”Te tunnete nii hästi Piiblit”
Kuningriigi kuulutajad teatavad
„Te tunnete nii hästi Piiblit”
KUI 12-aastane Jeesus rääkis Jeruusalemmas julgelt religioonijuhtidega, siis „kõik, kes teda kuulsid, panid imeks tema mõistust ja tema kostuseid” (Luuka 2:47). Samamoodi võtavad ka tänapäeval paljud noored Jehoova teenijad kokku julguse, et rääkida oma õpetajatele ja koolikaaslastele Jumalast ja Piiblist. Tihti kogevad nad ka sama meeldivaid tulemusi.
14-aastane Tiffany viibis tunnis, kus ühe arutelu käigus puudutati 70 aastanädala kohta käivat Piibli prohvetiennustust, mis on kirjas Taanieli 9:24–27. Õpetaja mainis nende salmide kohta mõne fakti ja läks siis sellest teemast kiiresti üle.
Algul Tiffany kõhkles, kas ikka tõsta kätt. „Kuid mingil põhjusel,” lausub ta, „häiris mind väga, et neid piiblisalme põhjalikult ei selgitatud. Enne kui ma ise arugi sain, oli mu käsi üleval.” Õpetaja oli hämmastunud, et kellelgi on selle teema kohta midagi öelda, sest enamikul õpilastel oli selle mõistmisega raskusi.
Kui Tiffanyle anti võimalus seda ennustust selgitada, tõusis ta püsti ja tegi ettevalmistamata ettekande. Kui ta lõpetas, oli klassiruumis täielik vaikus. Tiffany närveeris natuke. Siis aga puhkes klassis aplausitorm.
„See juba oli midagi, Tiffany, see juba oli midagi,” ütles õpetaja üha uuesti. Ta möönis, et tema arvates pidigi nende salmide tähendus olema sügavam, kuid Tiffany on üldse esimene, kes talle need salmid nii hästi selgeks tegi. Tunni lõpus küsis ta Tiffanylt, kuidas too nii hästi Piiblit tunneb.
„Ma olen Jehoova tunnistaja,” vastas tüdruk. „Mu vanemad pidid seda prohvetiennustust mulle mitu korda selgitama, enne kui ma seda mõistsin.”
Klassikaaslased olid samuti hämmastunud tema piiblilistest teadmistest. Üks õpilane ütles Tiffanyle: „Nüüd ma tean, miks teie Jehoova tunnistajad käite ukselt uksele. See on nõnda sellepärast, et te tunnete nii hästi Piiblit.” Teised lubasid, et nad ei narri teda enam kunagi tema uskumuste pärast.
Kui Tiffany rääkis sellest juhtumist oma vanematele, soovitasid need pakkuda õpetajale raamatut „Tundmine, mis viib igavesse ellu”. Ta tegigi nii ja näitas sellest raamatust õpetajale osa, mis selgitab Taanieli prohvetiennustust. Õpetaja võttis raamatu hea meelega vastu ja tänas teda selle eest.
Tõepoolest, kui kristlikud noored räägivad julgelt sellest, mida nende vanemad neile on õpetanud Jumala ja Piibli kohta, siis toovad nad au ja kiitust Jehoovale ning õnnistusi endale (Matteuse 21:15, 16).