„Tarkus on tagasihoidlikega”

„Mida nõuab Jehoova sinult muud kui et sa ... käiksid hoolsasti ühes oma Jumalaga [„oleksid tagasihoidlik, käies koos oma Jumalaga”, UM]?” (MIIKA 6:8)

1., 2. Mis on tagasihoidlikkus ning kuidas erineb see ülbusest?

KUULUS apostel keeldub endale tähelepanu tõmbamast. Julge Iisraeli kohtumõistja nimetab end väikseimaks oma isa kojas. Suurim inimene, kes kunagi on elanud, tunnistab, et tema võim on piiratud. On näha, et kõik need mehed on tagasihoidlikud.

² Tagasihoidlikkus on ülbuse vastand. Taoline inimene hindab oma võimeid ja väärtust tasakaalukalt ning ta pole upsakas ega edev. Ta on alati teadlik oma piiridest, mistõttu ta pole uhke, kiitleja ega auahne. Järelikult austab tagasihoidlik inimene teiste tundeid ja seisukohti ning arvestab nendega.

3. Mis mõttes „tarkus on tagasihoidlikega”?

³ Piibel ütleb täiesti põhjendatult, et „tarkus on tagasihoidlikega” (Õpetussõnad 11:2, UM). Tagasihoidlik inimene on tark, sest ta tegutseb viisil, mille Jumal on heaks kiitnud ning ta väldib ülbet meelelaadi, mis toob häbi (Õpetussõnad 8:13; 1. Peetruse 5:5). Tagasihoidlikkuse tarkust kinnitab paljude Jumala teenijate elukäik. Mõtisklegem nende kolme näite üle, mida mainiti esimeses lõigus.

Sulane ja majapidaja Paulus

4. Milliseid erilisi eesõigusi oli Paulusel?

⁴ Paulus oli algkristlaste hulgas tuntud isik ning see on ka mõistetav. Teenistuse käigus reisis ta merd ja maad mööda tuhandeid kilomeetreid ning rajas palju kogudusi. Peale selle õnnistas Jehoova Paulust sel viisil, et andis talle nägemusi ning võime võõraid keeli rääkida (1. Korintlastele 14:18; 2. Korintlastele 12:1–5). Ta inspireeris Paulust kirjutama ka 14 kirja, mis said Kristlike Kreeka Kirjade osaks. Võib kindlalt öelda, et Paulus tegi rohkem tööd kui teised apostlid (1. Korintlastele 15:10).

5. Kuidas väljendus Pauluse enesehinnangus tagasihoidlikkus?

⁵ Kuna Paulus sammus kristliku tegevuse esirinnas, siis võiks arvata, et talle meeldis tähelepanu  keskpunktis olla ning et ta isegi ehk uhkeldas oma autoriteediga. Ent see polnud sugugi nii, Paulus oli tagasihoidlik mees. Ta nimetas end „apostlite seas kõige väiksemaks” ning lisas: „[Ma] ei ole väärt, et mind apostliks hüütakse, sest ma kiusasin taga Jumala kogudust” (1. Korintlastele 15:9). Endise kristlaste tagakiusajana ei unustanud Paulus kunagi, et vaid tänu Jumala armule on tal võimalik temaga heades suhetes olla, rääkimata veel erilistest teenistuseesõigustest (Johannese 6:44; Efeslastele 2:8). Seepärast ei tundnud Paulus, et tema erakordsed saavutused teenistuses asetavad teda teistest kõrgemale (1. Korintlastele 9:16).

6. Kuidas ilmnes Pauluse tagasihoidlikkus korintlastega tegeledes?

⁶ Pauluse tagasihoidlikkus ilmnes eriti korintlastega tegeledes. Ilmselt olid mõned neist lummatud sellistest meestest nagu Apollos, Keefas ja Paulus, keda nad pidasid silmapaistvateks ülevaatajateks (1. Korintlastele 1:11–15). Ent Paulus ei mangunud korintlastelt kiitust ega kasutanud ära nende imetlust. Kui ta neid külastas, ei tõstnud ta end esile „kõne või tarkuse hiilgega”. Paulus ütles hoopis enda ja oma kaaslaste kohta: „Pidagu meid igaüks Kristuse sulaseiks ja Jumala saladuste majapidajaiks” * (1. Korintlastele 2:1–5; 4:1).

7. Kuidas ilmutas Paulus tagasihoidlikkust isegi nõu andes?

⁷ Paulus oli tagasihoidlik isegi siis, kui ta pidi rangelt nõu andma või õpetama. Ta manitses kaaskristlasi „Jumala suure südamliku halastuse tõttu” ja „armastuse pärast”, mitte ei pannud end maksma apostli autoriteediga (Roomlastele 12:1, 2; Fileemonile 8, 9). Miks Paulus toimis nii? Sest ta pidas end vendade kaastööliseks, mitte nende usu üle valitsejaks (2. Korintlastele 1:24). Paulus oli esimese sajandi kristlikele kogudustele eriliselt kallis kahtlemata just oma tagasihoidlikkuse pärast (Apostlite teod 20:36–38).

 Tagasihoidlik suhtumine eesõigustesse

8., 9. a) Miks peaks meie enesehinnangus väljenduma tagasihoidlikkus? b) Kuidas saavad need, kel on mingil määral vastutust, ilmutada tagasihoidlikkust?

⁸ Paulus andis tänapäeva kristlastele suurepärase eeskuju. Ükskõik milline kohustus on meile usaldatud, ei peaks keegi meist arvama, et on teistest parem. Paulus kirjutas: „Kui keegi mõtleb enese midagi olevat, ilma midagi olemata, see petab iseennast” (Galaatlastele 6:3). Miks? Sest „kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma” (Roomlastele 3:23, meie kursiiv; 5:12). Me ei peaks kunagi unustama, et me kõik oleme pärinud Aadamalt patu ja surma. Erilised eesõigused ei tõsta meid madalast patusest seisundist välja (Koguja 9:2). Nagu näitas Pauluse juhtum, võivad inimesed üldse vaid tänu Jumala armule saavutada temaga head suhted, rääkimata veel siis teenistuseesõigustest (Roomlastele 3:12, 24).

⁹ Seda mõistes ei kelgi tagasihoidlik inimene oma eesõigustega ega kiitle saavutustega (1. Korintlastele 4:7). Kui ta annab nõu või õpetab, siis teeb ta seda kui kaastööline, mitte nagu valitseja. Loomulikult oleks vale, kui keegi, kes paistab silma mingi tööga, manguks kaasusklikelt kiitust või kasutaks ära nende imetlust (Õpetussõnad 25:27, EP 97; Matteuse 6:2–4). Kiitus on midagi väärt üksnes siis, kui see lähtub teistelt nende omal algatusel. Ja kui meid siis tõesti kiidetakse, ei anna see veel alust endast liiga palju arvata (Õpetussõnad 27:2; Roomlastele 12:3).

10. Selgita, kuidas mõned silmatorkamatutena näivad kristlased on tegelikult „rikkad usus”.

¹⁰ Kui meile on usaldatud mingil määral vastutust, siis tagasihoidlikkus aitab meil hoiduda end liiga tähtsaks pidamast. Muidu jätaksime mulje, et koguduses lähevad asjad hästi vaid tänu meie pingutustele ja võimetele. Me võime näiteks olla eriliselt andekad õpetajad (Efeslastele 4:11, 12). Ent kui oleme tagasihoidlikud, peaksime mõistma, et koguduse koosolekute suurimaid õppetunde ei anta üldsegi mitte lavalt. Kas ei julgusta sind näiteks see, kui näed üksikvanemat korrapäraselt lastega kuningriigisaalis või siis mõnda masendunud hinge ustavalt koosolekutel, ehkki tal tuleb pidevalt väärtusetustundega võidelda? Või kas pole innustav näha noort, kes teeb järjekindlalt vaimseid edusamme, vaatamata halvale mõjule koolis ja mujal? (Laul 84:11.) Need inimesed ei pruugi sugugi olla tähelepanu keskpunktis. Nende usukatsed on teistele enamasti märkamatud. Ent nad võivad olla sama „rikkad usus” nagu need, kes rohkem silma paistavad (Jakoobuse 2:5). Lõppude lõpuks on ju ustavus see, mis pälvib Jehoova heakskiidu (Matteuse 10:22; 1. Korintlastele 4:2).

Giideon oli väikseim oma isa kojas

11. Kuidas ilmutas Giideon ingliga kõneledes tagasihoidlikkust?

¹¹ Giideon, noor vapper mees Manasse suguharust, elas Iisraeli ajaloo ühel rahutul perioodil. Jumala rahvas oli kannatanud seitse aastat midjanlaste rõhumist. Nüüd oli aga kätte jõudnud aeg, mil Jehoova kavatses oma rahva vabastada. Seepärast ilmus Giideonile üks ingel, kes ütles talle: „Jehoova on sinuga, sa tubli mees!” Giideon oli tagasihoidlik, seepärast ei hakanud ta sellist ootamatut tunnustust kuuldes end imetlema. Ta sõnas inglile aupaklikult: „Oh mu Issand! Kui Jehoova on meiega, mispärast on siis see kõik meid tabanud?” Ingel selgitas olukorda ning ütles Giideonile:  „Mine ... ja päästa Iisrael Midjani pihust!” Kuidas Giideon reageeris? Selle asemel et haarata sellest ülesandest õhinaga kinni kui heast võimalusest rahvuskangelaseks saada, vastas Giideon: „Oh Issand, millega mina Iisraeli päästan? Vaata, minu tuhatkond on kõige nõrgem Manasses ja mina olen noorim [„väikseim”, UM] oma isa peres!” Milline tagasihoidlikkus! (Kohtumõistjate 6:11–15.)

12. Kuidas ilmutas Giideon oma ülesande täitmisel arukust?

¹² Jehoova pani Giideoni enne lahingusse saatmist proovile. Kuidas? Giideon pidi hävitama Baali altari, mis tema isale kuulus, ja maha kiskuma selle kõrval seisva viljakustulba. See ülesanne nõudis julgust, kuid Giideon oli seda täide viies ka tagasihoidlik ja arukas. Ta ei korraldanud avalikku etendust, vaid tegutses öösel, kui oli kõige tõenäolisem jääda märkamatuks. Pealegi suhtus Giideon oma ülesandesse kohase ettevaatlikkusega. Ta võttis endaga kaasa kümme sulast, ilmselt selleks, et mõned seisaksid valves sellal, kui ülejäänud aitavad tal altarit ja viljakustulpa purustada. * Jehoova toetusel viis Giideon selle ülesande lõpule. Varsti kasutas Jumal teda, et vabastada Iisrael midjanlaste käest (Kohtumõistjate 6:25–27).

Tagasihoidlikkuse ja arukuse ilmutamine

13., 14. a) Kuidas me saame ilmutada tagasihoidlikkust, kui meile antakse mingi teenistuseesõigus? b) Millise suurepärase tagasihoidlikkuse eeskuju jättis vend Alexander H. Macmillan?

¹³ Giideoni tagasihoidlikkusest on meil palju õppida. Kuidas me näiteks reageerime, kui meile antakse mingi teenistuseesõigus? Kas mõtleme esmalt silmapaistvusele või prestiižile, mis sellega kaasneb, või kaalume hoopis tagasihoidlikult ja  palvemeelselt, kas me ikka suudame seda ülesannet täita? Vend Alexander H. Macmillan, kes lõpetas oma maise elutee 1966. aastal, andis selles osas suurepärase eeskuju. Charles T. Russell, Vahitorni ühingu esimene president, küsis kord vend Macmillani arvamust selle kohta, kes võiks tema äraolekul tööd juhtida. Järgnenud vestluses ei maininud vend Macmillan kordagi ennast, ehkki tal oleks olnud üsna sobiv võimalus seda teha. Lõpuks palus Russell vend Macmillanil endal kaaluda selle ülesande vastuvõtmist. „Ma lausa kangestusin,” kirjutas vend Macmillan aastaid hiljem. „Mõtlesin selle ettepaneku üle väga tõsiselt ning palvetasin mõnda aega, enne kui ma talle lõpuks ütlesin, et aitan teda rõõmuga nii hästi kui suudan.”

¹⁴ Varsti pärast seda vend Russell suri ning Vahitorni ühingu presidendi koht jäi vabaks. Kuna vend Macmillan oli vend Russelli viimase kuulutustööreisi ajal tema asendaja, sõnas üks vend talle: „Mac, sul on head šansid see koht endale saada. Sa olid vend Russelli eriesindaja tema äraoleku ajal ning ta käskis meil kõigil tegutseda sinu juhendite järgi. Nüüd ta läks ega tule enam kunagi tagasi. Paistab, et sina oled mees, kes peaks seda tööd jätkama.” Vend Macmillan kostis: „Vend, sellesse küsimusse ei või nii suhtuda. See on Issanda töö ning Issanda organisatsioonis on meil võimalik saada ainult selline amet, mis Issand arvab meile heaks anda; ma olen kindel, et see töö pole minu jaoks.” Seejärel soovitas vend Macmillan kedagi teist sellesse ametisse. Ta ilmutas samasugust tagasihoidlikkust nagu Giideongi ja selliselt peaksime ka meie endasse suhtuma.

15. Millistel praktilistel viisidel me saaksime kuulutustööl vahetegemisvõimet ilmutada?

¹⁵ Meiegi peaksime olema tagasihoidlikud, kui täidame oma ülesannet. Giideon oli arukas ning ta püüdis oma vaenlasi ilmaaegu mitte ärritada. Samamoodi peaksime ka meie olema kuulutustööl inimestega rääkides tagasihoidlikud ja arukad. Tõsi küll, me oleme vaimses sõjas, et lükata ümber „kindlustusi” ja „mõistuse targutusi” (2. Korintlastele 10:4). Kuid me ei tohiks inimestega üleolevalt rääkida ega anda neile põhjust meie sõnumi peale solvuda. Selle asemel tuleks meil austada nende seisukohti, rõhutada seda, milles oleme nendega ühel meelel, ja keskenduda seejärel sõnumi positiivsetele külgedele (Apostlite teod 22:1–3; 1. Korintlastele 9:22; Ilmutuse 21:4).

 Jeesus on ülim tagasihoidlikkuse eeskuju

16. Millest ilmnes Jeesuse tagasihoidlikkus?

¹⁶ Parima eeskuju tagasihoidlikkusest andis Jeesus Kristus. * Hoolimata lähedastest suhetest Isaga, ei kõhelnud ta tunnistada, et mõned asjad ei ole tema võimuses (Johannese 1:14). Näiteks kui Jakoobuse ja Johannese ema palus, et tema pojad istuksid kuningriigis Jeesuse kõrval, ütles too: „Mu paremal ja vasakul käel istuda ei ole minu käes teile anda” (Matteuse 20:20–23). Teine kord tunnistas Jeesus ausalt: „Mina ei või iseenesest ühtki teha. ... mina ei nõua oma tahtmist, vaid selle tahtmist, kes mind on läkitanud” (Johannese 5:30; 14:28; Filiplastele 2:5, 6).

17. Kuidas ilmnes Jeesuse tagasihoidlikkus teistega tegeledes?

¹⁷ Jeesus oli ebatäiuslikest inimestest igas mõttes parem ning ta sai oma Isalt Jehoovalt võrreldamatult palju võimu. Sellest hoolimata oli Jeesus oma järelkäijatega tegeledes tagasihoidlik ning ta ei kallanud neid üle oma muljetavaldavate teadmistega. Ta ilmutas kaastundlikkust ning võttis arvesse nende füüsilisi vajadusi (Matteuse 15:32; 26:40, 41; Markuse 6:31). Ehkki Jeesus oli täiuslik, polnud ta perfektsionist. Ta ei nõudnud oma jüngritelt kunagi rohkemat, kui nad suutsid teha, ning ta ei pannud nende peale kunagi rohkem, kui nad suutsid kanda (Johannese 16:12). Pole ime, et paljud leidsid tema juures kosutust! (Matteuse 11:29.)

Jäljenda Jeesuse tagasihoidlikkust

18., 19. Kuidas me saame jäljendada Jeesuse tagasihoidlikkust a) enda suhtes, ning b) teisi koheldes?

¹⁸ Kui juba suurim inimene, kes kunagi on elanud, oli tagasihoidlik, siis kui palju enam peaksime meie seda olema. Ebatäiuslikud inimesed ei taha tihti tunnistada, et neil lihtsalt pole täielikku võimu. Kristlased see-eest püüavad Jeesust jäljendada ning olla tagasihoidlikud. Nad pole liiga uhked, et hoiduksid jagamast vastutust neile, kes selleks pädevad on. Samuti pole nad upsakad ega tõrgu vastu võtmast õpetust nendelt, kellel on õigus seda anda. Ilmutades koostöövaimu, lasevad nad kõigil koguduse asjadel sündida „viisakalt ja korra järgi” (1. Korintlastele 14:40).

¹⁹ Tagasihoidlikkus teeb meid ka mõistlikuks selles suhtes, mida me ootame teistelt, ning aitab meil arvesse võtta nende vajadusi (Filiplastele 4:5, UM). Meil võivad küll olla mingid oskused või tugevad küljed, mida teistel pole, ent kui oleme tagasihoidlikud, siis me ei oota, et teised tegutseksid alati nii, nagu meile meeldiks. Teadmine, et igaühel on oma puudused, ajendab meid teistesse leplikult suhtuma. Peetrus kirjutas: „Kõigepealt olgu teie armastus südamlik üksteise vastu, sest „armastus katab pattude hulga”” (1. Peetruse 4:8).

20. Mida me saame ette võtta, kui me kaldume end esile tõstma?

²⁰ Nagu me oleme teada saanud, on tarkus tõepoolest tagasihoidlikega. Kuid mida teha, kui leiad, et sul on kalduvus end esile tõsta või isegi ülbelt käituda? Ära heida meelt. Järgi Taaveti eeskuju, kes palvetas: „Ülbete pattude eest hoia oma sulast; ärgu need valitsegu mind!” (Laul 19:14). Jäljendades selliste meeste kui Pauluse, Giideoni ja eeskätt Jeesuse Kristuse usku, võime kogeda, kui tõepärased on need sõnad: „Tarkus on tagasihoidlikega” (Õpetussõnad 11:2, UM).

[Allmärkused]

Kas sa mäletad?

• Mis on tagasihoidlikkus?

• Kuidas me saame jäljendada Pauluse tagasihoidlikkust?

• Mida me võime Giideoni näitest tagasihoidlikkuse kohta õppida?

• Kuidas jättis Jeesus ülima tagasihoidlikkuse eeskuju?

[Küsimused]

[Pilt lk 15]

Kaaskristlased pidasid Paulust kalliks tema tagasihoidlikkuse tõttu

[Pilt lk 17]

Giideon näitas Jumala tahet täites üles arukust

[Pilt lk 18]

Jumala Poeg Jeesus ilmutab tagasihoidlikkust kõigis oma tegudes