Peagi saabub maailm, kus pole meeleheidet

ELU muutub üha pingelisemaks ja põhjusi meeleheiteks on palju. Kui oleme ärritunud, võib olla raske valitseda oma emotsioone. Tõesti, isegi inimesed, kes armastavad elu, võivad lootusetult masenduda! Vaatleme paari näidet.

Muistsel ajal haaras prohvet Moosest säärane ahastus, et ta ütles Jumalale: „Parem tapa mind, kui ma leian armu su silmis, et ma ei näeks oma viletsust!” (4. Moosese 11:15). Prohvet Eelija hüüdis oma vaenlaste eest põgenedes: „Küllalt! Nüüd, Jehoova, võta mu hing” (1. Kuningate 19:4). Prohvet Joona ütles: „Jehoova, võta nüüd ometi minust mu hing, sest mul on parem surra kui elada!” (Joona 4:3). Ent ei Mooses, Eelija ega Joona ei sooritanud enesetappu. Kõik nad teadsid Jumala käsku: „Sa ei tohi tappa!” (2. Moosese 20:13.) Kuna neil oli tugev usk Jumalasse, teadsid nad, et pole ühtki lootusetut olukorda ning et elu on Jumala and.

Mida öelda nende raskuste kohta, mida kohtame tänapäeval? Lisaks hinge- ja ihuhädadele võivad aeg-ajalt pereliikmed, naabrid ja kolleegid meid halvasti kohelda. Piibel räägib inimestest, kes „on täis kõike ülekohut, kurjust, ahnust,  tigedust, täis kadedust, mõrva, riidu, kurikavalust; nad on keelekandjad, laimajad, Jumala vihkajad, ülbed, suurelised, hooplejad, leidlikud kurjale, sõnakuulmatud vanemaile, mõistmatud, lepingu rikkujad, armuheitmatud, halastamatud” (Roomlastele 1:28–31). Päev-päevalt selliste inimeste keskel olles võib elu tunduda tõesti koormana. Kuidas saaksime aidata neid, kes vajavad lohutust ja kergendust?

Ole valmis kuulama

Õnnetused ja kannatused võivad röövida inimeselt hingelise tasakaalu. Üks tark mees ütles: „Rõhumine hullutab tarka” (Koguja 7:7). Nii et enesetapust rääkijat tuleks võtta tõsiselt. Tema probleemid, on need siis emotsionaalsed, füüsilised, vaimsed või vaimulikud, nõuavad viivitamatut tähelepanu. Kuna tänapäeval pakutakse mitmesugust ravi ja teraapiat, peab iga inimene ise otsustama, mida ta eelistab (Galaatlastele 6:5).

Mis poleks ka suitsidaalsete tunnete põhjuseks, võib arukas, kaastundlik ja kannatlik inimene, kellega saab usaldavalt rääkida, olukorda tunduvalt parandada. Aidata võivad ka pereliikmed ja sõbrad, kes on valmis kuulama. Lisaks kaastunde ja lahkuse osutamisele võivad lootuse kaotanuile suuresti abiks olla ülesehitavad mõtted Jumala Sõnast.

Vaimulik abi meeleheites olijaile

Sa võid olla üllatunud, kui saad teada, kui palju julgustust võib pakkuda Piibli lugemine. Kuigi Piibel pole psühhiaatria käsiraamat, võib see aidata väärtustada elu. Kuningas Saalomon ütles: „Ma mõistsin, et neil pole midagi paremat kui rõõmus olla ja elu nautida! On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kõigest oma vaevast” (Koguja 3:12, 13). Lisaks rahuldustpakkuvale tööle, mis annab elule mõtte, võime tunda rõõmu ka sellistest lihtsatest asjadest nagu värske õhk, päikesepaiste, lilled, puud ja linnud – on ju need kõik Jumala annid.

Veelgi suuremat kindlust võib anda Piibli kinnitus, et Jehoova Jumal ja tema Poeg Jeesus Kristus hoolivad meist (Johannese 3:16; 1. Peetruse 5:6, 7). Laulukirjutaja ütles sobiva mõtte: „Tänu olgu Issandale! Päevast päeva kannab meie koormat Jumal, kes on meie pääste!” (Laul 68:20). Kuigi võime tunda end tähtsusetu ja väärituna, kutsub Jumal meid tema poole palvetama. Võib olla kindel, et ta kuulab kõiki, kes alandlikult ja siiralt tema käest abi paluvad.

Mitte keegi ei või õigustatult oodata, et tänapäeval oleks võimalik probleemitu elu (Iiob 14:1). Ent Jumala Sõna tõde on näidanud paljudele inimestele, et enesetapp pole õige viis oma probleeme lahendada. Vaadelgem vaid seda, kuidas apostel Paulus aitas üht meeleheitele viidud vangivalvurit, kes „unest ärkas ja nägi vangitorni uksed avatud olevat, tõmbas ... mõõga ja tahtis enesele otsa teha, sest ta mõtles, et vangid on ära karanud”. Sel hetkel arvas see vangivalvur, et tema olukorras on enesetapp parem kui häbistav surm selle eest, et ta ei olnud oma kohustustega toime tulnud. Ent apostel hüüdis teda: „Ära tee enesele kurja, sest me oleme kõik siin!” Paulus ei piirdunud vaid sellega. Tegelikult lohutasid nad koos Siilasega vangivalvurit ja vastasid tema küsimusele: „Isandad, mis ma pean tegema, et ma õndsaks saaksin?” Nad ütlesid: „Usu Issandasse Jeesusesse, siis saad õndsaks sina ja su pere!” Siis rääkisid nad talle ja ta perele Jehoova sõna, mille tulemusena „ta ristiti sedamaid ja kõik tema pere”. See vangivalvur koos oma perega rõõmustas suuresti ja leidis elule uue mõtte (Apostlite teod 16:27–35).

Tänapäeval pakub tõesti kergendust teadmine, et Jumal pole kurjuse eest vastutav! Tema Sõna näitab, et kuri vaim, „keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks”, on see, kes „eksitab kogu maailma”. Kuid tema aeg hakkab otsa saama (Ilmutuse 12:9, 12). Peatselt lõppevad tänu Jumala sekkumisele kõik hädad, mida Saatan ja  tema deemonid on põhjustanud maa elanikele. Siis teeb Jumala tõotatud uus õiglane maailm kestva lõpu kõigele, mis põhjustab lootusetust ja enesetappe (2. Peetruse 3:13).

Lohutus neile, kes kisendavad abi järele

Juba praegu võivad masendunud leida lohutust Pühakirjast (Roomlastele 15:4). Psalmist Taavet laulis: „Jumala meelepärased ohvrid on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal!” (Laul 51:19.) Tõesti, me kogeme möödapääsmatult mõningaid katsumusi ja tunneme oma ebatäiuse tagajärgi. Ent kui õpime tundma meie lahket, armastavat ja tarka taevaisa, leiame kinnitust selles, et oleme tema silmis hinnalised. Jumal võib saada meie kõige paremaks Sõbraks ja Õpetajaks. Kui loome Jehoova Jumalaga lähedased suhted, ei valmista ta meile kunagi pettumust. Meie Looja ütleb: „Mina olen Jehoova, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima!” (Jesaja 48:17.)

Lootus Jumalale on aidanud paljusid inimesi. Näiteks Mara oli juba üsna kurnatud kauakestnud depressioonist, kui ta kaotas oma ainsa poja liiklusavariis. * Marat haaras paanika ja ta üritas endalt elu võtta. Ent praegu ärkab ta siiski igal hommikul ja teeb majapidamistöid. Talle meeldib kuulata muusikat ja aidata teisi. Lootus sellele, et „tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine”, on aidanud tal leppida kalli poja traagilise surmaga ja tugevdanud tema usku Jumalasse (Apostlite teod 24:15). Kuna Mara pole kunagi soovinud minna elama taevasse nagu inglid, puudutasid tema südant sõnad, mis on kirjas Laul 37:11: „Alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust!”

Brasiillanna Sandra rügas kõvasti tööd teha, et olla oma kolmele lapsele täiuslik ema. Ta meenutab: „Ma olin kogu aeg nii hõivatud, et kui mu isa äkitselt suri ja kui sain samal ajal teada, et mu abikaasal on armusuhe teise naisega, siis ma isegi ei mõelnud sellele, et võiksin Jumalalt  abi paluda.” Meeleheitele viidud Sandra püüdis enesetappu teha. Mis aitas tal sellest üle saada? See, et ta hindab vaimulikke asju. „Igal õhtul enne magamaheitmist loen ma Piiblit ning püüan seada end nende inimeste olukorda, kellest loen. Ma loen ka ajakirju „Vahitorn” ja „Ärgake!” ning eriti meeldivad mulle elulood, kuna need aitavad mul olla rahul oma eluga.” Kuna ta teab, et Jehoova on tema parim sõber, on ta õppinud olema oma palvetes konkreetne.

Tulevik, kus pole meeleheidet

Missugune lohutus on teada, et inimeste kannatused on ajutised! Jumala Kuningriigi valitsuse all tunnevad rõõmu kõik lapsed ja täiskasvanud, kes on praegu langenud kuritegevuse, ebaõigluse või eelarvamuste ohvriks. Nagu ennustas prohvetlik laul, päästab Jehoova määratud kuningas Jeesus Kristus „hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest”. Veelgi enam, „ta säästab nõrka ja vaest ja päästab vaeste hinge”. Tõesti, „ta lunastab nende hinged kavalusest ja vägivallast, ja nende veri on kallis tema silmis” (Laul 72:12–14).

Nende prohvetlike sõnade täitumine on lähedal. Kas sulle meeldib mõte elada maa peal igavesti sellistes tingimustes? Kui meeldib, siis on sul põhjust rõõmustada ning väärtustada elu kui Jumala andi. Kui räägid Pühakirja lohutavatest tõotustest teistele, võid tuua suurt õnne neile, kes kisendavad abi järele selles südametus ja armastusetus maailmas.

[Allmärkus]

[Pilt lk 6]

On palju põhjusi olla õnnelik juba praegu

[Pilt lk 7]

Kas sa igatsed maailma, kus pole meeleheidet?