Miks peaksime olema oma ootustes mõistlikud?

TÄITUNUD lootused ja saavutatud püüdlused toovad meile rahuldust. Kuid tuleb tunnistada, et paljud meie unistused ja ootused ei lähe siiski nagu soovime. Korduvate pettumuste pärast elus võime ärrituda enda ja koguni teiste peale. Üks tark mees märkis kohaselt: „Pikk ootus teeb südame haigeks” (Õpetussõnad 13:12).

Millised on mõningad tegurid, mille tagajärjel võime pettumust tunda? Mida me saame teha selleks, et olla oma ootustes mõistlikud? Ning miks on niisugune teguviis meile kasulik?

Ootused ja pettumused

Mida enam me püüame tänapäeva kiire elutempoga sammu pidada, seda enam näib meile, et jääme sellest maha. Paljud asjad võivad järeleandmatult nõuda meie aega ja energiat, ning kui meil ei õnnestu teha seda, mida kavatsesime, on meil kalduvus hakata end hukka mõistma. Võib-olla tunneme koguni, et veame teisi alt. Abielunaine ja ema Cynthia, kes on tuttav lastekasvatamise raskustega, räägib: „Mind ärritab see, kui ma ei ole laste korralekutsumises järjekindel ega õpeta neid küllalt hästi.” Teismeline Stephanie ütleb oma koolitöö kohta: „Mul ei ole piisavalt aega teha kõike, mida tahaksin, ja see ajab mind närvi.”

Arutult kõrgete ootuste tõttu võime kergesti hakata täiuslikkust taotlema ja see võib tuua väga suuri pettumusi. Noor abielumees Ben tunnistab: „Kui ma uurin oma tegusid, mõtteid või tundeid, siis tundub mulle alati, et need oleksid võinud olla paremad. Ma otsin alalõpmata täiuslikkust ja olen selletõttu kärsitu, masendunud ja pettunud.” Kristlik abielunaine Gail ütleb: „Perfektsionistlik mõtlemine välistab ebaõnnestumise võimaluse. Me tahame olla superemad ja superabikaasad. Me peame olema tulemusrikkad, et olla õnnelikud, ja seepärast meid ärritavad pingutused, mis ei kanna vilja.”

Veel üheks teguriks, mis võib viia pettumuseni, on halvenev tervis ja vanadus. Vähenenud liikumis- ja tegutsemisvõime seab meile rohkem piiranguid ja me võime seetõttu veelgi rohkem masenduda. „Olin enda peale vihane, kui ma ei suutnud teha asju, mis tundusid nii lihtsad ja loomulikud enne haigestumist,” tunnistab Elizabeth.

Eespool toodu on näiteks selle kohta, mis võib pettumustundeid vallandada. Kui me ei pidurda neid tundeid, võime hakata koguni mõtlema, et meist ei peeta lugu. Seega, milliseid positiivseid samme me saame ette võtta, et pettumusega toime tulla ja arendada mõistlikke ootusi?

Kuidas arendada mõistlikke ootusi

Esiteks pidagem meeles, et Jehoova on mõistlik ja arusaaja. Laulus 103:14 meenutatakse meile: „Ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm!” Meie võimeid ja piiranguid tundes ootab Jehoova meilt vaid seda, mida suudame anda. Üks, mida ta meilt nõuab, on see, et ’oleksime tagasihoidlikud, käies koos oma Jumalaga’ (Miika 6:8, UM).

 Samuti innustab Jehoova meid palve kaudu tema poole pöörduma (Roomlastele 12:12; 1. Tessalooniklastele 5:17). Kuidas see meid aitab? Palve muudab meie mõtlemise stabiilsemaks ja tasakaalukamaks. Südamesttuleva palvega me näitame, et vajame abi – see on märk tagasihoidlikkusest ja alandlikkusest. Jehoova vastab innuga meie palvetele ning annab meile oma püha vaimu, mille viljade hulgas on armastus, lahkus, headus ja enesevalitsus (Luuka 11:13; Galaatlastele 5:22, 23, EP 97). Samuti leevendab palve ängistust ja pettumustunnet. Palve kaudu „võib leida sellist lohutust, mida ei saa kusagilt mujalt”, lausub Elizabeth. Kevin kinnitab: „Ma palun Jumalalt rahulikku südant ja selget mõistust, et võiksin probleemiga toime tulla. Jehoova ei jäta mind kunagi hätta.” Apostel Paulus teadis, kui suur on palve väärtus. Sellepärast ta soovitaski: „Laske kõiges oma palumised ... saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Filiplastele 4:6, 7). Jehoovaga suhtlemine aitab meil tõepoolest arendada mõistlikke ootusi enda ja teiste suhtes.

Mõnikord me vajame siiski vahetut julgustust. Õigel ajal öeldud sõna on hea. Usalduslik jutuajamine usaldusväärse ja küpse sõbraga võib aidata meil vaadata värske pilguga sellele, mis meis pettumust ja ängistust valmistab (Õpetussõnad 15:23; 17:17; 27:9). Masendusega võitlevad noored saavad aru, et vanematelt nõu otsimine aitab neil leida tasakaalu. Kandi tunnistab tänulikult: „Minu vanemate armastavad juhtnöörid on muutnud mind palju mõistlikumaks ja tasakaalukamaks ning need on teinud minust palju meeldivama kaaslase.” Jah, Õpetussõnade 1:8, 9 meeldetuletus on väga ajakohane: „Kuule, mu poeg, oma isa õpetust ja ära jäta tähele panemata oma ema juhatust, sest need on su peale ilupärjaks ja kaela ümber keeks!”

Perfektsionistliku mõtlemise tagajärjed võtab hästi kokku kõnekäänd „Ootus, et elu vastaks meie nõuetele, on kutse masendusele”. Selle vältimiseks tuleb meil oma mõtlemist muuta. Alandlikkus ja tagasihoidlikkus – realistlik suhtumine oma piirangutesse – aitavad kõige kindlamini arendada meis tasakaalukaid ja mõistlikke ootusi. Roomlastele 12:3 (UM) manitseb kohaselt, et me „ei mõtleks endast rohkem, kui on vaja mõelda”. Lisaks sellele innustab Filiplastele 2:3, et oleksime alandlikud ja peaksime üksteist ülemaks kui iseennast.

Eespool mainitud Elizabethi haigus muutis ta enda suhtes rahulolematuks. Tal oli vaja aega, et näha oma olukorda Jehoova pilgu läbi ja saada lohutust teadmisest, et Jehoova ei unusta meie teenistust. Colin jäi liikumisvõimetuks kurnava haiguse tagajärjel. Alguses tundus tema teenistus talle peaaegu väärtusetu selle kõrval, mida ta tervena oli teinud. Ent ta suutis neist tunnetest vabaneda, kui mõtiskles näiteks sellise piiblikoha üle nagu 2. Korintlastele 8:12, mis ütleb: „Kui on head tahtmist anda, siis on see vastuvõetav sel määral kuidas jõud kannab, mitte üle jõu.” „Kuigi ma saan nüüd palju vähem anda,” ütleb Colin, „võin ma siiski anda ja see on Jehoovale vastuvõetav.” Heebrealastele 6:10 tuletab meile meelde: „Sest Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie teod ja armastuse, mida olete osutanud tema nimele.”

Mille põhjal me siis saame otsustada, kas meie ootused on mõistlikud? Küsi endalt, kas su ootused on kooskõlas Jumala ootustega? Galaatlastele 6:4 sõnab: „Igaüks katsugu läbi oma töö, ja siis on tal üksi eneses kiitlemist, mitte teisele.” Pidagem meeles, mida ütles Jeesus: „Minu ike on hea ja minu koorem on kerge!” Jah, kristlastena on meil ike, mida tuleb kanda, kuid see ike on hea ja kerge, ning Jeesus lubas, et kui õpime seda kandma õigesti, mõjub see meile värskendavalt (Matteuse 11:28–30).

 Mõistlikud ootused toovad meile kasu

Kui me Jumala Sõna nõuandeid kuulates ja ellu rakendades arendame endas mõistlikke ootusi, võime kogeda nii vahetut kui ka kestvat kasu. Esiteks on sel hea mõju meie tervisele. Jennifer, kellele on Jehoova meeldetuletused kasuks tulnud, tunnistab: „Mul on rohkem energiat ja ma olen palju entusiastlikum.” Kooskõlas sellega soovitab Õpetussõnad 4:21, 22 meil oma silmade ja südamega keskenduda Jehoova sõnadele, sest need on „eluks sellele, kes need leiab, ja terviseks kogu ta ihule”.

Teiseks kasuks on vaimne ja emotsionaalne heaolu. „Kui lasen Jumala Sõnal mõjutada oma mõistust ja südant, siis tunnen end alati palju õnnelikumana,” ütleb Theresa. On tõsi, et me ikka aeg-ajalt kogeme oma elus pettumusi, kuid me suudame neid palju kergemini taluda. „Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!” innustab Jakoobuse 4:8. Samuti tõotab Jehoova tugevdada meid eluraskustes ja õnnistada rahuga (Laul 29:11).

Mõistlikud ootused aitavad meil olla vaimselt stabiilsed. Ka see on õnnistus. Me saame hoida selgelt oma tähelepanu keskpunktis kõige tähtsamaid asju elus (Filiplastele 1:10). Meie eesmärgid on siis realistlikud ja saavutatavad, ning see toob suuremat rõõmu ja rahulolu. Me usaldame end palju meelsamini Jehoova hoolde, sest teame, et tema lahendab olukorrad parimal viisil. „Alanduge Jumala vägeva käe alla, et ta teid ülendaks omal ajal!” ütleb Peetrus (1. Peetruse 5:6). Kas võib olla midagi veel tasuvamat kui austus Jehoovalt?

[Pildid lk 31]

Mõistlike ootuste arendamine võib aidata meil pettumusega toime tulla