Kuningriigi kuulutajad teatavad

Jehoovale on kallid need, kes teda armastavad

LIIBANON on oma loodusvarade poolest tuntud juba piibliaegadest saadik (Laul 72:16; Jesaja 60:13). Tol ajal peeti eriti väärtuslikuks sealseid majesteetlikke seedreid, mille puitu hinnati kui head ehitusmaterjali selle ilu, lõhna ja vastupidavuse tõttu. Kuid esimesel sajandil leiti Liibanonist midagi veelgi kallihinnalisemat. Markuse evangeeliumis on räägitud, kuidas „suur rahvakogu, kes kuuldes, mis suuri asju [Jeesus] ... tegi, tuli tema juurde” Tüürosest ja Siidonist, mis asusid tolleaegse Liibanoni territooriumil (Markuse 3:8).

Ka tänapäeval annab Liibanon vilja, mis on Jehoova silmis väga kallihinnaline. Seda kinnitavad järgmised kogemused.

• Noort Jehoova tunnistajat, kelle nimi on Wissam, paluti esitada oma klassile 30-minutine ettekanne. Wissam nägi selles head võimalust tunnistuse andmiseks. Seepärast valmistas ta ette kõne loomise teemal, kasutades raamatut „Elu maa peal – kas evolutsiooni või loomise tulemus?”. Seda materjali nähes ütles õpetaja, et nii tähtsal teemal võib Wissam kõnelda 45 minutit.

Kui Wissam oma ettekannet alustas, katkestas õpetaja teda ja lasi kutsuda direktori. Viimane jõudis varsti kohale ja Wissam alustas ettekannet otsast peale. Kui direktor kuulis küsimusi, mis Wissam tõstatas kõne sissejuhatuses, lausus ta vaimustunult, et kõik õpilased peavad sellest kõnest koopia saama.

Veidi hiljem märkas üks möödaminev õpetaja klassis valitsevat elevust ning päris, mis seal toimub. Saanud vastuse, küsis ta, kas Wissam püüab tõestada loomist või evolutsiooni. „Loomist,” kõlas vastus. Saanud teada, et Wissam on Jehoova tunnistaja, ütles see õpetaja klassile: „Tema kõnest näete, et teadus kinnitab loomist, mitte evolutsiooni.”

Selgus, et sellel õpetajal on „Loomise” raamat olemas ja et ta on kasutanud seda ülikoolis loenguid pidades! Enne lahkumist küsis ta, kas Wissam võiks järgmisel päeval ka tema õpilastele kõnelda. Tulemuseks oli see, et Wissam sai veel teistki korda Jehoovast head tunnistust anda.

• 22-aastane Nina janunes tõevee järele. Ühel päeval andis tema nõbu talle Piibli ning kutsus ta endaga kaasa nelipühi kirikusse. Nina luges Piiblit naudinguga ja kui ta loetu põhjal mõistis, et kristlased peavad tegema kuulutustööd, hakkas ta enda uusi teadmisi oma tuttavatega jagama. Igaüks, kellega ta rääkis, küsis temalt: „Kas sa oled Jehoova tunnistaja?” See ajas teda segadusse.

Kuus aastat hiljem külastasid Ninat Jehoova tunnistajad ja rääkisid talle Jumala Kuningriigist. Algul püüdis ta nende õpetuses vigu leida. Peagi aga tõdes ta, et kõik nende vastused on loogilised ja rajanevad Piiblil.

Saanud teada Jumala nimest Jehoova, Kuningriigi õnnistustest ja muust, veendus Nina, et on leidnud tõe. Ta pühendas oma elu Jumalale ja lasi ennast ristida. Viimased seitse aastat on Nina teeninud täisajalise evangeeliumikuulutajana. Jah, Jehoova õnnistab neid, kes teda tõeliselt armastavad (1. Korintlastele 2:9).