Jumala vastu võitlejad ei saa võimust!
Jumala vastu võitlejad ei saa võimust!
„Nad võitlevad sinu vastu, aga nad ei saa võimust su üle.” (JEREMIJA 1:19)
1. Millise ülesande sai Jeremija ja kui kaua ta seda tööd tegi?
JEHOOVA määras noore Jeremija rahvaile prohvetiks (Jeremija 1:5). See toimus siis, kui Juuda üle valitses hea kuningas Joosija. Jeremija teenis prohvetina ka tormilisel ajal enne seda, kui Babülon Jeruusalemma vallutas, ning veel pärast sedagi, kui Jumala rahvas oli pagendusse viidud (Jeremija 1:1–3).
2. Kuidas andis Jehoova Jeremijale kindlust ja mida tähendas selle prohveti vastu võidelda?
2 Kohtusõnumid, mida Jeremijal tuli teatavaks teha, pidid vältimatult vastuseisu õhutama. Seepärast andis Jumal talle kindlust eelseisvale vastu minna (Jeremija 1:8–10). Näiteks sai prohveti vaim vaprust sõnadest: „Nad võitlevad sinu vastu, aga nad ei saa võimust su üle, sest mina olen sinuga, ütleb Jehoova, ja päästan sind!” (Jeremija 1:19). Võidelda Jeremija vastu tähendas võidelda Jumala vastu. Nüüdisajal on Jehooval prohvetisarnane rühm teenijaid, kelle töö sarnaneb Jeremija omaga. Tema sarnaselt kuulutavad nad julgelt Jumala prohvetlikku sõna. See sõnum tähendab igale üksikisikule ja rahvale kas head või halba, olenevalt nende reageeringust sellele. Ja nagu Jeremija päevil, on nüüdki neid, kes võitlevad Jumala vastu, avaldades vastuseisu tema teenijatele ja nende Jumalast määratud tegevusele.
Jehoova teenijad rünnaku all
3. Miks on Jehoova teenijad olnud rünnaku all?
3 Jehoova rahvas on 20. sajandi algusajast peale olnud rünnaku all. Paljudes maades on kurjade kavatsustega inimesed üritanud segada ja koguni lõpetada Jumala Kuningriigi hea sõnumi kuulutamist. Neid on kihutanud tagant meie Peavastane Kurat, kes „käib ümber nagu möirgaja lõukoer otsides, keda neelata” (1. Peetruse 5:8). Kui „paganate ajad” aastal 1914 lõppesid, seadis Jumal oma Poja maa uueks kuningaks ning andis talle käsu: „Valitse keset oma vaenlasi!” (Luuka 21:24; Laul 110:2). Oma võimu rakendades heitis Kristus Saatana taevast välja ning pani ta maa lähedusse vangi. Kuna Kurat teab, et talle on pisut aega järele jäänud, valab ta oma viha välja võitud kristlaste ja nende kaaslaste peale (Ilmutuse 12:9, 17). Milliseid tulemusi on Jumala vastu võitlejad oma korduvate rünnakutega saavutanud?
4. Millised katsumused tabasid Jehoova rahvast Esimese maailmasõja aegu, ent mis toimus aastatel 1919 ja 1922?
4 Esimese maailmasõja aegu tabas Jehoova võitud teenijaid palju usukatsumusi. Neid naeruvääristati ja laimati, neid ajasid taga rahvajõugud ning neil tuli taluda peksmisi. Nagu Jeesus oli ennustanud, olid nad „kõigi rahvaste viha all” (Matteuse 24:9, 1968. a. väljaanne). Keset sõjahüsteeriat võtsid Jumala Kuningriigi vaenlased kasutusele samasuguse taktika, mida kasutati Jeesuse Kristuse vastu. Nad tembeldasid Jehoova teenijad mässajateks ning ründasid Jumala nähtava organisatsiooni südamikku. Mais 1918 andsid föderaalvõimud välja käsu vangistada Vahitorni ühingu president J. F. Rutherford ja tema seitse lähedast kaastöölist. Neile kaheksale määrati ränk vanglakaristus ning nad saadeti Atlanta föderaalvanglasse Georgias USA-s. Üheksa kuu pärast nad vabastati. Mais 1919 langetas ringkonna apellatsioonikohus otsuse, et kaebealuste üle pole mõistetud kohut erapooletult, millest tulenevalt see kohtuotsus tühistati. Kohtuasi pidi uuesti arutusele tulema, ent valitsus võttis hiljem süüdistuse tagasi ning vend Rutherford koos oma kaaslastega vabastati süüdistustest täielikult. Nad jätkasid oma tegevust, ning konvendid, mis peeti Ohios Cedar Pointis aastatel 1919 ja 1922, andsid Kuningriigi kuulutustööle uut hoogu.
5. Kuidas käis Jehoova tunnistajate käsi natslikul Saksamaal?
5 Kolmekümnendatel aastatel kerkisid esile diktatuurid ning Saksamaa, Itaalia ja Jaapan ühinesid teljeriikideks. Sama aastakümne algul vallandus barbaarne tagakiusamine Jumala rahva vastu, eelkõige natslikul Saksamaal. Mitmel pool keelustati tegevus. Otsiti läbi kodud ja arreteeriti nende asukad. Tuhanded suleti koonduslaagritesse, sest nad keeldusid oma usku salgamast. Jumala ja tema rahva vastu võideldi eesmärgiga pühkida Jehoova tunnistajad sellest totalitaarriigist minema. * Kui Saksamaa Jehoova tunnistajad kohtute poole pöördusid, et oma õiguste eest võidelda, koostas Reich’i justiitsministeerium paljusõnalise arvamusavalduse, tagamaks seda, et Jehoova tunnistajaid ei vabastataks. Selles öeldi: „Kohtud ei tohi takerduda pelgalt näilike juriidiliste formaalsuste taha, vaid peavad formaalsetest raskustest hoolimata otsima ja leidma teid oma kõrge kohuse täitmiseks.” See tähendas, et õiglust polnud võimalik taotleda. Natsid olid seisukohal, et Jehoova tunnistajate tegevus on kahjulik ja vaenulik ning „õõnestab natsionaalsotsialistlikku riigikorda”.
6. Milliste jõupingutustega püüti peatada meie tööd Teise maailmasõja ajal ja pärast seda?
6 Teise maailmasõja ajal kehtestati Jumala rahva kohta keelde ja piiranguid Austraalias, Kanadas ning teistes Briti Rahvaste Ühendusse kuuluvates maades nii Aafrikas, Aasias kui Kariibi mere ja Vaikse ookeani saartel. Ameerika Ühendriikides tegid mõjuvõimsad vaenlased ja valesti informeeritud inimesed „kurja seaduse varju all” (Laul 94:20). Kuid kohtuasjad, mis olid seotud lipu tervitamisega ja majast majja kuulutustöö keelustanud kohalike määrustega, võideti, ning soodsad kohtuotsused said Ühendriikides kaitsevalliks usuvabadusele. Tänu Jehoovale ei saanud vaenlane oma pingutustest hoolimata võimust. Kui sõda Euroopas lõppes, siis keelud tühistati. Tuhanded koonduslaagritesse suletud Jehoova tunnistajad vabastati, kuid võitlus polnud veel läbi. Vahetult pärast Teist maailmasõda algas külm sõda. Ida-Euroopa riigid avaldasid Jehoova rahvale edasist survet. Astuti ametlikke samme, et takistada ja peatada meie kuulutustegevus, katkestada piiblilise kirjanduse juurdevool, keelustada rahvakogunemised. Paljud vangistati ning saadeti sunnitöölaagritesse.
Edasi kuulutustööga!
7. Mida on Jehoova tunnistajad viimastel aastatel kogenud Poolas, Venemaal ja teistes riikides?
7 Aastakümnete möödudes läks Kuningriigi kuulutustöö vabamaks. Poolas lubati aastal 1982 pidada ühepäevaseid konvente, ehkki seal oli veel võimul kommunistlik valitsus. Aastal 1985 peeti seal rahvusvahelisi konvente. Aastal 1989 toimusid seal hiigelsuured rahvusvahelised konvendid tuhandete osavõtjatega Venemaalt ja Ukrainast. Selsamal aastal said Ungari ja Poola Jehoova tunnistajad ametliku tunnustuse. 1989. aasta sügisel langes Berliini müür. Mõni kuu hiljem andis meile ametliku tunnustuse Ida-Saksamaa ja varsti pärast seda peeti Berliinis rahvusvaheline konvent. 20. sajandi viimase aastakümne algul üritati saada vahetut kontakti Venemaa vendadega. Pöörduti mõningate Moskva ametnike poole ning aastal 1991 registreeriti Jehoova tunnistajad seal ametlikult. Alates sellest ajast on töö Venemaal ja ka endistes Nõukogude Liidu vabariikides tohutult edasi läinud.
8. Mis sai Jehoova rahvale osaks 45 aasta jooksul pärast Teist maailmasõda?
8 Kui ühtedes piirkondades tagakiusamine nõrgenes, siis teistes see tugevnes. Teisele maailmasõjale järgnenud 45 aasta jooksul keelduti paljudes maades Jehoova tunnistajaid ametlikult tunnustamast. Lisaks kehtestati meile või meie tegevusele keeld 23-l Aafrika, 9-l Aasia, 8-l Euroopa ja 3-l Ladina-Ameerika maal ning 4 saareriigis.
9. Mida on Jehoova teenijad läbi elanud Malawis?
9 Alates 1967. aastast kogesid Jehoova tunnistajad Malawis metsikut tagakiusamist. Lähtudes tõelistele kristlastele omasest neutraalsest seisukohast, keeldusid meie kaasusklikud sellel maal lunastamast parteipiletit (Johannese 17:16). Pärast Malawi Kongressi Partei kokkutulekut aastal 1972 vallandus brutaalsus uue hooga. Vennad aeti kodudest välja ning neile keelduti tööd andmast. Tuhanded põgenesid teistesse riikidesse, et mitte surma saada. Kas Jumala ja tema rahva vastu võitlejad saavutasid võidu? Üldsegi mitte! Olukord muutus pöördeliselt ning aastal 1999 oli Malawis Kuningriigi kuulutajate kõrgarv 43 767 ja sealsetest piirkonnakonventidest võttis osa rohkem kui 120 000 inimest. Peale selle on pealinna rajatud uus harubüroo.
Otsitakse ettekäänet
10. Mida sellist on Jumala rahva praegusaegsed vaenlased teinud, mida tehti ka Taanieli puhul?
10 Meie sõnum, mis põhineb Jumala Sõnal, on usust taganejatele, vaimulikele ja teistele liig mis liig. Mõningate ristiusu kiriku ringkondade survel otsivad vastased nii-öelda seaduslikke teid, et õigustada oma võitlust meie vastu. Millist taktikat selleks mõnikord kasutatakse? Mõelgem sellele, mida otsustasid salasepitsejad prohvet Taanieli ründamiseks ette võtta. Taanieli 6:5 ja 6 on kirjas: „Ametikandjad ja asehaldurid otsisid ettekäänet Taanielile kuningriigivastase süü leidmiseks; aga nad ei suutnud leida ühtki ettekäänet ega midagi halba, sellepärast et ta oli ustav ja mingit hooletust ega halba tema kohta ei leidunud. Siis ütlesid need mehed: „Me ei leia selle Taanieli vastu ühtki ettekäänet, kui me seda ei leia ühenduses tema Jumala seadusega.”” Ka tänapäeval otsivad vastased mingit ettekäänet. Nad löövad lärmi seoses „ohtlike sektidega” ja tembeldavad ka Jehoova tunnistajad üheks selliseks. Tõeväänamist, halvustavaid vihjeid ja otseseid valesid appi võttes ründavad nad meie jumalakummardamisviisi ja ustavust jumalikele põhimõtetele.
11. Milliseid ebaõigeid väiteid on esitanud Jehoova tunnistajate vastased?
11 Mõningate maade usulised ja poliitilised ringkonnad ei taha tunnistada meie „puhast ja laitmatut jumalateenistust Jumala ja Isa ees” (Jakoobuse 1:27). Vastased väidavad, et me pole nende määratluse kohaselt „tuntud usund”, olgugi et meie kristlik tegevus toimub 234 maal. Vahetult enne 1998. aasta rahvusvahelist konventi tõi üks Ateena ajaleht ära kellegi kreeka õigeusu vaimuliku väite, et „[Jehoova tunnistajad] pole „tuntud usund””, ehkki Euroopa Inimõiguste Kohus on jõudnud vastupidisele otsusele. Mõni päev hiljem tõi üks teine Ateena ajaleht ära ühe kirikutegelase järgmised sõnad: „[Jehoova tunnistajad] ei saa olla „kristlik kogudus”, sest neil pole midagi ühist Jeesuse Kristuse isikus kehastunud kristliku usuga.” See tekitab tõsist hämmingut, sest mitte ükski teine usund ei pane Jeesuse jäljendamisele rohkem rõhku kui Jehoova tunnistajad!
12. Mida tuleb meil vaimset sõda pidades teha?
12 Me püüame head sõnumit kaitsta ja kindlustada õiguslike vahenditega (Filiplastele 1:7). Ja me ei kavatse teha kompromissi ega nõrgendada oma kindlat otsustavust pidada kinni Jumala õigluse mõõdupuudest (Tiitusele 2:10, 12). Sarnaselt Jeremijaga me ’vöötame oma niuded, võtame kätte ja räägime kõik, mida Jumal meid käsib’, laskmata Jumala vastu võitlejatel meid kohutada (Jeremija 1:17, 18). Jehoova on oma pühas Sõnas meile selgelt näidanud kätte õige tee, mida käia. Me ei taha iial toetuda nõdrale „lihasele käsivarrele” ega ’Egiptuse varju alla kippuda’, see tähendab, otsida varju sellest maailmast (2. Ajaraamat 32:8; Jesaja 30:3; 31:1–3). Meil, kes me vaimset sõda peame, tuleb ka edaspidi loota Jehoova peale kõigest südamest, lasta temal meie samme juhtida, aga mitte toetuda omaenese mõistusele (Õpetussõnad 3:5–7). Kui Jehoova meid ei toeta ega juhi, siis näeme oma töö kallal „vaeva ilmaaegu” (Laul 127:1).
Tagakiusatud, ent vankumatud
13. Miks võib öelda, et saatanlik rünnak Jeesuse vastu kukkus läbi?
13 Ülim eeskuju vankumatus Jehoovale andumuses on Jeesus, kellele samuti esitati valesüüdistus mässamises ja kehtestatud korra rikkumises. Kui Pilaatus oli asja uurinud, oli ta valmis Jeesust vabaks laskma. Ent rahvajõuk, keda usujuhid tagant kihutasid, kisendas, et Jeesus postile löödaks, ehkki ta oli süütu. Jeesuse asemel nõudsid nad hoopis Barabase, mässu ja mõrva pärast vangi pandud mehe vabastamist. Taas üritas Pilaatus mõistmatute vastaste meelt muuta, ent lõpuks andis ta rahva protestikisale järele (Luuka 23:2, 5, 14, 18–25). Jeesus küll suri postil, ent see ülimalt nurjatu, saatanlik rünnak Jumala süütu Poja vastu kukkus siiski täielikult läbi, sest Jehoova äratas Jeesuse üles ja ülendas ta oma paremale käele. Aussetõstetud Jeesuse kaudu valati meie ajaarvamise 33. aasta nelipühapäeval välja püha vaim, misläbi rajati kristlik kogudus – „uus loodu” (2. Korintlastele 5:17; Apostlite teod 2:1–4).
14. Kuidas toimisid Jeesuse järelkäijad siis, kui juudi usutegelased tegutsesid nende vastu?
14 Peagi pärast seda ähvardasid usutegelased apostleid, ent need Kristuse järelkäijad ei lakanud kõnelemast asjust, mida nad olid näinud ja kuulnud. Jeesuse jüngrid palvetasid: „Vaata, Issand, nende ähvardamistele ja anna oma sulastele kõige julgusega rääkida sinu sõna” (Apostlite teod 4:29). Jehoova vastas nende palvele, täites nad püha vaimuga ning andes neile jaksu oma kuulutustegevust kartmatult jätkata. Peagi said apostlid taas käsu kuulutamine lõpetada, kuid Peetrus ja teised apostlid vastasid: „Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna” (Apostlite teod 5:29). Ei ähvardused, arreteerimised ega peksmised suutnud neid heidutada kuningriigitegevust laiendamast.
15. Kes oli Gamaaliel ja millist nõu andis ta Jeesuse järelkäijate usulistele vastastele?
15 Kuidas usujuhid sellele reageerisid? „See [käis] nende südamest läbi, ja nad võtsid nõuks nemad ära tappa.” Ent kohal oli ka variserist käsuõpetaja nimega Gamaaliel, keda kõik rahvas austas. Käskinud apostlid natukeseks ajaks süneedriumisaalist välja viia, andis ta neile usulistele vastastele nõu: „Iisraeli mehed, olge ettevaatlikud sellega, mida te nende inimestega mõtlete teha. [––] Ja nüüd ma ütlen teile: jätke need inimesed rahule ja laske nad minna! Sest kui see nõu ja töö on inimestest, siis läheb see tühja, aga kui see on Jumalast, siis te ei või seda tühjaks teha, et te kuidagi ei osutuks jumalavastasteks!” (Apostlite teod 5:33–39).
Meie vastu ei aita ükski relv
16. Kuidas sa väljendaksid oma sõnadega seda, mida Jehoova oma rahvale kinnitab?
16 Gamaalieli nõuanne oli arukas ja me hindame seda, kui keegi meie eest välja astub. Samuti me tunnistame seda, et usuvabadus on leidnud toetust kohtuotsuste näol, mille on langetanud eelarvamusteta kohtunikud. See, et me järgime Jumala Sõna, pole sugugi meeltmööda ristiusu vaimulikkonnale ja teistele Suure Baabüloni ehk ülemaailmse valereligiooni impeeriumi juhtidele (Ilmutuse 18:1–3). Aga kuigi nemad ja nende mõju all olijad võitlevad meie vastu, on meil see kinnitus: „Ei kõlba ükski relv, mis valmistatakse sinu vastu, ja sa mõistad hukka kõik keeled, kes tõusevad sinuga kohut käima! See on Jehoova sulaste pärisosa ja nende õigus minult, ütleb Jehoova!” (Jesaja 54:17).
17. Miks me ei kaota julgust, ehkki vaenlased meie vastu võitlevad?
17 Meie vaenlased võitlevad meie vastu ilma põhjuseta, ent me ei kaota julgust (Laul 109:1–3). Me ei lase end Piibli sõnumi vihkajatest mitte mingil juhul heidutada, nii et teeksime oma usu suhtes kompromissi. Me teame, et aja jooksul läheb meie vaimne võitlus ägedamaks, kuid me teame ka selle lõpptulemust. Nagu Jeremija, kogeme meiegi nende prohvetlike sõnade täitumist: „Nad võitlevad sinu vastu, aga nad ei saa võimust su üle, sest mina olen sinuga, ütleb Jehoova, ja päästan sind!” (Jeremija 1:19). Jah, me teame, et Jumala vastu võitlejad ei saa võimust!
[Allmärkus]
^ lõik 5 Vaata artiklit „Ustavad ja kartmatud natsliku surve all”, lk. 24–28.
Kuidas sa vastaksid?
• Miks on Jehoova teenijad olnud rünnaku all?
• Millistel viisidel on vastupanijad võidelnud Jehoova rahva vastu?
• Miks me võime kindlad olla, et Jumala vastu võitlejad ei saa võimust?
[Küsimused]
[Pilt lk 17]
Jeremija sai kinnituse, et Jehoova on temaga
[Pilt lk 18]
Koonduslaagris ellujäänud
[Pilt lk 18]
Rahvajõugu vägivald Jehoova tunnistajate vastu
[Pilt lk 18]
J. F. Rutherford ja tema kaaslased
[Pilt lk 21]
Jumala vastu võitlejad ei saanud võimust Jeesuse üle