Rõõmuküllased pulmad, mis toovad au Jehoovale

Welsh ja Elthea abiellusid Lõuna-Aafrika Vabariigis Sowetos aastal 1985. Nad vaatavad ikka ja jälle koos oma tütre Zinziga pulmaalbumit ning meenutavad seda rõõmuküllast päeva. Zinzile meeldib arvata ära pulmakülalisi ja iseäranis suurt rõõmu tunneb ta piltidest, kus on tema imekaunis kleidis ema.

PULMAD algasid pulmakõnega, mis peeti Soweto kultuurimajas. Seejärel laulis kristlik noortekoor neljahäälses seades Jumalale kiituslaule. Edasi pakuti külalistele einet, mille taustaks mängiti lindilt vaikselt Kuningriigi meloodiaid. Alkohoolseid jooke ei pakutud ning polnud valju muusikat ega tantsimist. Selle asemel tundsid külalised rõõmu üksteise seltsingust ja õnnitlesid noorpaari. Pulmad kestsid kokku umbes kolm tundi. „Nendest pulmadest on mul vaid häid mälestusi,” meenutab kristlik kogudusevanem Raymond.

Abiellumise ajal töötasid Welsh ja Elthea vabatahtlike teenijatena Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu Lõuna-Aafrika Vabariigi harubüroos. Nad said endale lubada vaid tagasihoidlikke pulmi. Mõned kristlased on loobunud täisajalisest teenistusest ja hakanud tegema ilmalikku tööd, et katta suurejooneliste pulmade kulusid. Ent Welsh ja Elthea ei kahetse, et nad otsustasid tagasihoidlike pulmade kasuks, kuna see võimaldas neil jätkata Jumala täisajalist teenimist kuni Zinzi sünnini.

Aga kuidas on lugu siis, kui noorpaar otsustab pulmades ilmalikku muusikat mängida ja tantsida, pakkuda veini ja muid alkohoolseid jooke või kui nad võivad endale lubada suurejoonelisi ja rahvarohkeid pulmi? Mida nad saaksid teha, et see sündmus hästi õnnestuks ning oleks kohane jumalateenijatele? Neid küsimusi peaks hoolikalt kaaluma, kuna Piibel käsib: „Kas te siis sööte või joote või midagi teete, seda tehke kõik Jumala auks!” (1. Korintlastele 10:31).

Vältige prassimist

Raske on ette kujutada rõõmutuid pulmi. Ent suurem on oht langeda teise äärmusse, nii et pulmadest saab ohjeldamatu prassing. Paljudes ilmalikes pulmades toimub nii mõndagi sellist, mis teotab Jumalat. Näiteks on tavaline tarbida alkohoolseid jooke kuni purju jäämiseni. Kurb küll, kuid seda on juhtunud isegi kristlikes pulmades.

Piibel hoiatab, et „vägijook [paneb] lärmama” (Õpetussõnad 20:1). Kui alkohol paneb juba ühe inimese lärmama, mõtle, mida see siis võib teha suure hulga kokkutulnud rahvaga, kes joob üleliia! On ilmne, et sellisest sündmusest võib kergesti saada „purjutamine, prassimine ja muud sarnast” (EP 97), mis on Piiblis loetletud „liha tegude” hulka. Need, kes kahetsematult osalevad sellistes teguviisides, ei ole kõlblikud saama igavest elu Jumala Kuningriigi valitsuse all (Galaatlastele 5:19–21).

Selle kreeka sõnaga, mis on eesti keelde tõlgitud „prassimisena”, kirjeldati lärmakaid  protsessioone, kus purjus noored laulsid, tantsisid ja mängisid pilli. Kui alkoholi tarbitakse pulmades piiramatus koguses ning kui seal mängitakse valju muusikat ja tantsitakse ohjeldamatult, siis on tõsine oht, et see võib muutuda prassimiseks. Sellises õhkkonnas võivad usus nõrgemad kergesti kiusatusse langeda ja sooritada teisi liha tegusid, nagu „hoorus, rüvedus, kiimalus, ... vihastumised”. Mida teha, et vältida selliseid liha tegusid, mis rikuvad kristlike pulmade rõõmu? Et sellele küsimusele vastata, vaadelgem, mida räägib Piibel ühest pulmapeost.

Pulmad, kus käis Jeesus

Jeesus ja tema jüngrid kutsuti pulma, mis peeti Galileas Kaanas. Nad võtsid kutse vastu ja Jeesus aitas koguni kaasa selle sündmuse õnnestumisele. Kui veinist tuli puudu, valmistas ta ime läbi lisakoguse parimat veini. Arvatavasti kasutasid tänulik peigmees ja tema perekond ülejääki veel pärast pulmigi (Johannese 2:3–11).

Sellest pulmapeost, kus käis Jeesus, võime paljutki õppida. Kõigepealt seda, et Jeesus ja tema jüngrid ei läinud pulmapeole kontvõõrana. Piibel mainib eraldi, et nad olid kutsutud (Johannese 2:1, 2). Ka oma kahes tähendamissõnas pulmapeost rääkis Jeesus korduvalt kutsutud külalistest (Matteuse 22:2–4, 8, 9; Luuka 14:8–10).

Mõnel maal on tavaks, et kõik ümbruskonna inimesed on pulma teretulnud, on nad siis kutsutud või mitte. See võib aga peokorraldajale rahalisi raskusi tekitada. Noorpaar, kes pole just rikas, võib sattuda võlgadesse, et piiramatule arvule külalistele jätkuks sööki-jooki. Seepärast, kui kristlik paar otsustab korraldada tagasihoidliku vastuvõtu piiratud arvu külalistega, peaksid need kaaskristlased, keda pole peole kutsutud, sellest aru saama ja sellega arvestama. Üks Lõuna-Aafrika Vabariigis Kaplinnas abiellunud mees kutsus oma pulma 200 külalist. Tuli aga 600, kes toidule kiiresti lõpu peale tegid. Kontvõõraste hulgas oli üks bussitäis rahvast, kes sel nädalalõpul parajasti Kaplinna külastas. Grupi giid oli pruudi kauge sugulane ja ta arvas endal olevat õiguse võtta kaasa kogu grupp, ilma et ta oleks sellest pruudile või peigmehele teatanud!

Kui pole just öeldud, et kõik on teretulnud, ei lähe tõelised Jeesuse järelkäijad kontvõõrana pulma ega võta kutsutud külalistele mõeldud sööki-jooki. Need, kellel on kiusatus ilma kutsumata pulma minna, peaksid endalt küsima: „Kas pole minu osalemine sellel pulmapeol noorpaari suhtes armastusetu? Kas ei põhjusta ma piinlikkust ega kahanda selle sündmuse rõõmu?” Selle asemel et kutsumata jätmise pärast solvuda, võiks mõistlik kristlane noorpaarile õnnitluskaardi saata ja soovida neile Jehoova õnnistust. Ta võiks isegi kaaluda võimalust noorpaarile kingitus saata ning sellega nende pulmapäeva veelgi rõõmutoovamaks muuta (Koguja 7:9; Efeslastele 4:28).

Kes vastutab?

Mõnel pool Aafrikas tegelevad pulma korraldamisega tavapäraselt noorpaari vanemad sugulased. Pruutpaar võib selle eest tänulik olla, kuna see vabastab nad rahalistest kohustustest. Nad võivad tunda, et see vabastab nad ka vastutusest kõige eest, mis pulmas juhtuda võib. Ent enne kui heasoovlike sugulaste abipakkumised vastu võtta, peaks noorpaar veenduma, et arvestatakse nende isiklikke soove.

Kuigi Jeesus oli Jumala Poeg, kes „taevast on alla tulnud”, ei näita miski, et just tema oleks korraldanud ja juhatanud Kaana pulma (Johannese 6:41). Piibel hoopis räägib, et keegi teine oli määratud „pidukorraldajaks” (Johannese 2:8). See mees vastutas omakorda uue perekonnapea, nimelt peigmehe ees (Johannese 2:9, 10).

 Kristlikud sugulased peaksid tunnustama uut perekonnapead, kes on Jumala määratud (Koloslastele 3:18–20). Just tema peaks võtma enesele vastutuse oma pulmas toimuva eest. Loomulikult peaks peigmees olema mõistlik ja võimaluse korral arvestama pruudi ning oma vanemate ja ämma-äia soove. Siiski, kui sugulaste soovid lähevad vastuollu noorpaari omadega, võib paar nende abist lahkelt keelduda ja katta ise tagasihoidlike pulmade kulud. Sel moel ei toimu midagi sellist, mis jätaks noorpaarile ebameeldivaid mälestusi. Näiteks ühes kristlikus pulmas Aafrikas oli pulmavanemaks üks pruutpaari uskmatu sugulane, kes ütles toosti surnud esivanemate auks.

Mõnikord lahkub noorpaar enne pulmapeo lõppu mesinädalaid pidama. Sel juhul peaks peigmees määrama vastutava isiku jälgima, et Piibli mõõdupuid järgitaks ka pärast nende äraminekut ja et pidu lõppeks mõistlikul ajal.

Hoolikas planeerimine ja tasakaal

Ilmselt oli selles pulmas, kus Jeesus käis, külluslikult maitsvat toitu, kuna Piibel näitab, et tegemist oli pulmapeoga. Nagu juba märgitud, oli seal ka külluslikult veini. Võib arvata, et seal mängiti sündsat muusikat ja tantsiti väärikalt, kuna see oli juudi seltskonnas tavaks. Jeesus näitas seda oma tuntud tähendamissõnas kadunud pojast. Rikas isa selles loos oli nii õnnelik oma kahetseva poja tagasituleku üle, et ta ütles: „Söögem ning olgem rõõmsad.” Jeesuse sõnul oli sellel peol ka „pilli[mäng]u ja ringmängu” (Luuka 15:23, 25).

On aga huvitav, et Piibel ei maini eraldi pillimängu ja tantsimist Kaana pulmas. Tegelikult pole tantsimist mainitud üheski Piiblis kirjeldatud pulmapeos. Näib, et Piibli aegadel polnud Jumala ustavate teenijate hulgas tantsimine eriti levinud ning see polnud pulmapeol kõige tähtsam. Kas me võime sellest midagi õppida?

Kristlikes pulmades Aafrikas kasutatakse vahel tugevat elektroonilist helivõimendust. Muusika võib mängida nii valjult, et külalised ei saa omavahel rahulikult vestelda. Mõnikord saab toit ruttu otsa, kuid tantsimisel ei tule lõppu, nii et see võib kergesti muutuda ohjeldamatuks. Pulmad on sellisel juhul lihtsalt põhjus tantsupeo korraldamiseks. Enamgi veel, vali muusika tõmbab tihti ligi tülitekitavaid kontvõõraid.

Kuna Piibli jutustused pulmapidudest ei tõsta esile pillimängu ja tantsimist, kas ei peaks sellest siis omad järeldused tegema noorpaar, kes soovib, et nende pulmad tooksid au Jehoovale? Siiski on Lõuna-Aafrikas viimasel ajal pulmade ettevalmistamisega seotud kristlikud noored kulutanud rohkesti tunde selleks, et õppida keerulisi tantsusamme. See on röövinud neilt mitmeid kuid üleliia palju aega. Kristlased peaksid aga ’ostma kokku aega’ „peaasjaks”, milleks on evangeeliumikuulutamine, isiklik uurimine ja kristlikel koosolekutel käimine (Efeslastele 5:16, UT; Filiplastele 1:10).

Jeesuse valmistatud veini kogusest ilmneb, et Kaana pulm oli suurejooneline ja rahvarohke sündmus. Me võime aga olla kindlad, et see polnud üldsegi kärarikas pidu, ning et külalised ei kuritarvitanud alkoholi, nagu seda juhtus mõnedes juudi pulmades (Johannese 2:10). Kust me seda teame? Kuna Issand Jeesus Kristus oli seal. Kõigist inimestest järgis just Jeesus kõige hoolikamalt Jumala käsku halva seltskonna osas: „Ära viibi viina joojate ega liha õgijate killas” (Õpetussõnad 23:20).

 Kui siis pruutpaar otsustab pulmas pakkuda veini või muid alkohoolseid jooke, peaksid selle eest vastutavad isikud alkoholi tarbimist valvsalt jälgima. Kui noorpaar soovib muusikat, peaksid nad valima kohaseid palu ja valima inimese, kes vastutab helitugevuse eest. Külalistel pole voli selle üle otsustada ega valida kahtlase väärtusega muusikat ja keerata muusikat liiga valjuks. Kui pulmas tantsitakse, peaks seda tehtama väärikalt ja tasakaalukalt. Kui uskmatud sugulased või ebaküpsed kristlased tantsivad liiga väljakutsuvalt, võib peigmees vahetada muusikat või taktitundeliselt paluda tantsimine lõpetada. Muidu võib pulmapidu muutuda mürgliks ja saada kellelegi komistuseks (Roomlastele 14:21).

Ohtude tõttu, mida põhjustavad mõned tänapäeva muusikasuunad, vali muusika ja liigne alkoholi tarbimine, on mõned kristlikud peigmehed otsustanud neid oma pulmas mitte kasutada. Mõnda on selle pärast kritiseeritud, kuigi nad väärivad pigem kiitust, et soovisid hoiduda kõigest, mis võib tuua teotust Jumala pühale nimele. Teisest küljest on mõned peigmehed hoolitsenud sobiva muusika, tantsuaja ja mõõdukas koguses alkoholi eest. Igal juhul on peigmees vastutav pulmapeol toimuva eest.

Aafrikas on mõned ebaküpsed isikud väärikaid kristlikke pulmi maha teinud ja neid matusega võrrelnud. See pole aga tasakaalukas suhtumine. Patused liha teod võivad pakkuda küll ajutist elevust, kuid nad jätavad kristlasele määrdunud südametunnistuse ja toovad teotust Jumala nimele (Roomlastele 2:24). Jumala püha vaim on see, mis valmistab tõelist rõõmu (Galaatlastele 5:22). Paljud kristlikud abielupaarid meenutavad uhkusega oma pulmapäeva, kuna see oli õnnelik sündmus ega andnud kellelegi põhjust „pahanduseks” (2. Korintlastele 6:3).

Welsh ja Elthea meenutavad siiani neid paljusid kiidusõnu, mida nende pulmas viibinud uskmatud sugulased jagasid. Üks ütles: „Me oleme väsinud kärarikastest pulmapidudest, mida tänapäeval peetakse. Nii tore oli vahelduseks viibida ühes kombekas pulmas.”

Kõige tähtsam on see, et rõõmuküllased ja väärikad kristlikud pulmad toovad au abielu alusepanijale Jehoova Jumalale.

[Kast/pilt lk 22]

MIDA PULMAPEO KORRALDAMISEL SILMAS PIDADA

• Kui palud uskmatul sugulasel kõnet pidada, kas oled siis kindel, et ta ei too sisse mingeid ebakristlikke tavasid?

• Kui mängitakse muusikat, kas oled siis valinud vaid sobilikke laule?

• Kas muusikat mängitakse mõistliku valjusega?

• Kui pulmas tantsitakse, kas toimub see väärikal moel?

• Kas alkoholi pakutakse mõõdukalt?

• Kas vastutavad isikud hoolitsevad selle jagamise eest?

• Kas oled seadnud mõistliku aja pulmapeo lõpetamiseks?

• Kas vastutavad isikud viibivad korra tagamiseks kohal peo lõpuni?