Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Appikarje

Appikarje

Appikarje

„JUMAL on mu unustanud!” halas üks brasiillanna. Pärast oma abikaasa äkilist surma tundis ta, otsekui poleks ta elul enam mingit tähendust. Kas oled püüdnud mõnikord lohutada kedagi, kes on nõnda suures ahastuses või kes ehk kisendab abi järele?

Mõned inimesed langevad säärasesse masendusse, et teevad enesetapu, ning suur osa neist on noored. Vastavalt ajalehele „Folha de S. Paulo” näitab Brasiilias tehtud uurimus, et „noorte enesetapud on kasvanud 26 protsenti”. Vaadelgem näiteks, mis juhtus São Paulost pärit noore mehe Walteriga *. Tal polnud ei vanemaid, kodu, omaette nurgakest ega sõpru, kellele loota. Säärase viletsuse lõpetamiseks otsustas Walter end sillalt alla kukutada.

Üksikema Edna kasvatas juba kaht last, kui ta kohtus ühe mehega. Juba kuu aja pärast hakkasid nad koos elama mehe ema juures, kes tegeles spiritismiga ja oli alkohoolik. Edna sai veel ühe lapse ja hakkas samuti purjutama ning langes säärasesse depressiooni, et üritas endale lõppu peale teha. Lõpuks kaotas ta õiguse oma lapsi kasvatada.

Kuidas on lood vanemate inimestega? Mariat peeti naljahambaks ja jutupaunikuks. Vanemaks saades hakkas ta aga muretsema oma töö pärast meditsiiniõena, kuna kartis, et võib midagi valesti teha, ning langes seetõttu depressiooni. Esialgu püüdis ta end ise ravida, kuid hiljem taotles ta ka arstiabi ning sellest paistiski abi olevat. Kui ta aga 57-aastaselt kaotas oma töö, langes ta jälle sügavasse depressiooni, millest ei paistnud enam mingit väljapääsu olevat. Maria hakkas mõtlema enesetapu sooritamisele.

„Umbes 10 protsenti depressioonis inimestest kalduvad enesetapule,” ütleb São Paulo Ülikooli professor José Alberto Del Porto. „Raske on uskuda, et inimesi on surnud rohkem enesetapu tagajärjel kui tapmiste tõttu, kuid see on kurb tõsiasi,” teatab USA juhtivaid tervishoiuametnikke dr. David Satcher.

Enesetapukatse võib olla tegelikult appikarje. Kindlasti soovivad pereliikmed ja sõbrad käituda õigesti inimese suhtes, kes on lootuse kaotanud. Loomulikult pole mingit abi sellistest sõnadest nagu: „Lõpeta see enesehaletsemine”, „Paljudel on veelgi hullem olukord kui sinul” või „Meil kõigil on halbu päevi”. Miks mitte olla parem tõeline sõber ja hea kuulaja? Tõesti, püüa aidata meeleheites olijal näha seda, et elu tasub elamist.

Prantsuse kirjanik Voltaire kirjutas: „Inimene, kes melanhoolsushoos end täna tapab, soovinuks elada, kui oleks oodanud ühe nädala.” Ent kuidas võiks meeleheitel inimene mõista, et elu tasub elamist?

[Allmärkus]

^ lõik 3 Mõned nimed on muudetud.

[Pilt lk 3]

Üha rohkem noori ja täiskasvanuid teeb enesetapu

[Pilt lk 4]

Kuidas aidata inimest, kes on kaotanud lootuse?