Miks on maailmas nii palju korruptsiooni?

„Ära võta meelehead, sest meelehea pimestab nägijaid ja teeb õigete asjad segaseks.” (2. Moosese 23:8)

KOLM tuhat viissada aastat tagasi keelas Moosese Seadus altkäemaksu võtmise. Sellest ajast alates on sajandite jooksul palju korruptsioonivastaseid seadusi välja antud. Kummatigi pole seadusandlusega suudetud korruptsiooni ohjeldada. Iga päev antakse miljoneid altkäemakse ja miljardid inimesed kannatavad selle tagajärgede tõttu.

Korruptsioon on niivõrd laialt levinud ja kõrgetasemeline, et see ähvardab koguni õõnestada ühiskonna alustugesid. Mõnel maal ei saa ilma pistiseandmiseta peaaegu midagi teha. Õigele inimesele antud altkäemaks võimaldab sooritada eksamit, saada juhiluba, sõlmida lepingut ja võita kohtuasja. „Korruptsioon on nagu laiaulatuslik saaste, mis kurnab inimesi,” kurdab Pariisi advokaat Arnaud Montebourg.

Iseäranis laialt on levinud altkäemaksu andmine ärimaailmas. Mõned ettevõtted eraldavad kolmandiku oma kasumist, et osta ära korrumpeerunud valitsusametnikke. Briti ajakirja „The Economist” sõnul läheb rahvusvahelise relvaäri 25 miljardi USA dollari suurusest aastakäibest tervelt 10 protsenti altkäemaksuks võimalikele klientidele. Kuna sedalaadi korruptsioon on kiiresti kasvama hakanud, on tagajärjed muutunud katastroofiliseks. Onupojapoliitikat ajav kapitalism – korrumpeerunud äritegevus, mis soosib üksikuid eelistatuid, kellel on häid sidemeid – olevat viimase kümnendi jooksul laostanud tervete riikide majanduse.

Paratamatult kannatavad korruptsiooni ja sellest tingitud majanduse laastamise tõttu kõige rohkem just vaesed – need, kellel harva õnnestub kellelegi pistist anda. Ajakiri „The Economist” teatas otse, et „korruptsioon pole muud kui üks rõhumise vorme”. Kas selline rõhumine lõpeb kunagi või on see paratamatu? Et sellele küsimusele vastata, peame tegema selgeks mõned korruptsiooni peamised põhjused.

Mis põhjustab korruptsiooni?

Miks eelistavad inimesed olla pigem äraostetavad kui ausad? Mõnele on see ehk kergeim tee – või tõepoolest ainuvõimalik tee –, kuidas saada oma tahtmist. Vahel võib altkäemaks olla mugavaks vahendiks karistuse ärahoidmisel. Paljud, kes näevad, et poliitikud, politseinikud ja kohtunikud pigistavad korruptsiooni suhtes silma kinni või tegelevad sellega ka ise, järgivad lihtsalt nende eeskuju.

Kui korruptsioon hakkab vohama, muutub see järjest vastuvõetavamaks, kuni sellest saab norm. Haletsusväärselt väikese sissetulekuga inimesed hakkavad tundma, et neil pole valikut. Nad on sunnitud nõudma altkäemaksu,  kui soovivad rahuldavalt ära elada. Kui siis ebaausat tulu taotlevad väljapressijad või pistiseandjad karistamata jäävad, suudavad vaid vähesed vastuvoolu ujuda. „Kui otsust kuriteo kohta kiiresti ei tehta, siis kasvab inimlaste julgus kurja teha!” täheldas kuningas Saalomon (Koguja 8:11).

Korruptsioonituld hoiavad ülal kaks vägevat jõudu: isekus ja ahnus. Isekuse tõttu eiravad korrumpeerunud inimesed kannatusi, mida nende paheline teguviis teistele põhjustab. Nad lausa õigustavad altkäemaksuvõtmist, kuna lõikavad ise sellest kasu. Mida suuremat materiaalset kasu nad saavad, seda ahnemaks sellised korrumpeerunud isikud muutuvad. Saalomon täheldas: „Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha, ja tulust, kes armastab rikkust” (Koguja 5:9). On tõsi, et ahnus võib aidata raha teha, kuid korruptsiooni ja seadusetuse ees pigistab see alati silma kinni.

Ühe teise asjaoluna ei tohiks kahe silma vahele jätta selle maailma nähtamatu valitseja rolli, keda Piibel kutsub Kurat-Saatanaks (1. Johannese 5:19; Ilmutuse 12:9). Saatan aitab korruptsioonile aktiivselt kaasa. Suurim kirjalikult jäädvustatud altkäemaksu pakkumine on see, mille Saatan tegi Kristusele. „Selle kõik [maailma kuningriigid] ma annan sinule, kui sa maha langed ja mind kummardad!” (Matteuse 4:8, 9.)

Jeesust polnud aga võimalik ära osta ning ta õpetas oma järelkäijatele, et nad peavad samamoodi käituma. Kas Kristuse õpetused on tõhusad ka võitluses korruptsiooniga tänapäeval? Seda küsimust arutatakse järgmises artiklis.