Päästetöö Robinson  Crusoe saarel

ROBINSON CRUSOE on üks Vaikse ookeani Juan Fernándeze saarestikku kuuluvast kolmest saarest, umbes 640 kilomeetri kaugusel Tšiili rannikust. * See 93 ruutkilomeetrine saar sai oma nime 18. sajandi kuulsa romaani „Robinson Crusoe” järgi, mille autor on inglane Daniel Defoe. Usutavasti rajaneb see romaan peamiselt juhtumistel, mis leidsid aset šotlase Alexander Selkirkiga, kes elas sellel saarel üksinda ligi neli aastat.

Puidust silt saarel teatab muu hulgas: „Selles paigas jälgis šoti meremees Alexander Selkirk ligi neli aastat pingsalt horisonti, kas ei paista sealt ehk mõnda purjekat, mis päästaks ta sellest eraldatusest.” Lõpuks Selkirk päästeti ja viidi tagasi kodumaale, maailma, mis ei pakkunud talle enam rahuldust pärast elu selles väikeses paradiisis. Ta olevat hiljem kurtnud: „Oh, mu armas saar! Ma soovin, et poleks sinust eales lahkunud!”

Aja möödudes hakati saart kasutama karistuskolooniana ning sinna saadeti elama neid, keda katoliku kirik süüdistas ketserluses. Kuidas küll muutus see paradiisisaar, mida tundis kord Selkirk! Praegused saareasukad elavad aga sellises rahukülluses, mida ei leidu just paljudes maailma paikades. Saarekultuuridele omase muretu elustiili tõttu on seal kerge alustada juttu kellega tahes.

Ametlikel andmetel elab Robinson Crusoe saarel umbes 500 inimest, kuid suurema osa aastast on seal vaid umbes 400 inimest. Üks põhjus on see, et mõned emad elavad oma lastega kooliajal mandri Tšiilis ning tulevad saarele vaid vaheajaks, et siis ülejäänud perega koos olla.

Hoolimata sellest, et Robinson Crusoe saare maastik meenutab imeilusat parki, tunnevad mõned saareasukad vaimset tühjust ja otsivad vastuseid oma küsimustele. Teised on soovinud saada usuliselt päästetud.

Usuline pääste

Selline usuline päästetöö algas aastal 1979. Üks naine, kes uuris Jehoova tunnistajatega Piiblit Tšiilis Santiagos, kolis sellele saarele elama ja hakkas teistele rääkima sellest, mida oli õppinud. Kord hiljem külastas üks kogudusevanem seda saart ja leidis sealt üllatusega eest väikese grupi Piibli uurijaid, kes selle naise juhatusel vaimselt hästi arenesid. Kolm kuud hiljem külastas kogudusevanem uuesti seda saart ning siis olid selles kõrvalises paigas elav piibliõpetaja ja kaks tema õpilast valmis laskma end ristida, niisiis korraldas see kogudusevanem ristimise. Hiljem abiellus üks nendest uutest ristitud  kristlastest ja jätkas koos abikaasaga nende otsimist, kes soovisid usulist päästet. Ta abikaasa juhatas tagasihoidliku kuningriigisaali ehitamist, mis siiamaani on saare väikese kuulutajate grupi kasutuses. Peagi aga lahkusid nad majanduslikel põhjustel Robinson Crusoe saarelt ja hakkasid käima ühes Kesk-Tšiili koguduses, kus nad jätkavad aktiivselt Jehoova teenimist.

Inimeste päästmine valereligioonist jätkus, seega saare väike tunnistajate grupp kasvas tasapisi. Ent kuna õpilased pidid kolima keskhariduse saamiseks mandrile, jäi gruppi lõpuks vaid kaks ristitud õde ja üks noor tüdruk. Koolivaheajal grupp jälle kasvab, kui mõned emad saarele tagasi tulevad. See innustab kolme eraldatud kristlast, kes elavad saarel kogu aasta. Nende õdede usina töö tulemusena tuntakse Robinson Crusoel Jehoova tunnistajaid hästi. Tõsi küll, mõned saareasukad on nende töö vastu ja püüavad teisi mõjutada, et nad ei kuulaks Kuningriigi sõnumit. Siiski kasvavad siirastesse südametesse istutatud Piibli tõeseemned edasi.

Päästetute tugevdamine

Kord aastas külastab saart ringkonnaülevaataja. Mis tunne on käia käputäie tunnistajate juures sellisel kõrvalisel saarel? Üks ringkonnaülevaataja kirjeldab oma esimest sõitu Robinson Crusoe saarele:

„See oli lihtsalt muinasjutuline reis. Teekond algas kell seitse hommikul, kui lahkusime Valparaisost, et sõita Santiago Cerrillose lennujaama. Läksime seal väikesesse seitsmekohalisse lennukisse. Pärast 2 tundi ja 45 minutit kestnud lendu nägime kauguses pilvede kohal kõrguvat mäetippu. Lähemale jõudes hakkas paistma ka saar – keset ookeani paiknev võimas kaljumassiiv. See paistis ulpivat veteavaruses nagu merel ekslev laev.

Pärast maandumist viidi meid paadiga külasse. Siin-seal ulatusid merest välja kaljurünkad, moodustades väikesi laide,  mis olid Juan Fernándeze merikarude lesilad. (Merikarud on kaitse all, kuna nende arvukus on suuresti kahanenud.) Äkki liugles miski paadi kõrval ning kadus jälle merre. See oli üks pääsukalalane, kelle kurrulised uimed sarnanevad tiibadega. Paistis, et talle meeldib veest välja hüpata ja putukaid püüda. Muidugi langeb ta vahel ise teistele saagiks, kuna tema hüpped võivad äratada röövloomade tähelepanu, kes on valmis teda alla neelama niipea, kui ta maandub.

Lõpuks jõudsime San Juan Bautista (püha Ristija Johannese) külla. Sadamasillal oli üsna palju saarlasi, kes ootasid külalisi või olid selleks ajaks lihtsalt saarelesõitjaid uudistama tulnud. Me imetlesime imekaunist vaadet – majesteetlikku ja sakilist mäge El Yunque’d (’Alasi’), mis oli kaetud mürkrohelise sametvaibaga, taustal valgete pilvepatjadega ääristatud selge sinine taevas.

Peatselt märkasime gruppi kristlikke õdesid ja nende lapsi, kes ootasid meid sadamasillal. Oli parajasti koolivaheaeg ja seega oli grupp suurem kui harilikult. Pärast südamlikke tervitusi viidi meid toredasse majakesse, mis oli nädal aega meile koduks.

See oli täiesti eriline nädal ning oli näha, et see möödub kiiresti, nii et pidime oma aega hästi kasutama. Saabumispäeval, kohe pärast einestamist külastasime üht piibliõpilast, kes pidi varsti saama meie vaimseks õeks ja Jumala vaimse paradiisi osaks. Ta lausa säras rõõmust, kuid närveeris ka veidi, kuna lähenes kauaoodatud ristimisaeg. Vaatasime temaga läbi vajaliku informatsiooni, et ta võiks saada hea sõnumi kuulutajaks ja järgmisel päeval osaleski ta esimest korda kuulutustöös. Kolmandal päeval hakkasime temaga ristimisnõudeid läbi vaatama. Enne kui nädal läbi sai, oli ta ristitud.

Nädala jooksul peetud koosolekutel käidi tublisti, kõige rohkem oli kohal 14 inimest. Igaks päevaks oli tehtud korraldusi põlluteenistuseks, korduskülastusteks, piibliuurimisteks ja karjasekülastusteks. Missugune julgustus oli see küll nendele õdedele, kes peavad terve aasta seda kõike ise korraldama!”

Saarel elavad mehed on tõele tunduvalt vähem altid, ilmselt nende pingelise ilmaliku töö tõttu. Peamine töö on seal homaaripüük, mis nõuab suurt pühendumist. Paljud on ka eelarvamuste kammitsais ega soovi seetõttu tõde kuulda. Siiski võib loota, et rohkem saarlasi, nii mehi kui naisi, võtab edaspidi tõde kuulda.

Siiani on sellel saarel päästetud kümme inimest, kes on vastu võtnud tõe ja hakanud uskuma Jehoova Jumala eesmärkidesse. Mõned neist on saarelt erisugustel põhjustel lahkunud. Ent jäävad nad siis saarele või mitte, igal juhul on nende usuline pääste tunduvalt tähendusrikkam Alexander Selkirki päästmisest. Kus iganes nad ka ei paikneks, elavad nad nüüd vaimses paradiisis. Praeguseni saarel asuvad õed ja nende lapsed elavad küll juba otsekui pargis, kuid neil on võimalus näha seda aega, mil kogu maa on igas mõttes paradiis.

Päästetööd jätkuvad

Geograafiliselt elab see Robinson Crusoe saare väike Jehoova tunnistajate grupp väga kaugel oma teistest vaimsetest vendadest ja õdedest. Ent nad ei tunne end hüljatuna, nagu tundis šotlane Selkirk. Nad saavad pidevalt teokraatlikku kirjandust, kolm korda aastas saadab Vahitorni ühingu Tšiili harubüroo neile kokkutulekute ja konventide videoid ning korra aastas külastab neid ringkonnaülevaataja – see kõik aitab neil hoida Jehoova organisatsiooniga tihedat kontakti ning jätkata aktiivset koostööd ülemaailmse vennaskonnaga (1. Peetruse 5:9).

[Allmärkus]

[Kaardid/pilt lk 9]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

TŠIILI

Santiago

ROBINSON CRUSOE SAAR

San Juan Bautista

El Yunque

VAIKNE OOKEAN

SANTA CLARA SAAR

[Pilt]

Saare nähtavale ilmudes võib näha keset ookeani muljetavaldavat kaljurüngast

[Allikaviide]

Tšiili kaart: Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.

[Pilt lk 8, 9]

Majesteetlik sakiline mägi El Yunque (’Alasi’)

[Pilt lk 9]

San Juan Bautista (püha Ristija Johannese) küla

[Pilt lk 9]

Väikesed laiud on merikarude ja merilõvide puhkepaigad

[Pilt lk 10]

Lendasime Tšiilist Santiagost saarele väikese lennukiga

[Pilt lk 10]

Robinson Crusoe saare konarlik maastik

[Pilt lk 10]

Saare tagasihoidlik kuningriigisaal