Evangeeliumid – kas ajalugu või müüt?

KÕIKJAL maailmas on lugu Naatsareti Jeesusest, noorest mehest, kes muutis inimajaloo suunda, tuttav ühiskonna kõigis kihtides. See kuulub nii ametliku kui mitteametliku hariduse juurde. Paljud peavad evangeeliume ajatute tõdede ja vanasõnade allikaks, mille üheks näiteks on ütlus „iga teie „jah” olgu „jah” ja iga „ei” olgu „ei”” (Matteuse 5:37, EP 97). Tõesti, sinu vanemad võisid ehk kasutada evangeeliumilugusid sinu õpetamiseks, olid nad siis kristlased või mitte.

Miljonitele siirastele Kristuse järgijatele on evangeeliumid jutustus mehest, kelle nimel nad on olnud valmis kannatama ja surema. Evangeeliumid on andnud ka julgust, indu vastupidamiseks, usku ja lootust. Kas sa ei arva seega, et oleks vaja vääramatuid tõendeid, heitmaks need jutustused kõrvale kui pelgalt väljamõeldised? Arvestades selle tohutu mõjuga, mis on evangeeliumilugudel olnud inimeste mõtteviisile ja käitumisele, kas ei nõuaks sa veenvat tõestusmaterjali, kui keegi soovib heita varju nende autentsusele?

Me kutsume sind uurima mõningaid evangeeliumide kohta tõstatatud mõtlemapanevaid küsimusi. Tutvu ise sellega, mida arvavad nendest evangeeliumiuurijad, kellest mõned ei pea end sugugi kristlaseks. Seejärel võid selle põhjal oma teadliku otsuse langetada.

KAALUMIST VÄÄRIVAD KÜSIMUSED

◆ Kas võib olla, et evangeeliumid on meisterlik väljamõeldis?

Jeesuse seminari rajaja Robert Funk ütleb: „Matteus, Markus, Luukas ja Johannes kujutasid Messiat sellisena, et ta vastaks pärast Jeesuse surma arenenud kristlikule õpetusele.” Ent evangeeliumide kirjutamise ajal elas veel palju inimesi, kes olid kuulnud Jeesuse ütlusi, jälginud tema tegusid ning näinud teda pärast surnuist ülesäratamist. Nad ei süüdistanud evangeeliumikirjutajaid mitte mingisuguses pettuses.

Vaadelgem Kristuse surma ja ülestõusmist. Mitte ainult evangeeliumid ei sisalda usaldusväärseid jutustusi Jeesuse surmast ja ülestõusmisest, vaid sellest räägib ka apostel Pauluse esimene kanooniline kiri muistse Korintose kristlastele. Ta kirjutas: „Ma olen teile kõigepealt teada andnud, mida ma olen saanud, et Kristus suri meie pattude eest kirjade järgi ja et ta maeti ja et ta üles äratati kolmandal päeval kirjade järgi ja et ta ilmus Keefasele, pärast seda neile kaheteistkümnele. Pärast ta ilmus ühekorraga rohkem kui viiesajale vennale, kellest suurem hulk veel praegugi on elus, aga mõned on läinud magama; pärast seda ta ilmus Jakoobusele, siis kõigile apostlitele; aga pärast kõike ta ilmus ka minule kui äbarikule” (1. Korintlastele 15:3–8). Sellised pealtnägijad kandsid hoolt, et need Jeesuse elu puudutavad ajaloolised faktid säiliksid.

Kristlikes Kreeka Kirjades ei leidu nüüdisaja kriitikute väidetavat leidlikku loomevaimu. Pigem avaldub see hoopis meie ajaarvamise teise sajandi ürikutes. Seega koostati Pühakirjaga vastuollu minevaid jutustusi Kristusest ajal, mil apostlikust kogudusest võõrdunud kogukonnad hakkasid taganema tõelisest kristlusest (Apostlite teod 20:28–30).

 ◆ Kas evangeeliumid võivad olla legendid?

Kirjaniku ja kriitiku Clive S. Lewise arvates on raske suhtuda evangeeliumidesse kui vaid legendidesse. „Kirjandusajaloolasena olen täiesti veendunud, et mida iganes evangeeliumid endast ka ei kujutaks, pole need legendid,” kirjutas ta. „Legendide kohta pole nad piisavalt kunstipärased. ... Suurem osa Jeesuse elust on meile teadmata, mis oleks aga mõeldamatu mõne inimeste loodud legendi puhul.” Huvitav on ka see, et kuigi tuntud ajaloolane Herbert G. Wells ei pidanud end kristlaseks, tunnistas ta: „Kõik neli [evangeeliumikirjutajat] annavad kooskõlalise pildi väga kindlakujulisest isiksusest; nad on veendunud tema reaalsuses.”

Vaadelgem näiteks juhtumit, mil ülesäratatud Jeesus ilmus oma jüngritele. Oskuslik legendisepitseja oleks tõenäoliselt kujutanud Jeesuse tagasitulekut suurejoonelise vaatemänguna, pannud ta pidama vägevat kõnet või särama valguses ja hiilguses. Selle asemel jutustavad evangeeliumikirjutajad, et Jeesus lihtsalt seisis oma jüngrite ees. Ta lasi neil end puudutada ja seejärel küsis neilt: „Lapsed, kas teil on midagi toidupoolist?” (Johannese 21:5). Õpetlane Gregg Easterbrook järeldab: „Need on sellised nüansid, mis viitavad tõepärasele jutustusele, mitte müüdile.”

Süüdistus, et evangeeliumid on legendid, läheb vastuollu ka nende kirjutamise ajal levinud range rabiinliku õppemeetodiga. See meetod põhines mehaanilisel päheõppimisel, õpitava pideval kordamisel. See toetab pigem Jeesuse sõnade ja tegude täpset ning hoolikat edastamist kui ilustatud lugude loomist.

◆ Kui evangeeliumid on legendid, kuidas suudeti need siis nii ruttu pärast Jeesuse surma kokku panna?

Olemasolevate tõendite kohaselt kirjutati evangeeliumid meie ajaarvamise 41. ja 98. aasta vahel. Jeesus suri aastal 33 m.a.j. See tähendab, et jutustused tema elust pandi kokku suhteliselt lühikese aja jooksul pärast tema teenistuse lõppu. See on suureks takistuseks väitele, et evangeeliumid on vaid legendid. Legendide kujunemine võtab aega. Näiteks võib tuua muistse kreeka poeedi Homerose „Iliase” ja „Odüsseia”. Mõnede arvates kestis nende kahe eepose teksti kujunemine ja kinnistumine sadu aastaid. Mida öelda aga evangeeliumide kohta?

Ajaloolane Will Durant kirjutab oma raamatus „Caesar and Christ”: „See, et mõned tavalised inimesed ... mõtleks välja nii vägeva ja külgetõmbava isiksuse, nii kõrge eetika ja nii vaimustava nägemuse inimeste vendlusest, oleks kaugelt uskumatum kui milline tahes evangeeliumides toodud ime. Pärast kaks sajandit kestnud kõrgemat piiblikriitikat on Kristuse elu, isiksuse ja õpetuste peajooned endiselt üpris selged ning moodustavad võluvaima osa läänemaailma rahvastiku ajaloos.”

◆ Kas võib olla, et evangeeliume kohandati hiljem, sobitamaks neid algkristliku kogukonna vajadustele?

Mõned kriitikud väidavad, et evangeeliumikirjutajad kohandasid ja täiendasid Jeesuse elulugu hiljem algkristliku kogukonna eesmärkide saavutamiseks. Ent evangeeliumide lähem uurimine näitab, et mingeid parandusi ei tehtud. Kui esimese sajandi kristlased oleksid evangeeliumide jutustusi Jeesusest pettuse teel muutnud, miks on siis tekstis alles negatiivsed märkused nii juutide kui mittejuutide kohta?

Ühe näite võib leida Matteuse 6:5–7, kus tsiteeritakse Jeesust: „Kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad; sest need armastavad palvetada kogudusekodades ja tänavate nurkadel, et nad paistaksid inimestele silma. Tõesti ma ütlen teile, et neil on oma palk käes!” Sellega mõistis ta selgelt hukka  juudi religioonijuhid. Jeesus jätkas: „Kui te palvetate, siis ärge palju lobisege, nõnda nagu paganad [mittejuudid], sest nad arvavad, et neid kuuldakse nende paljude sõnade tõttu.” Neid Jeesuse sõnu tsiteerides ei püüdnud evangeeliumikirjutajad kedagi usule võita. Nad lihtsalt edastasid seda, mida Jeesus Kristus tegelikult ütles.

Vaatleme ka evangeeliumijutustust naistest, kes käisid Jeesuse haua juures ja leidsid selle tühja olevat (Markuse 16:1–8). Gregg Easterbrooki sõnul „ei peetud muistses Lähis-Idas naiste antud tunnistust usaldusväärseks: kui näiteks kahest meestunnistajast piisas, et naine abielurikkumises süüdi mõista, siis meest ei saanud ühegi naise antud tunnistuse põhjal süüdi mõista”. Tõesti, ei uskunud ju Jeesuse enda jüngridki neid naisi! (Luuka 24:11.) Seega on täiesti ebatõenäoline, et säärane lugu oleks sihilikult välja mõeldud.

See, et kirjades ja Apostlite tegude raamatus pole ühtki tähendamissõna, on tugev argument selle kohta, et evangeeliumides olevaid tähendamissõnu ei mõelnud välja mitte algkristlased, vaid neid rääkis Jeesus. Lisaks näitab evangeeliumide ja kirjade tähelepanelik võrdlemine, et ei Pauluse ega teiste Kreeka Kirjade kirjutajate sõnu pole kunstlikult ümber sõnastatud ja seejärel Jeesuse suhu pandud. Kui algkristlik kogukond oleks seda teinud, peaksime evangeeliumijutustustest leidma mingigi kirjadest lähtuva ainese. Kuna seda seal aga ei leidu, võime kindlalt järeldada, et evangeeliumid on autentne originaalmaterjal.

◆ Mida arvata evangeeliumide näilistest vastuoludest?

Kriitikud on pikka aega väitnud, et evangeeliumid on täis vastuolusid. Ajaloolane Durant püüdis uurida evangeeliume täiesti objektiivselt – kui ajaloolisi dokumente. Kuigi ta leidis nendes näilisi vastuolusid, ütles ta kokkuvõtteks: „Need vastuolud ei puuduta mitte sisulisi küsimusi, vaid tühiseid pisiasju; põhiküsimustes on kõik sünoptilised evangeeliumid märkimisväärselt kooskõlalised ja loovad Kristusest ühtse portree.”

Evangeeliumide näilisi vastuolusid on sageli lihtne selgitada. Näiteks ütleb Matteuse 8:5, et Jeesuse juurde tuli „sõjapealik, [kes] palus teda”, et ta tema teenri terveks teeks. Luuka 7:3 on kirjas, et sõjapealik „läkitas ... juutide vanemad tema [Jeesuse] juurde ja palus teda, et ta tuleks ja teeks tema sulase terveks”. Sõjapealik saatis juutide vanemad end esindama. Matteus ütleb, et sõjapealik palus ise Jeesust, kuna ta esitas oma palve juudi vanemate kaudu, kes teenisid tema  eesträäkijatena. See on vaid üks näide, mis näitab, et evangeeliumide väidetavaid vastukäivusi saab lahendada.

Mida öelda piiblikriitikute väidete kohta, et evangeeliumid ei vasta tegeliku ajaloo kriteeriumidele? Durant jätkab: „Oma avastustest vaimustunud kõrgem piiblikriitika on kasutanud Uue Testamendi autentsuse kontrollimiseks nii rangeid meetodeid, et neid järgides muutuksid legendiks sajad möödunud aegade suurkujud, nagu Hammurapi, Taavet, Sokrates. Hoolimata eelarvamustest ja teoloogilistest kinnisideedest panevad evangelistid kirja palju juhtumeid, mida selliste lugude väljamõtlejad oleksid varjanud: juhtumeid apostlite vahelisest rivaalitsemisest kõrgema koha pärast Kuningriigis, nende põgenemisest pärast Jeesuse arreteerimist, sellest, et Peetrus salgas Jeesuse ... Mitte ükski selliste jutustuste lugeja ei või kahelda nende taga peituva isiku tõelisuses.”

◆ Kas tänapäeva ristiusk esindab evangeeliumides kujutatud Jeesust?

Jeesuse seminar on kuulutanud, et nad pole oma evangeeliumiuuringutes „seotud kirikukogude ettekirjutustega”. Ajaloolane Wells aga tõdes, et on tohutu erinevus evangeeliumides olevate Jeesuse õpetuste ja ristiusu kirikute õpetuste vahel. Ta kirjutas: „Pole mingit tõendit, et Jeesuse apostlid oleksid kunagi kuulnud midagi kolmainsusest, igal juhul mitte temalt. ... Ta [Jeesus] ei öelnud ka sõnagi selle kohta, et tema ema Maarja sildi all tuleks kummardada taevajumalannat Isist. Ta eiras kõike seda, mis iseloomustab ristiusku ja selle tavasid.” Seega ei saagi evangeeliume hinnata ristiusu kirikute õpetuste põhjal.

 MIS ON SINU JÄRELDUS?

Mida arvad sina pärast eeltoodud faktide kaalumist? Kas on tegelikult mingit veenvat tõendit, et evangeeliumid on vaid väljamõeldised? Paljude arvates on evangeeliumide autentsusele heidetud kahtlused küsitavad ja mitteveenvad. Isikliku arvamuse kujundamiseks tuleks sul lugeda evangeeliume erapooletult (Apostlite teod 17:11). Vaadeldes, kui järjekindlalt, ausalt ja täpselt kujutavad evangeeliumid Jeesuse isiksust, võid tõdeda, et need jutustused pole sugugi kogumik väljamõeldisi. *

Kui uurid tähelepanelikult Piiblit ja rakendad ellu selle nõuandeid, siis näed, kuidas see muudab su elu paremaks (Johannese 6:68). Iseäranis käib see Jeesuse ütluste kohta, mis on kirjas evangeeliumides. Lisaks saad sa teada imepärasest tulevikust, mis ootab ees sõnakuulelikku inimkonda (Johannese 3:16; 17:3, 17).

[Allmärkus]

[Kast lk 7]

Tõendid autentse aruande kohta

MÕNED aastad tagasi tunnistas üks Austraalia stsenarist ja endine Piibli kritiseerija: „Esimest korda elus tegin seda, mis on tavaliselt reporteri esmakohus: kontrollisin fakte. ... Ja olin jahmunud, kuna see, mida lugesin [evangeeliumidest], polnud sugugi legend ega naturalistlik jutustus. See oli reportaaž. Pealtnägijate enda tehtud või nende jutustuste põhjal koostatud ülestähendused erakordsetest sündmustest ... Reportaažil on oma pitser ja evangeeliumides on see olemas.”

Sarnaselt väidab Aucklandi Ülikooli klassikalise kirjanduse professor Edward M. Blaiklock: „Ma pean end ajaloolaseks ning lähenen klassikalisele kirjandusele ajaloolisest seisukohast. Ning ma kinnitan, et Kristuse elu, surma ja ülestõusmise tunnistuste autentsus on paremini tõestatud kui enamik muistse ajaloo fakte.”

[Kaart/pildid lk 8, 9]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

FOINIIKIA

GALILEA

Jordani jõgi

JUUDAMAA

[Pildid]

„Kristuse elu, surma ja ülestõusmise tunnistuste autentsus on paremini tõestatud kui enamik muistse ajaloo fakte.” PROFESSOR EDWARD M. BLAIKLOCK

[Allikaviide]

Tausta kaart põhineb kaardil, mille autoriõigusi omab Pictorial Archive (Near Eastern History) Est. and Survey of Israel.