Meie oleme need, kes usuvad

Piibliuurimise kaudu usu ülesehitamine Indias

SUURSUGUSEST lumega kaetud Himaalaja mäestikust põhjas kuni auravate kallastega India ookeanini lõunas on India nii geograafilises kui religioosses mõttes mitmepalgeline maa. Selle rohkem kui miljardilisest rahvastikust on umbes 83 protsenti hindud, 11 protsenti muslimid ja ülejäänust moodustavad suurema osa nime poolest kristlased, sikhid, budistid ja džainistid. Kõigil on usuvabadus. „Religioonil on indialaste elustiilis tähtis koht,” märgib „The World Book Encyclopedia”.

Elamine kooskõlas kristliku usuga on see, mis iseloomustab hästi Jehoova tunnistajaid, keda on Indias üle 21 200. Sarnaselt oma usukaaslastega teistest maailma osadest peavad India tunnistajad eesõiguseks aidata oma kaasinimestel kasvatada kindlat usku Jumala Sõnasse Pühasse Piiblisse (2. Timoteosele 3:16, 17). Mõtle sellele, kuidas üks perekond Chennais Lõuna-Indias Piibli tõde tundma õppis.

Enne kui see pere Jehoova tunnistajatega kokku puutus, toetasid selle liikmed aktiivselt ühte katoliku karismaatilist liikumist, kus väidetavalt nähti nägemusi, räägiti keeltega ja parandati haigeid. Nad olid oma kirikus ja kodukohas nii silmapaistvad, et inimesed kasutasid mõne pereliikme poole pöördudes tiitlit „svaami”, mis tähendab „isand”. Ühel päeval külastas aga üks Jehoova tunnistaja seda perekonda ja näitas Piiblist, et Jeesus on Jumala Poeg, mitte Kõigeväeline Jumal ise, nagu üldiselt usutakse. Lisaks sellele näitas tunnistaja neile, et Jumala nimi on Jehoova ja et Jehoova eesmärgiks on teha maast kaunis paradiis (Laul 83:19; Luuka 23:43; Johannese 3:16).

Kuna pereliikmed pidasid Jumala Sõnast lugu ja kuuldu neile meeldis, olid nad nõus hakkama Jehoova tunnistajatega korrapäraselt Piiblit uurima. Selle tagajärjel hakkasid nende kirikukaaslased neid naeruvääristama. Sellest hoolimata otsustas see pere kindlalt Piibli uurimist jätkata. Sedamööda kuidas nende teadmised kasvasid ning usk tugevnes, jätsid nad maha oma väärad usukombed. Nüüd on kolm selle pere liiget innukad ristitud Jehoova tunnistajad ning pereema teenib võimaluse korral abipioneerina.

Usk, mis saavutab võidu invaliidsuse üle

Ühes Pandžabi külas elaval noormehel Sunder Lalil läks vaja suurt usku ja julgust, et teistega Jumala Kuningriigi head sõnumit jagada (Matteuse 24:14). Esiteks sellepärast, et ta oli hüljanud oma perekonna ja külakogukonna polüteistlikud vaated ning hakanud Jehoova Jumalat teenima, ning teiseks sellepärast, et Sunder Lal on jalutu.

Kuni 1992. aastani elas Sunder Lal tavalist elu. Ta töötas arsti abilisena ning hakkas koos oma perega nende väljavalitud guru juhendusel mitmesuguseid jumalusi kummardama. Kuid ühel õhtul, kui ta parasjagu raudteed ületas, kukkus ta rööbastele. Rong sõitis temast üle ja lõikas reitest saadik maha ta mõlemad jalad. Kuigi ta jäi ellu, purunes kogu ta maailm kildudeks. Mõistagi masendas see Sunder Lali väga, nii et ta isegi  kaalutles enesetappu teha. Tema perekond pakkus talle küll tuge, kuid tema tulevik näis troostitu.

Siis aga külastas üks Jehoova tunnistaja Sunder Lali ja näitas talle Piiblist, et Jumal on lubanud maa ülimeeldivaks paradiisiks muuta ning anda täiusliku tervise kõigile neile, kes Teda armastavad ja kardavad. Sunder Lal oli nõus hakkama Piiblit uurima ja ta uuris innukalt terve aasta. Teda kutsuti ka kristlikule koosolekule ning lõpuks ta läkski sinna oma sõbra ratta pakiraamil. Kuigi minek oli vaevaline, tasus see tõepoolest ära. Kui Sunder Lal kohtus seal teistega, kes uskusid siiralt Jumala Sõna tõotusi ja elasid kooskõlas Piibli õpetustega, leidis ta kinnitust sellele, mida ta Piiblit uurides õppinud oli.

Sunder Lal hakkas oma kaasinimestele head sõnumit jagama ja 1995. aastal ta ristiti. Alguses osales ta teenistuses sel moel, et lohistas end oma külas ukselt uksele – see oli tema tavaline liikumismoodus. Kuid nüüd on ta vaimsed vennad teinud talle kingituse – kolmerattalise jalgratta, mis on konstrueeritud nii, et seda saaks kätega vändata. Tänu oma jalgrattale on Sunder Lalil nüüd palju rohkem vabadust ja ta saab iseseisvalt sõita 12 kilomeetri kaugusele koguduse koosolekutele. Vahel tuleb tal sõita vastu tugevat mussoontuult ja teinekord vändata rohkem kui 43-kraadises kuumuses.

Lisaks koosolekutel käimisele juhatab Sunder Lal veel mitut piibliuurimist inimestega, kes vajavad abi, et kasvatada kindlat usku tõelisesse Jumalasse Jehoovasse. Seitse tema endist piibliõpilast on juba ristitud ning neile lisaks veel kolm, kellele ta tõde tutvustas, kuid kellega teised tunnistajad Piiblit uurisid.

„Usk ei ole mitte igaühe oma,” ütleb Piibel (2. Tessalooniklastele 3:2). Kuid need, kes on „igavese elu suhtes õigesti meelestatud”, võivad korrapäraselt Jumala Sõna uurides kasvatada endas kindlat usku (Apostlite teod 13:48, UM). Peale selle paneb taoline uurimine särama nende silmad selle imelise tuleviku lootuses, millesse ilmutab usku järjest rohkem indialasi.

[Kaart lk 30]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

AFGANISTAN

PAKISTAN

NEPAL

BHUTAN

HIINA

BANGLADESH

MYANMAR

LAOS

TAI

VIETNAM

KAMBODŽA

SRI LANKA

INDIA

[Allikaviide]

Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.