Jumala imeline päästekorraldus Kristuse kaudu võib sulle igavesti kestvaid õnnistusi tuua. Küsi kohalike Jehoova tunnistajate käest, mis kell ja kus see eriline koosviibimine toimub.

[Pilt lk 7]

Jeesus teab, mis tunne on hardalt Jumala poole palvetada

[Pildid lk 8]

Kristus aitab meil toime tulla murega, mis on suurem kui see, mida me üksi suudame kanda

[Pilt lk 9]

Kristus aitab meid armastavate kogudusevanemate kaudu