Kuidas su elul võib olla sügavam mõte?

ÜKS muistne õpetussõna kõlab nii: „Ära näe vaeva rikkaks saamiseks, ära kuluta selleks oma mõistust: kui lased oma pilgu lennata selle peale, siis ei ole seda enam, sest rikkus saab enesele tiivad, otsekui kotkas, kes lendab taeva poole!” (Õpetussõnad 23:4, 5). Teisisõnu öeldes pole tark näha vaeva rikkaks saamise nimel, sest rikkus võib ära lennata otsekui kotkatiivul.

Nagu näitab Piibel, võib materiaalne jõukus kiiresti kaduda. See võib haihtuda üleöö, kui toimub loodusõnnetus, majanduskrahh või mõni muu ettenägematu sündmus. Pealegi on ka materiaalses mõttes edukad inimesed leidnud, et jõukus on tihti vaid pettekujutelm. Mõtle Johnile, kelle töö hõlmas poliitikute, spordikuulsuste ja kuningliku perekonna lõbustamist.

John jutustab: „Pühendasin end täielikult tööle. Olin majanduslikult heal järjel, elasin luksushotellides ning vahel läksin tööle koguni eralennukiga. Algul ma nautisin sellist elu, kuid vähehaaval muutus see tüütuks. Inimesed, kellele ma püüdsin meeltmööda olla, tundusid pinnapealsed. Mu elul polnud mingit sisu.”

Nagu John avastas, ei paku vaimsete väärtusteta elu rahuldust. Jeesus Kristus rääkis oma kuulsas mäejutluses, kuidas saab kogeda kestvat õnne. Ta ütles: „Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest, sest neile kuulub taevaste kuningriik” (Matteuse 5:3, UM). Seega on selge, et vaimsete asjade esikohale seadmine on tark tegu. Kuid on ka teisi tegureid, mis annavad elule sügavama mõtte.

Palju oleneb perekonnast ja sõpradest

Kas sa naudiksid elu, kui sa ei oleks koos oma perega ja sul poleks ühtki lähedast sõpra? Ilmselt mitte. Meie Looja on andnud meile soovi armastada ja olla armastatud. See on üks põhjus, miks Jeesus rõhutas, et tähtis on ’armastada oma ligimest nagu iseennast’ (Matteuse 22:39). Perekond  on Jumala kingitus ning see on ideaalne koht omakasupüüdmatu armastuse ilmutamiseks (Efeslastele 3:14, 15).

Kuidas võib perekond anda elule sügavama mõtte? Üksmeelset peret võiks võrrelda ilusa aiaga, mis on kosutav varjupaik igapäevamurede eest. Samuti võib leida perekonnas kosutavat seltsi ja soojust, mis peletab eemale üksindustunde. Loomulikult ei ole perekond automaatselt selline varjupaik. Ent me võime saada üksteisele lähedasemaks, kui tugevdame perekondlikke sidemeid, ja seeläbi muutub elu rikkamaks. Näiteks aeg ja tähelepanu, mida pühendame oma abikaasale, ilmutades armastust ja austust tema vastu, on kui igapäevane investeering, mis toob lõpuks kindlasti palju tulu (Efeslastele 5:33).

Kui meil on lapsi, peaksime pingutama, et luua nendele õige kasvukeskkond. Et veeta koos lastega aega, hoida suhtlemiskanalid avatud ning anda neile vaimset juhatust võib küll nõuda palju vaeva, kuid sel viisil kasutatud aeg ja tehtud jõupingutused annavad meile tõelise rahuldustunde. Edukate vanemate arvates on lapsed õnnistuseks – nad on otsekui Jumala pärand, mille eest peab hästi hoolitsema (Laul 127:3).

Ka head sõbrad annavad oma osa rahuldustpakkuvale ja mõttekale elule (Õpetussõnad 27:9, EP 97). Me võime leida rohkesti sõpru, kui ilmutame kaastundlikkust (1. Peetruse 3:8). Kui komistame, aitavad tõelised sõbrad meid püsti (Koguja 4:9, 10). Ja „hädas tuleb ilmsiks, kes on vend” ehk tõeline sõber (Õpetussõnad 17:17).

Kui rahuldustpakkuv võib olla küll tõeline sõprus! Päikeseloojang on kaunim, toit maitsvam ja muusika meeldivam, kui seda kõike nautida koos sõbraga. Lähedased perekonnaliikmed ja usaldusväärsed sõbrad on aga ainult kaks mõtteka elu tahku. Milliseid muid korraldusi on Jumal teinud, et anda meie elule sügavam mõte?

Vaimsete vajaduste rahuldamine

Nagu eespool mainitud, ütles Jeesus Kristus, et õnn on seotud inimese teadlikkusega oma vaimsetest vajadustest. Meile on loodud nii vaimsed kui moraalsed võimed. Seepärast räägibki Piibel „vaimsest inimesest” ja „varjul olevast südame inimesest” (1. Korintlastele 2:15, EP 97; 1. Peetruse 3:3, 4).

William E. Vine’i sõnaraamatus „An Expository Dictionary of New Testament Words” on öeldud, et piltlik süda kujutab „inimese vaimset ja moraalset tegevust tervikuna, nii mõistuspäraseid kui ka emotsionaalseid elemente”. Vine lisab selgituseks: „Teisiti öeldes, südant kasutatakse piltlikult isiksuse peidetud allikate tähenduses.” Samas teoses märgitakse veel, et „inimese sügavas sisemuses peituv süda sisaldab endas „varjul olevat südame inimest”, ... tõelist inimest”.

Kuidas rahuldada „vaimse inimese” ehk „varjul oleva südame inimese” vajadusi? Oluline samm nii selles osas kui ka vaimsete vajaduste rahuldamisel on tunnustada mõtet, mille laulukirjutaja inspireerituna välja tõi: „Teadke, et Jehoova on Jumal! Tema on meid teinud ja tema omad me oleme, tema rahvas ja tema karjamaa kari!” (Laul 100:3). Selle tunnustamine viib meid mõistliku järelduseni, et me oleme Jumala ees vastutavad. Kui me tahame olla „tema rahvas ja tema karjamaa kari”, peame tegutsema kooskõlas ta Sõna Piibliga.

Kas on halb Jumala ees vastutav olla? Ei ole, sest teadmine, et Jumalale on tähtis, kuidas me elame, teeb elu mõttekamaks. See julgustab meid saama paremaks inimeseks, mis on kindlasti hea eesmärk. Laul 112:1 ütleb: „Õnnis on mees, kes kardab Jehoovat, kellele väga meeldivad ta käsud!” Aupaklik kartus Jumala ees ja südamesttulev kuulekus tema käskudele annavad elule sügavama mõtte.

Miks aga Jumalale kuuletumine meile rahuldust pakub? Sest meil on südametunnistus, kingitus, mille Jumal on andnud kõigile inimestele. Südametunnistus on kui moraalne uurija, mis kiidab heaks või mõistab hukka kõik, mida me oleme teinud või kavatseme teha. Me kõik oleme kogenud, kuidas südametunnistus vaevab (Roomlastele 2:15). Kuid südametunnistus võib meile ka kiitust avaldada.  Kui me tegutseme Jumala ja ligimeste suhtes omakasupüüdmatult, tunneme rahuldust. Me mõistame, et „õndsam on anda kui võtta” (Apostlite teod 20:35). Selleks on oluline põhjus.

Looja on meid loonud selliselt, et meid mõjutavad kaasinimeste soovid ja vajadused. Teiste aitamine toob meie südamesse heameele. Pealegi kinnitab Piibel, et kui me puudusesolijat aitame, siis Jumal arvestab seda kui talle endale tehtud teenet (Õpetussõnad 19:17).

Kui sisemine rahulolu kõrvale jätta, kas siis vaimsetele vajadustele tähelepanu pööramine võib meid ka kuidagi praktiliselt aidata? Lähis-Ida ärimees nimega Raymond arvab, et võib. „Mu ainus eesmärk oli raha teha,” ütleb ta. „Ent alates sellest ajast, kui ma oma südames tunnustasin Jumala olemasolu ja seda, et Piiblis on kirjas tema soovid, muutusin ma teistsuguseks. Elatise teenimine on mu elus nüüd teisel kohal. Püüdes olla Jumalale meelepärane, olen saanud lahti hävitavast vihatundest. Ehkki mu isa hukkus ühes konfliktis, pole mul vähimatki soovi selle eest vastutavatele inimestele kätte maksta.”

Nagu ka Raymond avastas, võib „vaimse inimese” vajaduste eest hoolitsemine ravida sügavaid emotsionaalseid haavu. Kui me aga ei saa hakkama igapäevamuredega, pole elu ikkagi täiesti rahuldustpakkuv.

Meil võib olla „Jumala rahu”

Selles metsikus maailmas möödub vähe päevi rahulikult. Juhtuvad õnnetused, plaanid lähevad viltu ning inimesed valmistavad meile pettumust. Sellised nurjumised võivad meilt röövida rõõmu. Ent neile, kes teenivad Jehoova Jumalat, lubab Piibel sisemist rahulolu – „Jumala rahu”. Kuidas me saame sellist rahu?

Apostel Paulus kirjutas: „Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Filiplastele 4:6, 7). Selle asemel et püüda oma muredega üksi hakkama saada, on meil vaja lakkamata palvetada ning heita oma igapäevased koormad Jumala peale (Laul 55:23). Usk, mida ta annab sellise palumise peale oma Poja Jeesuse Kristuse kaudu, suureneb, kui me kasvame vaimselt ja märkame, kuidas Jumal meid aitab (Johannese 14:6; 14:14, Suur Piibel; 2. Tessalooniklastele 1:3).

Kui me oleme kasvatanud usaldust Jehoova Jumala vastu, kes ’kuuleb palvet’, siis saame paremini hakkama selliste raskustega kui pikaajaline haigus, kõrge iga või lähedase inimese kaotus (Laul 65:3). Kui me aga tahame elada tõeliselt sügavamõttelist elu, peame võtma arvesse ka tulevikku.

Olge rõõmsad lootuses

Piibel tõotab „uusi taevaid ja uut maad” ehk õiglast hoolitsevat taevast valitsust, mis valitseb sõnakuuleliku inimpere üle (2. Peetruse 3:13). Jumala lubatud uues maailmas asendatakse sõda ja ülekohus rahu ning õiglusega. See pole lihtsalt üks kiiresti mööduv soov, vaid  veendumus, mis võib iga päevaga tugevneda. See on tõepoolest hea sõnum ja kindel põhjus rõõmustamiseks (Roomlastele 12:12; Tiitusele 1:2).

John, keda algul mainisime, tunneb, et nüüd on ta elu mõttekam. „Ehkki ma polnud eriti religioosne, olen ma alati uskunud Jumalasse,” sõnab ta. „Ma ei toiminud aga kooskõlas selle usuga seni, kuni kaks Jehoova tunnistajat mind külastasid. Puistasin nad üle selliste küsimustega kui ’Mida me siin maa peal teeme?’ ja ’Kuhu me oleme teel?’. Nende vastused, mis põhinesid Pühakirjal, rahuldasid mind ja esmakordselt tajusin ma elus mingit eesmärki. See oli alles algus. Mul tekkis tõe järele janu ning see pani mind oma väärtushinnanguid täielikult muutma. Ehkki ma pole enam materiaalselt rikas, tunnen ma end vaimse miljonärina.”

Ehk oled sinagi nagu John lasknud oma vaimsetel võimetel juba aastaid soikus olla. Kui kasvatad „tarka südant”, võid need võimed taas elustada (Laul 90:12). Tehes pingutusi ja olles otsusekindel, võid kogeda tõelist rõõmu, rahu ja lootust (Roomlastele 15:13). Tõepoolest, su elul võib olla sügavam mõte.

[Pilt lk 6]

Palve võib anda meile „Jumala rahu”

[Pildid lk 7]

Kas sa tead, mis aitab muuta perekonnaelu rahuldustpakkuvamaks?