Jumalakartlik vaade kõlbelisele puhtusele

„Mina olen Jehoova, su Jumal, kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima!” (JESAJA 48:17)

1., 2. a) Kuidas inimesed üldiselt seksuaalmoraali suhtuvad? b) Milline on kristlaste vaade seksuaalmoraalile?

PRAEGUSEKS on paljudes maailma paikades kujunenud välja arusaam, et iga inimene otsustab ise, mis on kõlbeline ja mis mitte. Seksuaalsuhteid ei arvata kuuluvat üksnes abielu juurde, vaid ollakse seisukohal, et sellele loomulikule kiindumusväljendusele ei saa piiranguid seada. Arvatakse, et kui keegi haiget ei saa, siis ei ole väär käituda oma äranägemise järgi. Inimeste arvustamist moraaliküsimustes, eriti mis puudutab seksi, ei peeta õigeks.

² Neil, kes on õppinud Jehoovat tundma, on teistsugune vaade. Nad järgivad meelsasti Pühakirja juhtnööre, sest nad armastavad Jehoovat ja tahavad talle meele järgi olla. Nad mõistavad, et Jehoova armastab inimesi ning pakub juhatust, mis on kasulik ja praktiline ning teeb õnnelikuks (Jesaja 48:17). Kuna Jumal on Eluallikas, on loogiline, et just temalt tuleks otsida juhatust selle kohta, kuidas kasutada oma keha – eriti valdkonnas, mis on nii tihedalt seotud elu edasiandmisega.

Kingitus armastavalt Loojalt

3. Mida on paljudele ristiusu kiriku liikmetele seksuaalsuhete kohta õpetatud ja millisena paistab see õpetus Piibli valguses?

³ Erinevalt tänapäeva ilmalikust maailmast on mõned ristiusu kiriku liikmed õpetanud, et seksuaalsuhted on midagi häbiväärset ja patust ning et Eedeni aias toimunud „ürgpatt”  oli see, et Eeva meelitas Aadama seksuaalsuhetesse. Taoline tõekspidamine on vastuolus sellega, mida ütleb inspireeritud Pühakiri. Piibli jutustus räägib esimesest inimpaarist kui „Aadamast ja tema naisest” (1. Moosese 2:25). Jumal käskis neil järglasi soetada, öeldes: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa” (1. Moosese 1:28). Arusaam, et Jumal karistas Aadamat ja Eevat sugulise läbikäimise eest, ei ole loogiline, kuna ta ise käskis neil lapsi soetada (Laul 19:9.)

4. Miks andis Jumal inimestele suguvõime?

⁴ Sellest käsust, mis anti esimesele inimpaarile ning samuti Noale ja tema poegadele, tuleb esile seksuaalsuhete peamine eesmärk: lapsi ilmale tuua (1. Moosese 9:1). Samas näitab Jumala Sõna, et abielus jumalateenijatele ei ole seksuaalsuhted üksnes laste sigitamiseks. Seksuaalsuhted võivad kohaselt rahuldada abikaasade emotsionaalseid ja füüsilisi vajadusi ning tuua rõõmu. See on üks viis, kuidas nad saavad väljendada oma sügavat kiindumust teineteisesse (1. Moosese 26:8, 9; Õpetussõnad 5:18, 19; 1. Korintlastele 7:3–5).

Jumal seadis piirangud

5. Millised piirangud on Jumal seadnud inimese seksuaalkäitumisele?

⁵ Kuigi seksuaalsus on Jumala kingitus, ei ole õige seda piiranguteta väljendada. See põhimõte kehtib isegi abielus (Efeslastele 5:28–30; 1. Peetruse 3:1, 7). Seksuaalsuhted väljaspool abielu on keelatud. Piiblis on see täiesti ühemõtteliselt kirjas. Jumala Seaduses Iisraeli rahvale öeldi: „Sa ei tohi abielu rikkuda!” (2. Moosese 20:14). Jeesus ütles, et „hoorus” ja „abielurikkumised”, nagu ka „kurjad mõtted”, lähtuvad südamest ja rüvetavad inimese (Markuse 7:21, 22). Apostel Paulus kirjutas Korintose kristlastele inspiratsiooni all manitsuse: „Põgenege hooruse eest!” (1. Korintlastele 6:18). Ja heebrealastele kirjutas ta: „Abielu olgu igapidi au sees ja abieluvoodi rüvetamata! Sest Jumal nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid” (Heebrealastele 13:4).

6. Mida hõlmab sõna „hoorus” Piiblis?

⁶ Mida on mõeldud sõnaga „hoorus”? See tuleb kreeka sõnast por·neiʹa, mida mõnikord kasutatakse viitamaks seksuaalsuhetele inimeste vahel, kes ei ole abielus (1. Korintlastele 6:9). Mujal, näiteks kirjakohtades Matteuse 5:32 ja Matteuse 19:9, on see sõna laiema tähendusega, hõlmates ka abielurikkumist, verepilastust ja loomapilastust. Ka muu seksuaalne tegevus inimeste vahel, kes pole teineteisega abielus, näiteks oraal- ja anaalseks ning teise isiku suguelundite seksuaalne hellitamine, kuuluvad por·neiʹa hulka. Kõik sellised teod on Jumala Sõnas kas otsesõnu või vihjamisi hukka mõistetud (3. Moosese 20:10, 13, 15, 16; Roomlastele 1:24, 26, 27, 32). *

Kasu, mida toob Jumala seatud kõlblusnormide järgimine

7. Millist kasu toob meile see, kui säilitame kõlbelise puhtuse?

⁷ Järgida Jehoova juhiseid seksuaalelu valdkonnas võib ebatäiuslikele inimestele proovikiviks olla. 12. sajandi kuulus juudi filosoof Maimonides kirjutas: „Ühtki Tooras [Moosese Seaduses] sätestatud keeldu pole nii raske pidada kui määrusi, mis käivad keelatud vahekordade ja lubamatute seksuaalsuhete kohta.” Kui me siiski järgime Jumala juhatust, tuleb see meile paljuski kasuks (Jesaja 48:18). Näiteks kaitseb see meid sugulisel teel levivate haiguste eest, millest mõningad on ravimatud ja võivad lõppeda surmaga. * Samuti hoiab see ära abieluväliseid rasedusi. Jumala juhatuse järgimine annab meile puhta südametunnistuse, tõstab enesest lugupidamist ning aitab pälvida teiste, sealhulgas sugulaste, abikaasa, laste ja kristlike vendade-õdede lugupidamist. Samuti kasvatab see meis tervemeelset, positiivset suhtumist seksi, mis aitab kaasa abieluõnnele. Üks kristlik naine kirjutas: „Jumala Sõna tõde  on parim kaitse. Ma ootan võimalust abielluda, ja kui olen kord abielus, võin uhkusega öelda kristlikule mehele, kes mu kaasaks saab, et olen säilitanud kõlbelise puhtuse.”

8. Mil moel võib meie kõlbeliselt puhas käitumine edendada puhast kummardamist?

⁸ Säilitades kõlbelise puhtuse, võime kummutada väärarusaamu õigest kummardamisest ja tõmmata inimesi Jumala juurde, keda me teenime. Apostel Peetrus kirjutas: „Ela[ge] vooruslikku elu paganate keskel, et nad selles, mille pärast nad teist kui kurjategijaist paha räägivad, teie häid tegusid nähes annaksid Jumalale austust „katsumispäeval”!” (1. Peetruse 2:12). Isegi kui need, kes Jehoovat ei teeni, ei märka meie kõlbeliselt puhast käitumist või ei pea seda kiiduväärseks, võime ometi kindlad olla, et taevane Isa näeb ja tunnustab seda ning tunneb meist rõõmu, kui püüame tema juhatust järgida (Õpetussõnad 27:11; Heebrealastele 4:13).

9. Miks me peaksime usaldama Jumala juhiseid isegi siis, kui me ei mõista nende tagamaid? Too näide.

⁹ Usk Jumalasse hõlmab veendumust selles, et Jumal teab, mis meile parim on – isegi kui me ei mõista kõigi tema juhiste tagamaid. Mõelgem ühele näitele Moosese Seadusest. Üks sõjaleeri puudutav nõue oli matta väljaheited väljapoole leeri (5. Moosese 23:14, 15). Iisraellased võisid mõelda, miks selline juhis; see võis tunduda tarbetu. Nüüdseks on aga arstiteadus kinnitanud, et see seadus kaitses veevarude saastamise eest ning paljude haiguste eest, mida levitavad putukad. Sarnaselt sellega on nii usulisi, ühiskondlikke, emotsionaalseid, füüsilisi ja hingeelulisi põhjusi, miks Jumal lubab seksuaalsuhteid üksnes abikaasade vahel. Vaadelgem järgnevalt mõningaid Piibli näiteid inimestest, kes säilitasid kõlbelise puhtuse.

Joosepi kõlbeline käitumine tõi talle õnnistusi

10. Kes püüdis Joosepit ahvatleda ja kuidas Joosep sellele reageeris?

¹⁰ Paljudele on tuttav piiblilugu Jaakobi pojast Joosepist. 17-aastaselt müüdi ta orjaks Pootifarile, kes oli Egiptuse vaarao ihukaitsepealik. Jehoova õnnistas Joosepit ning peagi sai ta Pootifari kojaülemaks. Joosep oli oma 20-ndates aastates „jumekas ja ilusa välimusega”. Seetõttu hakkas Pootifari naine tema vastu huvi tundma ja püüdis ahvatleda teda enda juures magama. Joosep ütles talle selgelt oma seisukoha, selgitades, et niimoodi käitudes ei reedaks ta mitte üksnes oma isanda, vaid teeks ka „pattu oma Jumala vastu”. Mille alusel Joosep sellise järelduse tegi? (1. Moosese 39:1–9.)

11., 12. Millel Joosepi järeldus ilmselt põhines, arvestades seda, et tol ajal ei olnud veel kirjalikku Jumala seadust, mis keelaks hooruse ja abielurikkumise?

 ¹¹ Ilmselt ei rajanenud Joosepi otsus kartusel, et inimesed tema käitumisest teada saavad. Joosepi pere elas kaugel ja pealegi uskus isa ta surnud olevat. Kui Joosep oleks ebamoraalselt käitunud, ei oleks tema pere sellest kunagi teada saanud. Seda pattu oleks tõenäoliselt saanud varjata ka Pootifari ja tema teenrite eest, kuna oli aegu, mil ühtki neist ei olnud kodus (1. Moosese 39:11, UM). Ometi teadis Joosep, et taolist käitumist ei saa varjata Jumala eest.

¹² Ilmselt põhinesid Joosepi järeldused sellel, mida ta Jehoova kohta teadis. Kahtlemata teadis ta, et Jehoova oli öelnud Eedeni aias: „Seepärast mees jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!” (1. Moosese 2:24). Samuti võis Joosep teada, mida Jehoova ütles vilistite kuningale, kes oli otsustanud võrgutada ära tema vanavanaema Saara. Jehoova ütles sellele kuningale: „Vaata, sa pead surema naise pärast, kelle sa enesele võtsid, sest ta on abielunaine! ... ma hoidsin sind ka minu vastu pattu tegemast: sellepärast ma ei lasknud sind temasse puutuda” (1. Moosese 20:3, 6, meie kursiiv). Niisiis, kuigi Jehoova ei olnud veel andnud inimestele ühtki kirjalikku seadust, oli tema suhtumine abiellu täiesti selge. Joosepi moraalitaju ning soov Jehoovale meeldida ajendasid teda hoiduma ebamoraalsusest.

13. Mis võib olla põhjus, miks Joosep ei saanud Pootifari naist vältida?

¹³ Kuid Pootifari naine oli järjekindel ning rääkis talle „iga päev”, et ta temaga magaks. Miks Joosep teda lihtsalt ei vältinud? Olles ori, pidi ta täitma mitmesuguseid kohustusi, mistõttu ta ei saanud olukorda kuigivõrd muuta. Nagu arvatakse arheoloogiliste tõendite põhjal, olid Egiptuse majad planeeritud nõnda, et laoruumidesse pääses üksnes maja põhiosast läbi minnes. Seega võis Joosepil olla võimatu Pootifari naist vältida (1. Moosese 39:10).

14. a) Kuidas käis Joosepi käsi pärast seda, kui ta põgenes Pootifari naise juurest? b) Kuidas Jehoova Joosepit tema laitmatuse eest õnnistas?

¹⁴ Saabus päev, mil nad olid majas kahekesi. Pootifari naine haaras Joosepist, öeldes: „Maga mu juures!” Ent Joosep põgenes. Kõrvaleheitmisest haavununa süüdistas naine Joosepit vägistamiskatses. Millised olid tagajärjed? Kas Jehoova tasus Joosepile laitmatuks jäämise eest otsekohe? Ei. Joosep heideti vanglasse ja tema jalad pandi pakku (1. Moosese 39:12–20; Laul 105:18). Jehoova nägi seda ülekohut ja ülendas lõpuks Joosepi vanglast paleesse. Joosepist sai tähtsuselt teine isik Egiptuses ning teda õnnistati naise ja lastega (1. Moosese 41:14, 15, 39–45, 50–52). Lisaks sellele pandi Joosepi laitmatuse lugu kirja umbes 3500 aastat tagasi, et Jumala teenijad tollest ajast kuni tänapäevani sellele mõelda võiksid. Jumala õiglastest seadustest kinnipidamine tõi seega imelisi õnnistusi. Meilegi tänapäeval ei pruugi laitmatu moraali hoidmine alati otsekohe kasu tuua, ent me võime kindlad olla, et Jehoova paneb seda tähele ja õnnistab meid omal ajal (2. Ajaraamat 16:9).

 Iiobi ’seadus oma silmadele’

15. Millise seaduse andis Iiobi oma silmadele?

¹⁵ Ka Iiob jäi laitmatuks. Ajal, mil Kurat talle katsumusi põhjustas, mõtles ta möödunud elu üle järele ning teatas, et nõustub meeleldi karmi karistusega, kui ta on tõepoolest rikkunud Jehoova põhimõtteid, muu hulgas seda, mis puudutab seksuaalmoraali. Iiob ütles: „Ma andsin ju oma silmadele seaduse! Kuidas ma võiksin siis vaadata neitsi poole?” (Iiob 31:1). Nende sõnadega näitas Iiob, et soovist jääda Jumala ees laitmatuks oli ta otsustanud hoiduda isegi vaatamast naisi himura pilguga. Muidugi nägi ta naisi oma igapäevaelus ja tõenäoliselt ka aitas neid, kui nad vajasid abi. Kuid ta mõistis, et neile tähelepanu osutamine romantilistel kaalutlustel oleks lubamatu. Enne kui tema katsumused algasid, oli ta olnud jõukas mees, „rikkaim kõigist hommikumaalasist” (Iiob 1:3). Kuid ta ei kasutanud rikkuse väge selleks, et kütkestada paljusid naisi. On selge, et mitte kunagi ei hellitanud ta mõtet astuda lubamatutesse seksuaalsuhetesse nooremate naistega.

16. a) Miks on Iiob heaks eeskujuks abielus kristlastele? b) Milline suur erinevus oli Malakia päevil elanud meeste ja Iiobi käitumise vahel ning kuidas on lugu tänapäeval?

¹⁶ Niisiis jäi Iiob moraalselt laitmatuks nii headel kui ka rasketel aegadel. Jehoova pani seda tähele ja õnnistas teda külluslikult (Iiob 1:10; 42:12). Iiob on heaks eeskujuks abielus kristlastele, nii meestele kui naistele. On arusaadav, miks ta Jehoovale nii armas oli. Seevastu meenutab paljude käitumine tänapäeval pigem seda, mis toimus Malakia päevil. Too prohvet mõistis hukka need paljud abielumehed, kes hülgasid oma abikaasa – tihtilugu selleks, et abielluda nooremate naistega. Jehoova altar oli kaetud hüljatud naiste pisaratega ning Jumal mõistis hukka need, kes olid „olnud truuduseta” oma abikaasa vastu (Malakia 2:13–16).

Kõlbeliselt puhas noor naine

17. Mis mõttes oli suulamlanna nagu „suletud rohuaed”?

¹⁷ Kolmandaks laitmatuse eeskujuks võib tuua Suulami neiu. Oma nooruse ja iluga ei kütkestanud ta üksnes karjuspoissi, vaid ka rikast Iisraeli kuningat Saalomoni. Kogu selle kauni loo vältel, millest jutustab Ülemlaul, püsis suulamlanna kõlbeliselt puhtana ja pälvis sellega oma kaaslaste lugupidamise. Kuigi neiu lükkas Saalomoni tagasi, ajendati viimast seda lugu kirja panema. Neiu armastatu, karjuspoiss, pidas samuti lugu tema kõlbelisest käitumisest. Ühes mõlgutuses ütles ta, et suulamlanna on nagu „suletud rohuaed” (Ülemlaul 4:12). Muistse Iisraeli kaunites aedades kasvas mitmekesises valikus aedvilju, lõhnavaid lilli ja suursuguseid puid. Selliseid aedu ümbritses harilikult tara või müür ning  neisse sai siseneda üksnes värava kaudu, mida hoiti lukus (Jesaja 5:5). Karjuse meelest oli suulamlanna kõlbeline puhtus ja ilu võrreldav taolise harukordselt kauni aiaga. Ta oli ülimalt vooruslik. Tema õrnuseavaldused kuulusid vaid tema tulevasele abielumehele.

18. Mida tuletavad meile meelde jutustused Joosepist, Iiobist ja Suulami neiust?

¹⁸ Oma kõlbelise laitmatusega jättis suulamlanna suurepärase eeskuju tänapäeva kristlikele naistele. Jehoova nägi ja hindas Suulami neiu vooruslikkust ning õnnistas teda, nagu ta oli õnnistanud Joosepit ja Iiobit. Kõigi nende eeskuju on meie juhatuseks Jumala Sõnasse kirja pandud. Meie pingutusi laitmatuse säilitamiseks ei panda küll kirja Piiblisse, kuid see-eest on Jehooval „mälestusraamat” nende jaoks, kes püüavad täita tema tahet. Ärgem kunagi unustagem, et Jehoova ’paneb tähele’ ja rõõmustab, kui me temale lojaalsetena kõlbelist puhtust hoiame (Malakia 3:16).

19. a) Kuidas me peaksime suhtuma kõlbelisse puhtusesse? b) Mida käsitleb järgmine artikkel?

¹⁹ Kuigi uskmatud inimesed võivad meid pilgata, valmistab meile heameelt kuuletuda armastavale Loojale. Meil on kõrgem moraal, jumalik moraal. See miski, mille üle uhke olla, mida kalliks pidada! Kui säilitame kõlbelise puhtuse, võime tunda rõõmu Jumala õnnistustest ja helgest lootusest kogeda rikkalikke õnnistusi lõputus tulevikus. Aga mida praktilist me saame teha selle heaks, et kõlbelist puhtust hoida? Seda tähtsat küsimust käsitleb järgmine artikkel.

[Allmärkused]

Kas sa oskad selgitada?

• Mida ütleb Piibel seksuaalsuhete kohta?

• Mida hõlmab sõna „hoorus” Piiblis?

• Mis kasu me saame sellest, kui püsime kõlbeliselt puhtana?

• Miks on Joosep, Iiob ja Suulami neiu tänapäeva kristlastele heaks eeskujuks?

[Küsimused]

[Pilt lk 9]

Joosep põgenes ebamoraalsuse eest

[Pilt lk 10]

Suulami neiu oli nagu „suletud rohuaed”

[Pilt lk 11]

Iiob andis ’oma silmadele seaduse’