Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

’Oh Jumal, läkita oma valgus’

’Oh Jumal, läkita oma valgus’

’Oh Jumal, läkita oma valgus’

„Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind.” (LAUL 43:3)

1. Kuidas Jehoova oma eesmärke teatavaks teeb?

JEHOOVA teeb enda eesmärke oma teenijatele teatavaks väga armastaval viisil. Selle asemel et avaldada kogu tõde korraga, ühe pimestava valgussähvatusena, valgustab ta meid järk-järgult. Meie rännakut elluviival teel võiks võrrelda matkaja retkega mööda pikka rada. Ta asub teele varahommikul ega näe peaaegu midagi. Kui päike horisondi tagant aeglaselt tõusma hakkab, eristab ta enda ümber mõningaid kontuure. Kõik muu näib talle tuhmi kujutisena. Ent mida kõrgemale päike tõuseb, seda kaugemale matkaja näeb. Samuti on lugu vaimse valgusega, mida Jumal annab. Ta laseb meil korraga aru saada vaid vähesest. Jumala Poeg Jeesus Kristus jagas vaimset valgust samal moel. Vaadelgem, kuidas Jehoova valgustas oma rahvast muistsetel aegadel ja kuidas teeb ta seda tänapäeval.

2. Kuidas valgustas Jehoova oma rahvast kristluse-eelsetel aegadel?

2 Laul 43 on tõenäoliselt Korahi poegade loodud. Leviitidena oli neil eesõigus õpetada rahvale Jumala Seadust (Malakia 2:7). Muidugi oli Jehoova nende Suur Õpetaja ning nad tunnustasid teda kui kogu tarkuse Allikat (Jesaja 30:20, UM). „Oh Jumal ... Läkita oma valgus ja oma tõde,” palus laulik, „need juhatagu mind” (Laul 43:1, 3). Niikaua kui iisraellased Jehoovale ustavad olid, õpetas ta neile oma teid. Sajandeid hiljem osutas Jehoova neile seda au, et läkitas neile kõige märkimisväärsemat laadi valguse ja tõe. Ta saatis maa peale oma Poja.

3. Mil viisil pani Jeesuse õpetus juudid katsele?

3 Inimene Jeesus Kristus, Jumala Poeg, oli tõepoolest „maailma valgus” (Johannese 8:12). Ta õpetas inimesi „palju tähendamissõnadega”, mis sisaldasid uudseid mõtteid (Markuse 4:2). Ta ütles Pontius Pilaatusele: „Minu riik ei ole sellest maailmast” (Johannese 18:36). See oli uudne mõte roomlasele ja kahtlemata ka natsionalistlikele juutidele, kes mõtlesid, et Messias surub Rooma impeeriumi põlvili ning taastab Iisraeli endisaegse hiilguse. Jeesus peegeldas Jehoovalt lähtuvat valgust, ent tema sõnad ei olnud meeltmööda juudi juhtidele, kes „armastasid austust inimestelt rohkem kui austust Jumalalt” (Johannese 12:42, 43). Selle asemel et Jumalalt lähtuvat vaimset valgust ja tõde vastu võtta, hoidsid paljud kõvasti kinni inimeste pärimustest (Laul 43:3; Matteuse 13:15).

4. Kust me teame, et Jeesuse jüngrite arusaamine tõest pidi veel kasvama?

4 Kuid mõningad ausa südamega mehed ja naised võtsid rõõmuga vastu tõe, mida Jeesus õpetas. Nad õppisid Jumala eesmärke järjest täpsemini tundma. Kui nende Õpetaja maine elu hakkas lõpule jõudma, oli neil ikka veel palju õppida. Jeesus ütles neile: „Mul on teile veel palju ütlemist, aga te ei või nüüd seda kanda” (Johannese 16:12). Jah, jüngrite arusaamine Jumala tõest pidi veel kasvama.

Valgus särab edasi

5. Milline küsimus kerkis 1. sajandil ja kellel lasus vastutus see ära lahendada?

5 Pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist säras Jumalalt lähtuv valgus veel kirkamalt kui enne. Jehoova avaldas Peetrusele nägemuses, et nüüdsest peale võivad ka ümberlõikamata mittejuudid saada Kristuse järelkäijateks (Apostlite teod 10:9–17). See oli midagi uut! Hiljem kerkis sellega seoses aga küsimus: kas Jehoova nõuab mittejuutidelt, et nad pärast kristlaseks saamist laseksid ennast ümber lõigata? Sellele ei olnud nägemus vastanud ning see põhjustas kristlaste hulgas ägedaid vaidlusi. See küsimus tuli ära lahendada või muidu oleks nende kallihinnaline ühtsus ohtu sattunud. Sellepärast Jeruusalemmas olevad „apostlid ja vanemad tulid kokku seda asja arutama” (Apostlite teod 15:1, 2, 6).

6. Mismoodi kaalutlesid apostlid ja vanemad ümberlõikamise küsimust?

6 Kuidas võisid sellel koosolekul viibijad kindlaks teha, mis on Jumala tahe seoses usklike mittejuutidega? Jehoova ei läkitanud inglit seda arutelu juhtima ega andnud ta neile ka nägemust. Siiski polnud apostlid ja vanemad täiesti ilma juhatuseta jäetud. Nad võtsid arvesse tunnistusi, mida andsid need juudikristlased, kes olid näinud, kuidas Jumal hakkas tegelema teistest rahvastest inimestega – kuidas ta oli ümberlõikamata mittejuutide peale oma püha vaimu välja valanud. Samuti otsisid nad juhatust Pühakirjast. Lõpuks tegi jünger Jakoobus ettepaneku, mis põhines ühel valgustaval kirjakohal. Kõiki tõendeid kaaludes sai Jumala tahe neile selgeks. Mittejuutidel ei olnud vaja Jehoova heakskiidu saamiseks lasta ennast ümber lõigata. Viivitamata panid apostlid ja vanemad selle otsuse kirja, et kaaskristlased võiksid sellest juhinduda (Apostlite teod 15:12–29; 16:4).

7. Kuidas ilmutasid 1. sajandi kristlased valmisolekut uuendustega kaasa minna?

7 Erinevalt juudi usujuhtidest, kes hoidsid kõvasti kinni oma esiisade pärimustest, sai enamik juudikristlasi väga rõõmsaks, kui neile esitati see märkimisväärne uus arusaam Jumala eesmärgist mittejuutidega, ehkki nad pidid nüüd paganatesse teistmoodi suhtuma hakkama. Kuid Jehoova õnnistas nende alandlikku meelt ning „kogudusi [kinnitati] usus ja liikmete arv kasvas päev-päevalt” (Apostlite teod 15:31; 16:5).

8. a) Kust me teame, et pärast 1. sajandit oli oodata suuremat valgust? b) Milliseid sellekohaseid küsimusi me hakkame arutama?

8 Vaimne valgus säras 1. sajandil üha edasi. Kuid Jehoova ei avaldanud varakristlastele oma eesmärkide kõiki tahke. Apostel Paulus ütles oma kaasusklikele 1. sajandil: „Nüüd me näeme nagu peeglis [„metallpeeglis”, UM] tuhmi kujutist” (1. Korintlastele 13:12). Taolisel peeglil ei olnud parim peegeldusvõime. Niisiis pidi vaimse valguse mõistmine esialgu piiratud olema. Pärast apostlite surma muutus valgus tükiks ajaks häguseks, kuid viimasel ajal on arusaamine Pühakirjast kasvanud (Taaniel 12:4). Kuidas Jehoova tänapäeval oma rahvast valgustab? Ja kuidas me peaksime suhtuma sellesse, kui ta avardab meie arusaamist Pühakirjast?

Valgus muutub järk-järgult kirkamaks

9. Millise ainulaadse ja tõhusa meetodi Piibli uurimiseks võtsid tarvitusele esimesed piibliuurijad?

9 Esimene ehtne valgusekuma nüüdisajal ilmus nähtavale 19. sajandi viimasel veerandil, kui grupp kristlikke mehi ja naisi hakkas tõsimeelselt Pühakirja uurima. Nad leidsid praktilise meetodi Piibli uurimiseks: keegi tõstatas küsimuse ja seejärel analüüsis kogu grupp kõiki sellega seostuvaid kirjakohti. Kui kaks piiblisalmi näisid teineteisele vastu rääkivat, püüdsid need siirad kristlased nende vahel kooskõla leida. Erinevalt tolle aja usujuhtidest oli piibliuurijatel (nagu Jehoova tunnistajaid tol ajal tunti) seda tehes kindel nõu juhinduda Pühakirjast enesest, aga mitte pärimustest ega inimeste väljamõeldud dogmadest. Olles võtnud arvesse kõiki mõtteid, mida nad Pühakirjast vaadeldava teema kohta leidsid, panid nad oma järeldused kirja. Nii saadi selge pilt paljudest Piibli põhiõpetustest.

10. Millise kasuliku piibliuurimise abimaterjali kirjutas Charles Taze Russell?

10 Charles Taze Russell oli väljapaistev mees piibliuurijate hulgas. Ta kirjutas kuus köidet piibliuurimise abimaterjali pealkirjaga „Kirjauurimused”. Vend Russell tahtis kirjutada ka seitsmenda köite, mis selgitaks Piibli Hesekieli raamatut ja Ilmutusraamatut. Ta ütles: „Niipea kui ma võtme leian, kirjutan seitsmenda köite.” Ent ta lisas: „Kui Issand annab võtme kellelegi teisele, võib tema selle kirjutada.”

11. Kuidas on aeg seotud sellega, kui hästi me mõistame Jumala eesmärke?

11 Need C. T. Russelli sõnad tõstavad esile tähtsa teguri, millest oleneb, kas me mõistame teatud piiblikohti. Selleks teguriks on õige aeg. Vend Russell teadis, et ta ei saa sundida valgust särama Ilmutusraamatu peale, nagu ka läbematu matkaja ei saa kuidagi mõjutada päikest tõusma enne oma määratud aega.

Tõde selgub Jumala seatud ajal

12. a) Millal Piibli prohvetiennustusi kõige paremini mõistetakse? b) Milline näide kinnitab, et meie suutlikkus mõista Piibli prohvetiennustusi oleneb Jumala ajakavast? (Vaata allmärkust.)

12 Nagu apostlid mõistsid paljusid Messia kohta käivaid prohvetiennustusi alles pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist, nii mõistavad ka tänapäeva kristlased Piibli ennustusi peensusteni alles pärast nende täitumist (Luuka 24:15, 27; Apostlite teod 1:15–21; 4:26, 27). Ilmutusraamat on prohvetliku sisuga, mistõttu on ootuspärane, et seda mõistetakse kõige selgemini siis, kui selles kirjeldatud sündmused arenema hakkavad. Näiteks C. T. Russell ei oleks saanud täpselt mõista, mis tähendus on sümboolsel helkjaspunasel metsalisel, mida mainitakse Ilmutuse 17:9–11, sest organisatsioonid, mida see metsaline kujutab – Rahvasteliit ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon – tulid olemasollu alles pärast tema surma. *

13. Mida tuleb mõnel juhul teha, kui mingile Piibli teemale sähvatab valgus?

13 Kui varakristlased mõistsid, et ümberlõikamata mittejuudid võivad saada nende kaasusklikeks, põhjustas see muudatus uue küsimuse: kas teistest rahvastest inimesed peaksid laskma ennast ümber lõigata? See ajendas apostleid ja vanemaid kõike ümberlõikamisega seonduvat uuesti läbi uurima. Samamoodi toimitakse ka tänapäeval. Kui ühele Piibli teemale sähvatab ere valgus, tuleb Jumala võitud teenijatel, „ustaval ja mõistlikul sulasel”, mõnel juhul uurida uuesti läbi ka sellega seotud teemad, nagu ilmneb järgmisest nüüdisaegsest näitest (Matteuse 24:45).

14.–16. Kuidas mõjutas selgem arusaam vaimsest templist seda, mismoodi me mõistame Hesekieli peatükke 40–48?

14 Aastal 1971 selgitati Hesekieli prohvetiennustust raamatus „„Rahvad peavad tundma, et mina olen Jehoova” – kuidas?” („ ’The Nations Shall Know That I Am Jehovah’–How?”). Selle raamatu üks peatükk käsitles lühidalt Hesekieli templinägemust (Hesekieli peatükid 40–48). Tol ajal asetati põhirõhk sellele, kuidas Hesekieli templinägemus täitub uues maailmas (2. Peetruse 3:13).

15 Ent kaks artiklit, mis ilmusid 1972. aasta 1. detsembri „Vahitornis”, mõjutasid meie arusaamist Hesekieli nägemusest. Nendes artiklites arutleti suure vaimse templi üle, mida apostel Paulus kirjeldab Heebrealastele 10. peatükis. „Vahitorn” selgitas, et vaimse templi püha paik ja siseõu kujutasid ette võitute seisundit ajal, mil nad elavad maa peal. Kui Hesekieli peatükid 40–48 aastaid hiljem uuesti üle vaadati, mõisteti, et nii nagu vaimne tempel tegutseb tänapäeval, peab ka Hesekieli nägemuse tempel tegutsema tänapäeval. Miks nii?

16 Hesekieli nägemuses liikusid preestrid templi õuedes, teenides mittepreesterlikke suguharusid. On selge, et need preestrid kujutavad „kuninglikku preesterkonda” – Jehoova võitud sulaseid (1. Peetruse 2:9). Kuid nad ei teeni templi maises õues kogu Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal (Ilmutuse 20:4). Enamiku või isegi kogu selle aja jooksul teenivad võitud kristlased Jumalat vaimse templi kõige pühamas paigas, „taevas eneses” (Heebrealastele 9:24). Kuna preestreid nähti kõndimas Hesekieli templi õuedes, peab see nägemus täituma praegusajal, mil osa võituid on veel maa peal. Kooskõlas sellega ilmus meie ajakirja 1999. aasta 1. märtsi numbris selgem arusaam sellel teemal. Näeme siis, et vaimne valgus paistis Hesekieli ennustusele kuni 20. sajandi lõpuni.

Ole valmis oma seisukohti parandama

17. Milliseid muudatusi oled sina oma vaadetes teinud sellest peale, kui sa õppisid tõde tundma, ja millist kasu on see sulle toonud?

17 Igaüks, kes tahab tõe tunnetusele tulla, peab olema valmis ’võtma vangi iga mõtte Kristuse sõnakuulelikkuse alla’ (2. Korintlastele 10:5). See pole alati kerge, eriti kui seisukohad on sügavalt juurdunud. Näiteks, võib-olla meeldis sulle enne tõe teadasaamist tähistada koos oma perega mõningaid usupühasid. Kui sa hakkasid Piiblit uurima, said aru, et need pühad on hoopiski paganliku päritoluga. Esialgu oli sulle ehk vastumeelne õpitut ellu rakendada. Lõpuks siiski osutus su armastus Jumala vastu tugevamaks kui usuline hardumus ning sa lakkasid tähistamast pühasid, mis on Jumalale vastumeelsed. Kas ei ole Jehoova sinu otsust õnnistanud? (Võrdle Heebrealastele 11:25.)

18. Kuidas me peaksime suhtuma sellesse, kui täpsustatakse meie arusaamist Piibli tõest?

18 Tegutsemine Jumala tahte kohaselt on meile alati kasulik (Jesaja 48:17, 18). Kui siis meie arusaama mingist piiblikohast täpsustatakse, olgem rõõmsad, et tõde on selgemini esile tulnud! See, et meid jätkuvalt valgustatakse, kinnitab tegelikult, et oleme õigel rajal. See „õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud” (Õpetussõnad 4:18). On tõsi, et praegu näeme Jumala eesmärgi mõningaid tahke nagu „tuhmi kujutist”. Ent Jumala seatud ajal saame näha tõde kogu selle ilus – eeldusel, et meie jalad on ikka kindlalt sellel „rajal”. Seni aga rõõmustagem tõdede üle, mis Jehoova on juba selgeks teinud, ja oodakem valguse sähvatust neile tõdedele, millest me veel täpselt aru ei saa.

19. Milline on üks viis näidata, et me armastame tõde?

19 Kuidas me võime oma tegudega näidata, et armastame valgust? Üks viis on lugeda Jumala Sõna korrapäraselt – iga päev, kui võimalik. Kas sul on oma kava, mille alusel sa korrapäraselt Piiblit loed? Ajakirjad „Vahitorn” ja „Ärgake!” pakuvad samuti külluslikult tervislikku vaimset toitu. Ära unusta ka raamatuid, brošüüre ja teisi väljaandeid, mis on koostatud meie heaolu silmas pidades. Ja kas pole tõsi, et väga julgustav on lugeda Jehoova tunnistajate aastaraamatus toodud aruandeid Kuningriigi kuulutamise ja sellega seotud tegevuse kohta?

20. Kuidas on omavahel seotud Jehoova valgus ja tõde ning meie osavõtt kristlikest koosolekutest?

20 Jehoova on tõesti imelisel viisil vastanud palvele, mis on kirjas Laulus 43:3. Selle salmi lõpuosa kõlab: „Need [sinu valgus ja tõde] viigu mind sinu pühale mäele ja su hoonetesse.” Kas sa ootad võimalusi kummardada Jehoovat paljude teiste hulgas? Koosolekutel jagatav usuline juhatus on oluline viis, kuidas Jehoova oma rahvast tänapäeval valgustab. Mida me võime teha, et kasvatada hindamist kristlike koosolekute vastu? Kutsume sind uurima seda teemat palvemeeles meie järgmisest artiklist.

[Allmärkus]

^ lõik 12 Pärast C. T. Russelli surma anti välja raamat, mida nimetati „Kirjauurimuste” seitsmendaks köiteks. Selles püüti selgitada Hesekieli ja Ilmutuse raamatut. Osaliselt põhines see köide Russelli kommentaaridel, mis ta nende piibliraamatute kohta teinud oli. Kuid aeg nende prohvetiennustuste tähenduse avamiseks ei olnud veel käes ning selles „Kirjauurimuste” köites esitatud selgitused olid üldiselt ähmased. Hilisematel aastatel on aga Jehoova ärateenimata headus ja sündmuste areng maailmaareenil võimaldanud kristlastel nende prohvetlike raamatute tähendust täpsemini mõista.

Kas sa oskad vastata?

• Miks teeb Jehoova oma eesmärke teatavaks järk-järgult?

• Kuidas lahendasid Jeruusalemmas olevad apostlid ja vanemad ümberlõikamisega seotud vaidlusküsimuse?

• Millise piibliuurimise meetodi võtsid tarvitusele esimesed piibliuurijad ja mille poolest oli see ainulaadne?

• Too näide selle kohta, et vaimne valgus paistab Jumala seatud ajal.

[Küsimused]

[Pilt lk 12]

Charles Taze Russell teadis, et valgus särab Ilmutusraamatule Jumala seatud ajal