Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Vaimumõõgaga korruptsiooni vastu

Vaimumõõgaga korruptsiooni vastu

Vaimumõõgaga korruptsiooni vastu

„Riietu[ge] uue inimesega, kes Jumala sarnaseks on loodud tõelise õiguse ja pühaduse sisse.” (Efeslastele 4:24)

ROOMA impeerium oli oma hiilgeaegadel suurim valitsusaparaat, mida maailm kunagi näinud oli. Rooma seadusandlus oli niivõrd tõhus, et see on siiani aluseks paljude maade seaduskoodeksitele. Rooma riigi saavutustest hoolimata ei suutnud selle leegionid võita aga üht salakavalat vaenlast – korruptsiooni. Lõpuks oli korruptsioon see, mis kiirendas Rooma riigi langust.

Apostel Paulus oli üks neist, kes sai Rooma korrumpeerunud ametnike käe läbi kannatada. Teda üle kuulanud Rooma maavalitseja Feeliks ilmselt mõistis, et ta oli süütu mees. Kuid Feeliks oli oma aja korrumpeerunumaid maavalitsejaid ning seetõttu ta viivitas Pauluse kohtuasjaga, lootes nõnda temalt vabakslaskmise eest raha saada (Apostlite teod 24:22–26).

Selle asemel et Feeliksile altkäemaksu anda, rääkis Paulus talle avalalt „õigusest ja kasinusest”. Feeliks ei muutnud oma käitumist ning Paulus eelistas pigem vangi jääda kui pistiseandmisega asja kohtulikust arutamisest kõrvale hoida. Ta kuulutas sõnumit tõest ja aususest ning elas ise sellega kooskõlas. „Me oleme veendunud selles, et meil on hea südametunnistus,” kirjutas ta juudi kristlastele, „ja me tahame kõiges käituda kaunisti” (Heebrealastele 13:18).

Selline seisukoht oli tolle aja moraaliga teravas kontrastis. Feeliksi vend Pallas oli üks muistse maailma rikkamaid mehi ning tema rikkus, mille väärtus oli ligikaudu 650 miljonit Eesti krooni, oli kogutud peaaegu täielikult altkäemaksu ja väljapressimise teel. Tema varandus kahvatub aga sootuks võrrelduna nende miljardite dollaritega, mida mõned 20. sajandi valitsejad on varjanud oma salajastel pangaarvetel. Vaid kergeusklikud usuvad, et tänapäeva valitsused on võitnud sõja korruptsiooni vastu.

Kuna korruptsioon on juba nii kaua lokanud, kas peaks sellest järeldama, et see on lihtsalt osa inimloomusest? Kas saab midagi teha korruptsiooni ohjeldamiseks?

Kuidas ohjeldada korruptsiooni?

On selge, et esimese sammuna korruptsiooni ohjeldamisel tuleb mõista, et see on oma olemuselt hävitav ja vale, kuna alatud lõikavad sellest kasu ja toovad kahju teistele. Kahtlemata on selles osas mõningast edu saavutatud. USA riigisekretäri asetäitja James Foley ütles: „Me kõik tunnistame, et altkäemaksud lähevad kalliks maksma. Altkäemaksud õõnestavad head valitsust, tekitavad kahju majanduse tõhususele ja arengule, laostavad kaubandust ja põhjustavad kannatusi kodanikele kõikjal maailmas.” Paljud nõustuvad temaga. 1997. aasta 17. detsembril kirjutasid 34 suuremat riiki alla „altkäemaksu konventsioonile”, mille eesmärgiks on „anda otsustav tõuge globaalsele korruptsioonivastasele võitlusele”. Konventsioon „loeb kuriteoks, kui pakkuda, lubada või anda altkäemaksu välisriigi ametnikule, et sooritada või toetada rahvusvahelist äritehingut”.

Altkäemaksud ärikokkulepete saavutamiseks teistes maades on aga vaid korruptsiooni jäämäe tipp. Korruptsiooni kõrvaldamine kõikjalt nõuab teise ja palju raskema sammu astumist: selleks tuleb muuta inimese südant, õigemini paljude inimeste südant. Inimesed peavad kõikjal õppima vihkama altkäemaksu ja korruptsiooni. Vaid sel juhul kaob altkäemaksuvõtmine. Ajakiri „Newsweek” ütles, et selle saavutamiseks peaks valitsus mõnede arvates „tõstma üldist kõlblusteadvust”. Ka korruptsioonivastane lobigrupp Transparency International soovitab oma toetajatel töökohtades „süstida aususeseemet”.

Korruptsioonivastane võitlus on moraalset laadi, seda ei saa võita vaid seadusandlusega või kohtuliku karistuse „mõõgaga” (Roomlastele 13:4, 5). Inimeste südamesse tuleb külvata kõlbluse- ja aususeseemneid. Seda võib kõige paremini saavutada Jumala Sõna Piibli abil, mida apostel Paulus kutsus „vaimumõõgaks” (Efeslastele 6:17).

Piibel mõistab korruptsiooni hukka

Miks keeldus Paulus korruptsiooni osas silma kinni pigistamast? Kuna ta soovis täita Jumala tahet ja Jumal „ ei vaata isiku peale ega võta vastu meelehead” (5. Moosese 10:17). Veelgi enam, Paulus mäletas kahtlemata seda Moosese Seaduse selget juhendit: „Ära ole erapoolik! Ära võta meelehead, sest meelehea pimestab tarkade silmi ja teeb õigete asjad segaseks!” (5. Moosese 16:19). Kuningas Taavet mõistis samuti, et Jehoova vihkab altkäemaksuvõtmist, ning ta palus, et Jumal ei loeks teda patuste hulka, „kelle parem käsi on täis altkäemaksu” (Laul 26:10).

Neil, kes teenivad Jumalat kogu hingest, on veel lisapõhjusi, miks keelduda altkäemaksust. Saalomon kirjutas: „Kuningas kindlustab maad õiguse abil, aga pistisevõtja laostab selle” (Õpetussõnad 29:4, EP 97). Õiglus, iseäranis siis, kui seda järgivad kõik ametnikud, alates kõige kõrgemast kuni kõige alamani välja, edendab stabiilsust, kuid korruptsioon see-eest kurnab riiki. „Newsweek” esitas huvitava mõtte: „Süsteemis, kus igaüks soovib saada oma osa korruptsioonipirukast ja teab ka, kuidas seda saada, võib majandust lihtsalt tabada krahh.”

Isegi kui majandus ei varise täiesti kokku, häirib õiglusearmastajaid korruptsiooni pidurdamatu levik (Laul 73:3, 13). Meie Loojat, kes andis meile selle sisemise õiglusjanu, häirib see ülekohus samuti. Minevikus astus Jehoova vahele, et jultunud korruptsiooni välja juurida. Näiteks ütles ta Jeruusalemma elanikele otsekoheselt, miks ta annab nad nende vaenlaste kätte.

Prohvet Miika kaudu ütles Jumal: „Kuulge ometi seda, Jaakobi soo peamehed ja Iisraeli soo juhid, kes põlgate õigust ja väänate kõveraks kõik, mis on õige, Tema peamehed mõistavad kohut meelehea eest, tema preestrid õpetavad tasu eest ja tema prohvetid ennustavad raha eest! ... Teie pärast küntakse siis Siion põlluks, Jeruusalemm saab kivivaremeks ja templimägi metsaseks künkaks!” Korruptsioon oli laastanud Iisraeli ühiskonna, nii nagu see sajandeid hiljem laastas Rooma riigi. Umbes sajand pärast seda, kui Miika need Jumala hoiatussõnad kirja pani, hävitati ja hüljati Jeruusalemm (Miika 3:9, 11, 12).

Mitte ükski inimene ega riik ei pea olema korrumpeerunud. Jumal õhutab kurje muutma oma elu- ja mõtteviisi (Jesaja 55:7). Ta soovib, et igaüks meist asendaks endas leiduva ahnuse ja korrumpeerituse omakasupüüdmatuse ja õiglusega. „Kes rõhub viletsat, teotab tema Loojat, aga kes halastab vaese peale, austab teda,” tuletab Jehoova meelde (Õpetussõnad 14:31).

Piibli tõde aitab võidelda korruptsiooni vastu

Mis võib ajendada inimest end selliselt muutma? Sama jõud, mis ajendas Paulust loobuma variseri elust ning saama Jeesuse Kristuse ustavaks järgijaks. „Jumala sõna on elav ja vägev,” kirjutas ta (Heebrealastele 4:12). Ka tänapäeval edendab Pühakirja tõde ausust, isegi nende hulgas, kes on olnud tihedalt korruptsiooniga seotud. Vaatleme üht näidet.

Mõnda aega pärast sõjaväeteenistust ühines Ida-Euroopast pärit Aleksander ühe jõuguga, mis tegeles räkiti ning altkäemaksuvõtmise ja -andmisega. * „Minu ülesanne oli rikastelt ärimeestelt niinimetatud katuseraha välja pressida,” räägib ta. „Kui olin saavutanud ärimehe usalduse, ähvardasid teised jõugu liikmed teda vägivallaga. Siis pakkusin mina end appi olukorda lahendama – seda kopsaka summa eest. Minu „klient” tänas mind abi eest, kuigi mina olin tegelikult häda põhjustaja. Nii kummaline kui see ka ei paista, meeldis mulle see osa minu tööst.

Ma nautisin ka seda raha ja neid hüvesid, mida selline elustiil mulle võimaldas. Sõitsin ringi kalli autoga, elasin kenas korteris ja mul oli raha osta kõike, mida hing himustas. Inimesed kartsid mind ja ma tundsin end seetõttu võimsana. Mingil moel tundus mulle, et keegi ei saa mind puutuda ja et olen seadusest kõrgemal. Iga kokkupõrge politseiga sai lahendatud kas siis osava advokaadiga, kes oskas seadusetähest kõrvale hiilida, või altkäemaksuga õigele isikule.

Ent nende seas, kelle elatis sõltub korruptsioonist, esineb harva vastastikust lojaalsust. Üks jõugu liige hakkas mind vihkama ja varsti sattusin ma teiste ebasoosingusse. Äkisti kaotasin oma uhke auto, oma raha ja kuluka armukese. Lisaks peksti mind vaeseomaks. See muutus pani mind tõsiselt mõtlema elu eesmärgi üle.

Mõni kuu varem oli mu ema saanud Jehoova tunnistajaks ja ma hakkasin lugema nende kirjandust. Mind panid mõtlema Õpetussõnad 4:14, 15: „Ära mine õelate rajale ja ära astu kurjade teele! Jäta see, ära käi seal, hoidu sellest ja mine mööda!” Tänu sellistele kirjakohtadele sain aru, et neil, kes soovivad käia kuritegelikul teel, pole mingit tulevikku. Ma hakkasin palvetama Jehoova poole ja palusin tal mind juhatada õigele teele. Uurisin Jehoova tunnistajatega Piiblit ja lõpuks pühendasin oma elu Jumalale. Sellest ajast peale olen elanud ausalt.

Muidugi on aus eluviis tähendanud seda, et ma teenin palju vähem raha. Kuid nüüd ma tunnen, et mul on tulevik, et mu elul on tõeline tähendus. Ma mõistan, et mu endine eluviis kõigi selle juurde käivate suurte lisasissetulekutega oli vaid nagu kaardimaja, mis võis iga hetk kokku variseda. Varem oli mu südametunnistus tundetu. Nüüd torkab see tänu piibliuurimisele iga kord, kui mul on kiusatus teha midagi ebaausat, seda isegi väikestes asjades. Ma püüan elada kooskõlas Lauluga 37:3, mis ütleb: „Looda Jehoova peale ja tee head, ela oma maal ja pea ustavust!””

„Kes vihkab meelehead, jääb elama”

Aleksander nägi, et Piibli tõde võib aidata korrumpeerunud inimesel end parandada. Ta tegi muutusi kooskõlas sellega, mida apostel Paulus ütles oma kirjas efeslastele: „Teil tuleb enesest ära heita endise elu poolest vana inimene, kes ennast hävitab järgides petlikke himusid, ja saada uueks oma meele vaimus ning riietuda uue inimesega, kes Jumala sarnaseks on loodud tõelise õiguse ja pühaduse sisse. Sellepärast jätke maha vale ja rääkige tõtt igaüks oma ligimesega, sest me oleme üksteise liikmed! Kes varastab, ärgu varastagu enam, vaid tehku pigemini tööd ning soetagu vara oma käte tööga, et tal oleks jagada sellele, kellel on puudus” (Efeslastele 4:22–25, 28). Inimeste tulevik sõltub sellest, kas nad on valmis selliseid muudatusi tegema.

Kui ahnust ja korruptsiooni ei ohjeldata, võivad need hävitada kogu maa, just nii nagu need aitasid kaasa Rooma impeeriumi hävingule. Õnneks ei jäta aga inimkonna Looja seda juhuse hoolde. Ta on otsustanud „hävitada need, kes hävitavad maad” (Ilmutuse 11:18). Jehoova tõotab neile, kes ootavad maailma, kus pole korruptsiooni, et peagi loob ta „uued taevad ja uue maa, kus õigus elab” (2. Peetruse 3:13).

Tõesti, praegu ei pruugi olla kerge elada ausate põhimõtete järgi. Siiski kinnitab Jehoova, et lõpuks see, „kes ahnitseb kasu, teeb oma koja võimatuks, aga kes vihkab meelehead, jääb elama” (Õpetussõnad 15:27). * Hüljates nüüd oma korrumpeerunud elustiili, võime Jumalalt siiralt paluda: „Sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal” (Matteuse 6:10).

Kuni me ootame aega, mil Kuningriik tegutsema hakkab, saab igaüks meist ’külvata õiguseks’ ning mitte pigistada korruptsiooni suhtes silma kinni ega võtta või anda ise altkäemaksu (Hoosea 10:12). Nõnda tehes kinnitame oma eluga, kui vägev on inspireeritud Jumala Sõna. Vaimumõõgaga saab võitu korruptsiooni üle.

[Allmärkused]

^ lõik 20 Nimi on muudetud.

^ lõik 28 Muidugi on vahe altkäemaksu ning vaevatasu andmisel. Kui altkäemaksu antakse selleks, et õigusest mööda hiilida või saavutada mingit muud ebaausat eesmärki, siis vaevatasu antakse selleks, et väljendada oma tänu osutatud teenuse eest. Seda küsimust arutati 1986. aasta 1. oktoobri „Vahitornis” rubriigis „Lugejate küsimusi” (inglise keeles).

[Pilt lk 7]

Piibli abil võime riietuda „uue inimesega” ja hoiduda korruptsioonist