Pidagem kindlalt kinni Jumala õpetusest

„Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” (ÕPETUSSÕNAD 3:5, 6)

1. Kuidas on meile inimtarkus kättesaadav nagu ei kunagi varem?

NÜÜDISAJAL ilmub maailmas umbes 9000 päevalehte. Ainuüksi Ühendriikides avaldatakse igal aastal ligikaudu 200 000 uut raamatut. Arvestuste kohaselt oli Internetis 1998. aasta märtsis peaaegu 275 miljonit veebilehte. Väidetavasti kasvab see arv kiirusega 20 miljonit lehte kuus. Nagu ei kunagi varem, on inimestel võimalik hankida informatsiooni praktiliselt mis tahes teemal. Kuigi säärasel olukorral on oma positiivsed küljed, on selline info üleküllus põhjustanud ka probleeme.

2. Millised probleemid võivad informatsiooni üleküllusega seonduda?

² Mõnedest inimestest on saanud infosõltlased, kes alatasa rahuldavad oma täitmatut iha ajaga kursis olla, jättes samal ajal hooletusse palju tähtsamad asjad. Teised jälle hangivad keeruliste teadusevaldkondade kohta poolikut informatsiooni ning peavad end siis asjatundjateks. Toetudes vaid piiratud arusaamadele, võivad nad langetada olulisi otsuseid, mis toovad ehk kahju nii neile endile kui teistele. Peale selle valitseb alatasa oht võtta vastu väära või ebatäpset infot. Tihtilugu pole olemas mingit kindlat moodust tegemaks kindlaks, kas see infotulv on ka õige ja igakülgne.

3. Milliseid hoiatusi on Piiblis seoses inimtarkuse hankimisega?

³ Inimesi on juba muistsest ajast iseloomustanud uudishimu. Ammustel kuningas Saalomoni päevadelgi mõisteti, kui ohtlik on kulutada liiga palju aega kasutu või koguni kahjuliku informatsiooni hankimisele. Kuningas ütles: „Võta manitsust! Suurel raamatute tegemisel pole lõppu ja suur agarus väsitab ihu!” (Koguja 12:12). Sajandeid hiljem kirjutas apostel Paulus Timoteosele: „Hoia enda hooleks antud vara ning pöördu ära kõlvatuist tühjest juttudest ja valenimelise tunnetuse väidetest, mida mõningad kiidavad enestel olevat ning on ära eksinud usust” (1. Timoteosele 6:20, 21). Jah, tänapäeva kristlastel tuleb hoiduda tulutust süüvimisest kahjulikesse ideedesse.

4. Milline on üks võimalus näidata, et me loodame Jehoova ja tema õpetuste peale?

⁴ Samuti tuleb Jehoova rahvale kasuks järgida Õpetussõnades 3:5, 6 öeldut: „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” Loota Jehoovale tähendab ka heita kõrvale mis tahes idee, mis on vastuolus Jumala Sõnaga, tulenegu see siis meie endi või kaasinimeste targutustest. Et võiksime kaitsta oma vaimsust, on väga oluline harjutada oma tajuvõimeid, et tunda ära kahjulik informatsioon ja vältida seda (Heebrealastele 5:14, UT). Käsitlegem nüüd mõningaid taolise informatsiooni allikaid.

Saatana võimuses maailm

5. Mis on üks kahjulike ideede allikas ja kes on selle taga?

⁵ See ilmalik maailm pakub kahjulikele  ideedele viljakat pinnast (1. Korintlastele 3:19). Jeesus Kristus palus oma jüngrite eest Jumalat: „Mina ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa neid hoiaksid tigeda eest” (Johannese 17:15). Oma palvega kaitsta jüngreid „tigeda eest” tunnistas Jeesus, et Saatanal on selles maailmas mõjuvõim. See, et oleme kristlased, ei kaitse meid automaatselt selle maailma halbade mõjutuste eest. Johannes kirjutas: „Me teame, et oleme Jumalast ja kõik maailm on tigeda võimuses” (1. Johannese 5:19). Võib eeldada, et eriti just selles viimsete päevade lõppjärgus küllastab Saatan oma deemonitega selle maailma kahjuliku informatsiooniga.

6. Kuidas võib meelelahutusmaailm põhjustada moraalset tuimenemist?

⁶ Samuti võib eeldada, et osa sellest kahjulikust infost võib olla näiliselt kahjutu (2. Korintlastele 11:14). Võtkem näiteks meelelahutusmaailma oma telešõude, filmide, muusika ja trükisõnaga. Paljud on seda meelt, et üha sagedamini propageerivad teatud meelelahutusvormid mandunud elukombeid nagu ebamoraalsus, vägivald ja uimastite kuritarvitamine. Puutudes esmakordselt kokku mingi meelelahutusvormiga, mis on enneolematult madalale tasemele langenud, võib publik olla šokeeritud. Ent korduv kokkupuude võib ta tuimaks teha. Ärgem eales pidagem kahjulikke ideid propageerivat meelelahutust vastuvõetavaks või kahjutuks (Laul 119:37).

7. Millist laadi inimtarkus võib tasapisi hävitada meie usalduse Piibli vastu?

⁷ Käsitlegem veel üht kahjulikuks osutuda võivat infoallikat – ideedetulva, mida on avaldanud mõned teadlased ja õpetlased, kes seavad kahtluse alla Piibli tõelevastavuse. (Võrdle Jakoobuse 3:15.) Sedasorti materjali ilmub tooniandvates ajakirjades ja populaarsetes raamatutes sageli, kusjuures see võib tasapisi hävitada usalduse Piibli vastu. Mõned inimesed on uhked selle üle, et saavad oma lõputute ja viljatute abstraktsete arutlustega nõrgestada Jumala sõna autoriteeti. Sarnane oht valitses ka apostlite päevil, nagu see ilmneb apostel Pauluse sõnadest: „Vaadake, et keegi teid ei võtaks saagiks mõtteteaduse ja tühja pettusega, mis vastavad inimeste pärimusele, maailma algjõududele ja mitte Kristusele” (Koloslastele 2:8).

Tõe vaenlased

8., 9. Mil moel ilmneb usust taganemine nüüdisajal?

⁸ Veel üheks ohuks meie vaimsusele võivad olla usust taganejad. Apostel Paulus ennustas, et nende seas, kes väidavad endid kristlased olevat, tuleb esile usust taganemine (Apostlite teod 20:29, 30; 2. Tessalooniklastele 2:3). Tema sõnad täitusid, kui pärast apostlite surma andis laiaulatuslik usust taganemine tõuke ristiusu arengule. Nüüdisajal ei toimu Jumala rahva seas sellist laiaulatuslikku usust taganemist. Ometi on meie ridadest lahkunud vähesed üksikisikud, kelle hulgast mõningad on otsustanud valesid ja moonutatud infot levitades Jehoova tunnistajaid laimata. On neid, kes teiste rühmitustega koostööd tehes avaldavad puhtale kummardamisele organiseeritud  vastupanu. Seda tehes asuvad nad kõige esimese usust taganeja Saatana poolele.

⁹ Mõned usust taganejad kasutavad Jehoova tunnistajate kohta väärinfo levitamiseks üha sagedamini mitmesuguseid massiteabekanaleid, kaasa arvatud Internetti. Tagajärjeks on see, et kui siirad inimesed meie uskumusi uurima asuvad, võivad nad komistada usust taganejate propagandale. Ka mõned tunnistajad on teadmatult langenud sellise materjali kahjuliku mõju alla. Lisaks osalevad usust taganejad vahetevahel tele- ja raadiosaadetes. Kuidas oleks seda silmas pidades tark toimida?

10. Kuidas on tark usust taganejate propagandale reageerida?

¹⁰ Apostel Johannes keelas kristlastel usust taganejaid oma kodus vastu võtta. Ta kirjutas: „Kui keegi tuleb teie juurde ega too enesega sama õpetust, siis ärge võtke seda oma majasse ja ärge öelge temale: „Tere tulemast!” Sest kes temale ütleb: „Tere tulemast!” saab tema kurjade tegude osaliseks” (2. Johannese 10, 11). Kui väldime igasugust kontakti selliste vastastega, kaitseb see meid nende rikutud mõttelaadi eest. Mitmesuguste nüüdisaegsete teabevahendite kaudu usust taganejate õpetustega tutvuda on täpselt sama kahjulik kui usust taganejaid endid kodus vastu võtta. Me ei tohiks iial lasta uudishimul ahvatleda meid asuma sellisele hädaohtlikule teele! (Õpetussõnad 22:3.)

Koguduses

11., 12. a) Mis oli kahjulike ideede allikaks esimese sajandi koguduses? b) Mil moel ei pidanud mõned kristlased kindlalt kinni Jumala õpetustest?

¹¹ Käsitlegem veel üht võimalikku kahjulike ideede allikat. Pühendunud kristlasel võib kujuneda harjumuseks kõnelda järelemõtlematult, ehkki ta ei mõtle valesid õpetada (Õpetussõnad 12:18). Tulenevalt ebatäiuslikust loomusest, me kõik patustame aeg-ajalt oma keelega (Õpetussõnad 10:19; Jakoobuse 3:8). Ilmselt oli apostel Paulusegi päevil koguduses neid, kes ei talitsenud oma keelt ja lasid end haarata mitte kusagile viivatesse sõnelustesse (1. Timoteosele 2:8, UT). Oli ka neid, kes omaenda arvamust liiga tähtsaks pidasid ja läksid koguni nii kaugele, et ei tunnistanud Pauluse autoriteeti (2. Korintlastele 10:10–12). Taoline vaim viis tarbetute konfliktideni.

¹² Mõnikord laienesid need lahkarvamused „alalisteks tülitsusteks”, mis rikkusid koguduse rahu (1. Timoteosele 6:5; Galaatlastele 5:15). Sedalaadi vaidluste põhjustajate kohta kirjutas Paulus: „Kui keegi õpetab teisiti ega hoia meie Issanda Jeesuse Kristuse tervete sõnade ja õpetuse poole, mis viib jumalakartusele, siis on see iseennast täis ega saa aru millestki, vaid on haige küsimuste ja vaidlemiste poolest, millest tõuseb kadedust, riidu, laimu, kurje kahtlusi” (1. Timoteosele 6:3, 4).

13. Kuidas käitus valdav osa kristlasi esimesel sajandil?

 ¹³ Õnneks olid valdav osa kristlasi apostellikul ajajärgul ustavad ning nende tähelepanu jäi ikka keskendunuks Jumala Kuningriigi hea sõnumi kuulutamise tööle. Nad olid hõivatud ’vaestelaste ja lesknaiste eest hoolitsemisega nende viletsuses’ ning hoidsid endid „maailmast reostamatuna”, raiskamata oma aega asjatule sõnelemisele (Jakoobuse 1:27). Et kaitsta oma vaimsust, vältisid nad ka kristliku koguduse raames esinevat „halba seltskonda” (1. Korintlastele 15:33, EP 97; 2. Timoteosele 2:20, 21).

14. Kuidas võib normaalne mõtete vahetamine minna üle kahjulikeks vaidlusteks, kui me pole selles suhtes valvsad?

¹⁴ Sarnaselt sellega pole ka tänapäeva Jehoova tunnistajate kogudustes lõigus 11 kirjeldatud olukord sugugi tüüpiline. Ometi oleks meil hea arvestada selliste tühiste vaidluste tekkimise võimalusega. On muidugi täiesti normaalne arutada piiblilugusid või mõtiskleda nende tõotatud uue maailma aspektide üle, mille kohta seni veel selgus puudub. Ka pole midagi halba mõtete vahetamises isiklike küsimuste, näiteks riietumise, ehtimise ja meelelahutusvaliku üle. Aga kui me oma ideede suhtes dogmaatiliseks muutume või solvume, kui teised meiega sama meelt pole, võivad koguduses tekkida tühiste küsimuste pärast lõhed. Alguses kahjutu seltskondlik vestlus võib kujuneda päris kahjulikuks.

Hoidkem meie hooleks antud vara

15. Mil määral võivad „kurjade vaimude õpetused” meie vaimsust kahjustada ja millist nõu antakse Pühakirjas?

¹⁵ Apostel Paulus hoiatab: „Aga Vaim ütleb selge sõnaga, et viimsel ajal mõned taganevad usust ja hoiavad eksitajate vaimude ja kurjade vaimude õpetuste poole” (1. Timoteosele 4:1). Jah, kahjulikud ideed kujutavad endast reaalset ohtu. On arusaadav, miks Paulus toonitas oma kallile sõbrale Timoteosele: „Oh Timoteos! Hoia enda hooleks antud vara ning pöördu ära kõlvatuist tühjest juttudest ja valenimelise tunnetuse väidetest, mida mõningad kiidavad enestel olevat ning on ära eksinud usust” (1. Timoteosele 6:20, 21).

16., 17. Mille on Jumal meie hooleks andnud ja kuidas me peaksime seda hoidma?

¹⁶ Kuidas võime meie tänapäeval sellest armastavast hoiatusest kasu saada? Timoteose hoolde oli antud vara – midagi väärtuslikku, mille eest tuli hoolitseda ja mida pidi kaitsma. Mis see oli? Paulus selgitab: „Tervete sõnade eeskujuks võta, mida sa oled kuulnud minult usus ja armastuses, mis on Kristuses Jeesuses. Kaunist sinu hooleks antud vara hoia Püha Vaimu läbi, kes meis elab” (2. Timoteosele 1:13, 14). Jah, Timoteose hoolde antud vara hõlmas ka „terveid sõnu”, ’õpetust, mis viib jumalakartusele’ (1. Timoteosele 6:3). Kooskõlas nende sõnadega kaitsevad tänapäeva kristlased otsustavalt oma usku ja nende hooleks usaldatud tõeõpetust.

¹⁷ Meie hooleks antud vara hoida tähendab ka näiteks seda, et me kujundame head piibliuurimise harjumused ja oleme püsivad palves, tehes samas „head kõikidele, aga kõige enam usukaaslastele” (Galaatlastele 6:10; Roomlastele 12:11–17). Edasi manitseb Paulus: „Taotle õigust, jumalakartust, usku, armastust, kannatlikkust, tasadust! Võitle head usuvõitlust, hakka kinni igavesest elust; selleks sa oled kutsutud ja oled tunnistanud head tunnistust paljude tunnistajate ees” (1. Timoteosele 6:11, 12). See, et Paulus kasutas taolisi fraase nagu „võitle head usuvõitlust” ja „hakka kinni”, näitab ilmselgelt, et me peame vaimselt kahjulikele mõjudele vastu panema aktiivselt ja otsustavalt.

Tuleb olla arukas

18. Kuidas meie kui kristlased saame olla ilmaliku informatsiooni suhtes tasakaalukad?

¹⁸ Muidugi tuleb head usuvõitlust võideldes  arukas olla (Õpetussõnad 2:11; Filiplastele 1:9). Näiteks poleks mõistlik kogu ilmalikku infot umbusaldada (Filiplastele 4:5; Jakoobuse 3:17). Mitte kõik inimeste ideed pole Jumala Sõnaga vastuolus. Jeesuski vihjas sellele, et haigetel on tarvis konsulteerida asjatundliku arstiga – kellel samuti on ilmalik kutse (Luuka 5:31). Olgugi et Jeesuse päevil oli meditsiiniline ravi võrdlemisi primitiivne, möönis ta, et arsti osutatavast abist võib mingil määral kasu olla. Kristlased on tänapäeval ilmaliku info suhtes tasakaalukad, ent keelduvad võtmast vastu mida tahes, mis võiks nende vaimsusele kahjulik olla.

19., 20. a) Kuidas saavad kogudusevanemad toimida arukalt, kui nad abistavad neid, kes räägivad mõistmatult? b) Kuidas toimib kogudus nendega, kes visalt valeõpetusi levitavad?

¹⁹ Ka kogudusevanematel on väga oluline ilmutada arukust, kui nad lähevad abistama neid, kes mõistmatult kõnelevad (2. Timoteosele 2:7). Mõnikord võivad koguduseliikmed lasta end tõmmata kaasa vaidlustesse pisiasjade ja viljatute abstraktsete väidete üle. Et kaitsta koguduse ühtsust, tuleks vanematel taolisi probleeme koheselt käsitleda. Samal ajal hoiduvad nad omistamast oma vendadele valesid motiive ega arva neid liigselt kiirustades usust taganejate hulka.

²⁰ Paulus kirjeldas, millises vaimus tuleb abi osutada. Ta ütles: „Vennad, kui inimene ka satuks mingisse eksitusse, siis teie, vaimulikud, parandage niisugust jälle tasase vaimuga” (Galaatlastele 6:1). Kõneldes konkreetselt kristlastest, kes on kahtluste küüsis, kirjutas Juudas: „Halastage teiste peale, kes kahtlevad, päästke nad, kiskuge nad tulest välja” (Juuda 22, 23). Muidugi tuleb vanematel astuda koguduse kaitsmiseks otsustavaid samme, kui inimene ka pärast korduvat manitsemist visalt valeõpetusi levitab (1. Timoteosele 1:20; Tiitusele 3:10, 11).

Täitkem oma mõistus kõigega, mis on kiituse väärt

21., 22. Mille suhtes me peaksime olema valivad ja millega me peaksime täitma oma mõistuse?

²¹ Kristlik kogudus hoidub kahjulikest sõnadest, mis ’sööbivad enese ümber otsekui vähktõbi’ (2. Timoteosele 2:16, 17; Tiitusele 3:9). See on tõesti nii, kajastugu sellistes sõnades eksiteele viiv ilmalik „tarkus”, usust taganejate propaganda või koguduses levitatav mõtlematu jutt. Ehkki tervemeelne soov õppida kõike uut võib olla kasulik, võime taltsutamatust uudishimust ajendatuna sattuda kahjulike ideede mõju alla. Saatana mõtted ei ole meile teadmata (2. Korintlastele 2:11). Me teame, et ta pingutab kõvasti, viimaks meid eksiteele, et me siis Jumalat teenides tempot aeglustaksime.

²² Olgem tublid teenijad ja pidagem kindlalt kinni Jumala õpetusest (1. Timoteosele 4:6, UT). Kasutagem oma aega targasti ning olgem hangitava info suhtes valivad. Siis ei saa Saatanast inspireeritud propaganda meid nii kergesti kõigutada. Jah, mõelgem ikka kõigele, „mis on tõsine, mis aus, mis õige, mis kasin, mis armas, mis on hea kuulda kui vooruslik komme ja kiituse väärt”. Kui me täidame oma mõistuse ja südame selliste asjadega, siis on rahu Jumal meiega (Filiplastele 4:8, 9).

Mida me õppisime?

• Kuidas võiks ilmalik tarkus meie vaimsust ohustada?

• Mida me saame teha, kaitsmaks end usust taganejate kahjuliku informatsiooni eest?

• Millist laadi kõnest tuleks koguduses hoiduda?

• Kuidas saavad kristlased ilmutada tasakaalukust info suhtes, mida nüüdisajal on ülekülluses?

[Küsimused]

[Pilt lk 9]

Paljud populaarsed ajakirjad ja raamatud on vastuolus meie kristlike väärtushinnangutega

[Pilt lk 10]

Kristlased võivad vahetada mõtteid, muutumata seejuures dogmaatiliseks