Mida peaks teadma nõidusest

TÄNAPÄEVA nõiakunsti on raske defineerida, kuna selle praktiseerijad erinevad üksteisest suuresti. Nad ei tunnista mingit keskset autoriteeti ega õpetust ega püha raamatut, mis ühendaks nende õpetusi. Neil on ka erisugused traditsioonid, organisatoorne ülesehitus ja rituaalid ning eri arvamused selles osas, missuguseid jumalaid austada. Üks kirjanik märgib: „Okultne maailm pakub inimesele vaba ideedeturgu.” Üks teine kirjanik ütleb: „Enamik uuspaganaid on peaaegu igas küsimuses omavahel lahkarvamusel.”

Paljud ei tee sellistest vasturääkivustest numbrit. Üks nõiaks pürgijatele mõeldud õpik teatab: „Kui sa maadled näiliselt vastuolulise teabega, uuri see informatsioon läbi ja otsusta, millest juhinduda. Järgi oma intuitsiooni. Teisisõnu, võid julgesti valida rituaalide käsiraamatute vahel, et otsustada, mis tundub sulle õige.”

Nendes, kes mõistavad tõe olemust, tekitavad sellised vastukäivused küsimusi. Tõde on fakt selle kohta, mis on tegelikult olemas. Mingi asi pole õige lihtsalt selle pärast, et inimene tunneb või loodab või usub, et see on õige. Näiteks uskusid kunagi arstid, et nad saavad ravida kopsupõletikku, kui lõikavad elusa kanapoja pooleks ja asetavad tükid haige rinnale. Ilmselt uskusid paljud patsiendid siiralt, et selline ravi aitab. Nende uskumused ja lootused polnud aga kooskõlas faktiga, et selline protseduur tegelikult ei ravi kopsupõletikku. Inimesed ei loo tõde; nad vaid üritavad seda mõista.

Piibel väidab endas sisaldavat tõde vaimulikes küsimustes. Jeesus Kristus ütles maa peal olles oma Isale palve: „Sinu sõna on tõde!” (Johannese 17:17). Apostel Paulus kirjutas: „Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud” (2. Timoteosele 3:16). Paljud nõiduse praktiseerijad pole sellega nõus. Selle asemel otsivad nad inspiratsiooni ja juhatust müütidest, muistsetest religioonidest ning isegi ulmekirjandusest. Kas pole siiski mõistlik vähemalt vaadata, mida Piibel ütleb? Lõppude lõpuks peetakse seda ju peaaegu kogu maailmas pühaks raamatuks. See on ka üks vanimaid säilinud religioosseid tekste. Piiblit kirjutati 1600 aasta jooksul, ent kõik selle õpetused on ühtsed. Võrrelgem Piibli õpetusi mõnede tavauskumustega, mida viimasel ajal on väljendanud nõiakunsti edendajad.

 Kes elavad vaimude maailmas?

Üks põhiküsimusi vaimuliku arusaamise otsinguil on järgmine: kes elavad vaimude maailmas? Enamik nüüdisaja nõidu järgib polüteistlikke loodususundeid, kuid mõned kummardavad suurt emajumalannat, kes kolmikrollis neiu, ema ja vanaeidena esindab elu põhietappe. Tema armuke on sarviline jumal. Teised nõiad kummardavad korraga üht jumalat ja jumalannat. Üks kirjanik ütleb: „Seda jumalannat ja jumalat loetakse nais- ja meesalgjõudude kehastusteks. Kummalgi on ainulaadsed omadused, mis kokku loovad harmoonilise elu.” Üks teine autoriteet kirjutab: „Otsustavamaid nõiakunstialaseid valikuid on see, missuguse jumalusega (Jumala/Jumalannaga) sa otsustad ühendusse astuda. ... Nõiaamet annab sulle vabaduse valida ja hiljem austada oma jumalusi.”

Piibel ei toeta ühtki nendest mõtetest. Jeesus Kristus pühendus kogu teenistuse jooksul sellele, et aidata teistel tundma õppida Jehoovat, „ainust tõelist Jumalat” (Johannese 17:3). Piibel teatab: „Jehoova on suur ja väga kiidetav, ja tema on kardetavam kui kõik muud jumalad! Sest teiste rahvaste jumalad on ebajumalad” (1. Ajaraamat 16:25, 26).

Mida öelda Kuradi kohta? Teatmeteos „Webster’s Ninth New Collegiate Dictionary” defineerib nõidust kui „kuradiga ühendusepidamist”. Tänapäeval oleks raske leida nõida, kes nõustuks selle definitsiooniga, sest paljud neist ei tunnista isegi seda, et Kurat-Saatan üldse eksisteerib. Üks noor naine, keda väljaanne „The Irish Times” kirjeldas kui „kõrgklassi nõida ja Iirimaa ühe tähelepanuväärseima nõiakoguduse juhte”, arutleb järgmiselt: „Usk Kuradisse tähendab samahästi kui kristluse tunnustamist ... [Kurat] ei saa elada universumis, kus pole Jumalat.”

Piibel kinnitab Kuradi olemasolu ja peab teda vastutavaks paljude kannatuste ja segaduste eest maa peal (Ilmutuse 12:12). Jeesus ei õpetanud ainult seda, et Kurat on olemas, vaid ta näitas ka seda, et on võimalik teadmatult täita Kuradi tahet. Näiteks esimese sajandi end õiglaseks pidavad usujuhid väitsid, et nad on teatud mõttes Jumala pojad, ja uskusid end täitvat Jumala tahet. Jeesus, kes nägi nende südamesse, teadis, et see pole nii. Ta ütles neile otsekoheselt: „Teie olete oma isast kuradist ja oma isa himude järgi te tahate teha!” (Johannese 8:44). Edasi teatab Piibli Ilmutusraamat, et Kurat „eksitab kogu maailma” (Ilmutuse 12:9).

Kas võib olla ka head maagiat?

Muidugi mõista on maagiat alati seostatud okultismiga. * Paljud inimesed uskusid nii muistsel ajal ning usuvad ka tänapäeval, et nõiamaagia toob teistele kahju. Nõidadel arvatakse olevat vägi maagia abil teistele piinu ja lausa surma põhjustada. Nõidu on tavaliselt süüdistatud peaaegu piiramata hulgas hädade, sealhulgas haiguste, surma ja viljaikalduste põhjustamises.

 Tänapäeva nõiad lükkavad sellised süüdistused täielikult tagasi. Kuigi tunnistatakse, et üksikud nõiad võivad olla teistele halba soovivad petised, väidab enamik nõidu, et nende maagia toob teistele kasu, mitte kahju. Wiccalased õpetavad, et maagia kasutamise tagajärjed tulevad tegijale kolmekordse jõuga tagasi, ning nende sõnul on see peamiseks põhjuseks, miks kardetakse needusi lausuda. Nii-öelda hea maagia näiteks võiks tuua loitsud, mida lausutakse eesmärgil kedagi kaitsta, puhastada maja endistest üürnikest maha jäänud negatiivsest energiast, panna inimesed üksteisesse armuma, kedagi tervendada, hoida ära töö kaotust ja saada raha. Kui nõidusele omistatakse selline laiahaardeline vägi, siis pole üllatav, et see on saanud nii populaarseks.

Piibel ei tee aga mingit vahet heal ja kurjal maagial. Moosesele antud Seaduses tegi Jumal oma seisukoha täiesti selgeks. Ta ütles: „Ärge tegutsege nõidusega!” (3. Moosese 19:26). Veel on Piiblis kirjas: „Ärgu leidugu su keskel ... pilvestlausujat, märkide seletajat ega nõida, ei manajat, vaimude ja tarkade küsitlejat ega surnutelt nõu otsijat!” (5. Moosese 18:10, 11).

Miks Jumal nõnda ütles? Mitte sellepärast, et ta kavatseb meile keelata midagi kasulikku. Jehoova andis need seadused, kuna armastas oma rahvast ja ta ei tahtnud, et see ikestaks end kartuse ja ebausuga. Ta hoopis kutsub oma teenijaid pöörduma tema poole, kui nad midagi vajavad. Ta on „kõige hea anni ja kõige täiusliku annetuse” Andja (Jakoobuse 1:17). Apostel Johannes kinnitas oma kaasusklikele: „Mida me iganes palume, seda me saame temalt, sest me peame tema käske ja teeme, mis on temale meelepärast” (1. Johannese 3:22).

Mida öelda kurjade vaimude kohta?

Paljud nõiad nõustuvad Piibliga selles, et kurjad vaimud on olemas. Üks nõiduse edendaja hoiatab oma essees: „Vaimud on olemas: nad elavad nähtamatus maailmas, mis kulgeb paralleelselt meie omaga ja on täis elusolendeid. ... Terminid ’paharet’, ’kuri vaim’ ja ’deemon’ on päris täpsed. Nad on väga tugevad. ... Kõige intelligentsemad isendid ... suudavad (kui keegi on piisavalt abivalmis neile ust avama) siseneda meie maailma. ... Nad võivad tungida inimese kehasse ... ja isegi teatud määral tema üle võimu saavutada. See on tõesti täpselt nii, nagu vanades deemonilugudes.”

 Piibli aegadel vaevasid deemonid nende võimu alla sattunud inimesi mitmel moel. Mõned vaevatud ei suutnud rääkida, osad olid pimedad, teised käitusid kui hullud ning mõned olid üleinimlikult tugevad (Matteuse 9:32; 12:22; 17:15, 18; Markuse 5:2–5; Luuka 8:29; 9:42; 11:14; Apostlite teod 19:16). Mõnikord võis inimese piin olla eriti suur, kui tema üle oli võimust võtnud korraga palju deemoneid (Luuka 8:2, 30). Igal juhul on kindel, et Jehooval oli tõesti põhjust hoiatada inimesi, et nad ei teeks mingit tegemist nõiduse ja muude okultismi vormidega.

Religioon, mis põhineb tõel

Nõidus tõmbab tänapäeval paljusid ligi, kuna see tundub olevat kahjutu ja heasoovlik loodususund. Mõnedes ühiskondades on see tunnustust leidnud ja seda ei kardeta. Sageli on see muutunud üsna igapäevaseks nähtuseks. Usulise sallivuse õhkkonnas, kus paljud on valmis omaks võtma ka kõike veidrat, on nõiakunsti iseäranis lugupidavalt suhtuma hakatud.

Tõesti, religioosne maailm on muutunud turuplatsiks, kus inimestel on vabadus valida seda, mis vastab nende vajadustele, otsekui ostetaks endale paar kingi. Vastupidiselt sellele rääkis Jeesus ainult kahest valikust. Ta ütles: „Minge sisse kitsast väravast; sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad. Ja kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad” (Matteuse 7:13, 14). Loomulikult on meil õigus valida endale tee, mida mööda käime. Kuid kuna mängus on meie igavene heaolu, on see valik eluliselt tähtis. Et saada vaimulikku valgustust, peame püüdma käia tõe teel – teel, mille kohta leiab juhatust vaid Jumala Sõnast Piiblist.

[Allmärkus]

[Pilt lk 5]

Tänapäeval peavad paljud nõidust kahjutuks loodususundiks

[Pilt lk 6]

Maagiat on alati seostatud okultismiga

[Pilt lk 6]

Kas nõiduse praktiseerijad täidavad teadmatult Kuradi tahet?

[Pildid lk 7]

Piibel ilmutab tõe tee