Kas Piibli moraalinormid on parimad?

„ÜHISKOND vajab põhiväärtuste raamistikku, mis tagab selle liikmete turvalisuse ja juhtimise.” Nii lausus üks kogenud Saksa ajakirjanik ja telerežissöör. See on kindlasti mõistlik. Et ühiskond oleks stabiilne ja edukas, peab inimestel olema üldtunnustatud mõõdupuu, mille järgi määrata, mis on õige või vale ning mis hea või halb. Küsimus seisneb selles, missugune mõõdupuu on parim nii ühiskonnale tervikuna kui ka selle üksikliikmetele.

Kui inimesed peavad mõõdupuuks Piibli moraaliväärtusi, siis aitab see neil elada stabiilset ja õnnelikku elu. See omakorda muudab ühiskonna, kus selliseid väärtusi hindavad inimesed elavad, õnneküllasemaks ja stabiilsemaks. Kas see on tõesti nii? Uurigem, mida ütleb Piibel kahe tähtsa küsimuse – abielutruuduse ja aususe – kohta.

Hoia oma abikaasa poole

Looja lõi Aadama ning tegi seejärel Eeva temale kaaslaseks. Nende liit oli ajaloo esimene abielu ja see pidi olema kestev suhe. Jumal ütles: „Mees jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole.” Ligikaudu 4000 aastat hiljem kordas Jeesus Kristus seda abielu põhimõtet kõigile oma järelkäijatele. Lisaks sellele  mõistis ta hukka seksuaalsuhted väljaspool abielu. (1. Moosese 1:27, 28; 2:24; Matteuse 5:27–30; 19:5.)

Piibli järgi on õnneliku abielu kaks olulist võtit mõlemapoolne armastus ja austus. Mees kui perekonnapea peaks ilmutama omakasupüüdmatut armastust ning tegutsema naise parimaid huve silmas pidades. Ta peab elama naisega „targasti” ega tohi ’olla karm’ tema vastu. Naine peab kohtlema oma meest „sügava lugupidamisega” (UM). Kui abielupartnerid nende põhimõtete järgi toimivad, võivad nad vältida või ületada enamikku abieluraskustest. Mees tahab hoida oma naise poole ja naine mehe poole. (1. Peetruse 3:1–7; Koloslastele 3:18, 19; Efeslastele 5:22–33.)

Kas Piibli nõue hoida ustavalt oma abikaasa poole aitab muuta abielu õnnelikuks? Mõelgem näiteks sellele, milliseid tulemusi andis üks Saksamaal korraldatud uurimus. Inimestelt küsiti, millised tegurid on nende arvates vajalikud õnnelikuks abieluks. Üheks tähtsamaks teguriks peeti vastastikust truudust. Kas pole tõsi, et abieluinimesed on tunduvalt õnnelikumad, kui nad teavad, et nende abikaasa on neile truu?

Mida teha, kui tekib raskusi?

Mis aga saab siis, kui mehel ja naisel on tõsised lahkarvamused? Mis teha, kui armastus on hääbumas? Kas sellises olukorras poleks mitte kõige parem abielu lõpetada? Või kas on mõistlik toimida ikkagi Piibli mõõdupuu järgi ning hoida oma abikaasa poole?

Piiblikirjutajad tõdesid, et kõigil abielupaaridel tekib probleeme inimliku ebatäiuse tõttu (1. Korintlastele 7:28). Siiski püüavad abikaasad, kes järgivad Piibli moraalinorme, teineteisele andestada ning probleemidele üheskoos lahendust leida. Loomulikult on olukordi, nagu abielurikkumine või füüsiline vägivald, mispuhul kristlane võib kaaluda eraldi elama asumist või lahutust (Matteuse 5:32; 19:9). Ent rutakalt abielu lõpetamine, kui selleks pole väga tõsist põhjust või põhjuseks on lihtsalt soov vahetada abikaasat, ilmutab isekat hoolimatust teiste vastu. Kindlasti ei muuda see elu stabiilsemaks või õnnelikumaks. Vaadakem üht näidet.

Peter tundis, et tema abielul pole enam endist sära. * Seepärast jättis ta maha oma naise ning kolis Monika juurde, kes oli hüljanud oma abikaasa. Mis sai edasi? Mõne kuu pärast leidis Peter, et elu Monikaga polegi nii kerge, kui ta ette oli kujutanud. Kuidas nii? Inimlikud puudused tulid tema uues suhtes esile samal moel nagu vanaski. Selle rutaka ja iseka otsuse tõttu sattus ta suurtesse majanduslikesse raskustesse, mis tegi olukorra veelgi halvemaks. Pealegi olid Monika lapsed emotsionaalselt murtud, sest nende pereelu oli täielikult muutunud.

See kogemus näitab, et kui abielulaev satub tormi kätte, siis laevalt lahkumine on harva lahenduseks. Ent teisest küljest – tormi käes olles võib Jumala Sõna Piibli moraaliväärtuste järgi elamine hoida abielulaeva vee peal ning juhtida selle rahulikemasse vetesse. Just nii juhtus Thomase ja Dorisega.

Thomas ja Doris olid olnud abielus juba üle 30 aasta, kui Thomas hakkas liigselt jooma. Doris langes masendusse ning nad kavatsesid oma abielu lahutada. Doris rääkis sellest usalduslikult ühele Jehoova tunnistajale. Tunnistaja näitas Dorisele, mida ütleb abielu kohta Piibel ning ta andis nõu mitte tormakalt lahutada, vaid püüda esmalt koos abikaasaga teha pingutusi lahenduse leidmiseks. Doris tegigi nii. Mõne kuu pärast ei mõelnud nad enam lahutusele. Thomas ja Doris lahendasid oma probleeme üheskoos. Piibli nõuannete ellurakendamine tugevdas nende abielu ning andis neile aega oma raskused lahendada.

 Ausus kõiges

Selleks et hoida ustavalt oma abikaasa poole, on vaja moraalset tugevust ja põhimõtete hindamist. Samu omadusi on vaja ka selleks, et jääda ebaausas maailmas ausaks. Piiblis räägitakse palju aususest. Apostel Paulus kirjutas esimese sajandi kristlastele Juudamaal: „Me soovime käituda ausalt kõiges” (Heebrealastele 13:18, UM). Mida see tähendab?

Aus inimene räägib tõtt ning temas pole midagi võltsi. Ta on teistega tegeledes otsekohene ja lugupidav ega peta oma ligimest. Ausad isikud aitavad luua kindla usaldusliku õhkkonna, mille tulemuseks on positiivsed hoiakud ning tugevad inimsuhted.

Kas ausad inimesed on õnnelikud? Neil on selleks põhjust. Hoolimata laialtlevinud korruptsioonist ja pettusest – või ehk hoopis selle tõttu – ausaid inimesi üldiselt imetletakse. Vastavalt ühele noorte seas tehtud küsitlusele on ausus voorus, mida hindas kõrgelt 70 protsenti vastanuist. Samuti me peame ausust esmaseks nõudeks oma sõpradele, vaatamata meie eale.

Christine’i õpetati varastama, kui ta oli 12-aastane. Aastate jooksul sai temast vilunud taskuvaras. „Oli päevi, kui ma tõin koju kuni 5000 Saksa marka,” jutustab ta. Ent Christine arreteeriti mitu korda ning ta elas pidevas vanglasse sattumise hirmus. Kui Jehoova tunnistajad selgitasid Christine’ile, mida räägib Piibel aususe kohta, köitsid Piibli moraalimõõdupuud teda. Ta õppis kuuletuma manitsusele: „Kes varastab, ärgu varastagu enam” (Efeslastele 4:28).

Selleks ajaks, kui Christine’ist sai Jehoova tunnistaja ja ta läks ristimisele, polnud ta enam varas. Ta püüdis olla aus kõigis asjus, sest tunnistajad peavad väga tähtsaks ausust ja teisi kristlikke omadusi. Ajaleht „Lausitzer Rundschau” teatab: „Selliseid moraaliga seotud termineid nagu ausus, mõõdukus ja ligimesearmastus hinnatakse väga kõrgelt [Jehoova] tunnistajate religioonis.” Mida arvab Christine oma elus toimunud muutustest? „Ma olen palju õnnelikum nüüd, kui ma enam ei varasta. Tunnen end ühiskonna täisväärtusliku liikmena.”

Kasu kogu ühiskonnale

Inimesed, kes on ustavad oma abikaasale ja ausad, pole ainult ise õnnelikumad, vaid toovad kasu kogu ühiskonnale. Tööandjad eelistavad töölisi, kes ei peta. Meile kõigile meeldivad usaldusväärsed naabrid ning meile meeldib teha sisseoste kauplustes, mille juhid on ausameelsed ärimehed. Kas ei pea me lugu poliitikutest, politseinikest ja kohtunikest, kes hoiduvad altkäemaksust? Ühiskonnale on kasulik, kui selle liikmed on ausad oma põhimõtetelt, mitte ainult siis, kui selline käitumine on neile endile sobiv.

Lisaks sellele on truud abikaasad aluseks stabiilsetele peredele. Ning enamik inimesi nõustuks ühe Euroopa poliitikuga, kes teatas: „[Traditsiooniline] perekond on praegusel ajal kõige parem sadam, kus inimene tunneb end turvaliselt ja mõttekalt.” Rahumeelne pere on koht, kus täiskasvanutel ja lastel on võimalik kõige rohkem tunda emotsionaalset turvalisust. Need, kes hoiavad abielutruudust, aitavad seega luua stabiilset ühiskonda.

Mõtle, kui palju kasu tooks see kõigile, kui poleks hüljatud abikaasasid, lahutusi või laste eestkostega seotud juhtumeid. Ning milline oleks elu, kui enam pole tasku- ja poevargaid, tüssajaid, korrumpeerunud ametnikke ja petistest teadlasi? Kas see tundub vaid unistusena? Mitte neile, kes on siiralt huvitatud Piiblist ja sellest, mida see ütleb tuleviku kohta. Jumala Sõna lubab, et peagi hakkab kogu maise inimühiskonna üle valitsema Jehoova Messia Kuningriik. Selle Kuningriigi alluvuses õpetatakse kõik alamad elama kooskõlas Piibli moraalinormidega.  Sel ajal „õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt” (Laul 37:29).

Piibli moraalinormid on parimad

Miljonid inimesed, kes on uurinud Pühakirja, tunnustavad seda, et Piibli nõuanded tuginevad jumalikul tarkusel, mis on kaugelt üle inimese mõtlemisest. Nende meelest on Piibel tänapäeva maailmas usaldusväärne ja ajakohane. Nad teavad, et Jumala Sõna nõuannete järgimine on väga kasutoov.

Sellised inimesed panevad järelikult tähele Piibli nõuannet: „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” (Õpetussõnad 3:5, 6). Seda tehes muudavad nad oma elu tunduvalt paremaks ning nad toovad kasu ka enda lähedal elavatele inimestele. Samuti arendavad nad kindlat usaldust „tulevase elu” vastu, mil kogu inimkond hakkab järgima Piibli moraalinorme (1. Timoteosele 4:8).

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 5]

Abielutormis võib Piibli moraalinormide järgi elamine hoida abielulaeva vee peal ning juhtida selle rahulikemasse vetesse

[Väljavõte lk 6]

Hoolimata laialtlevinud korruptsioonist ja pettusest – või ehk hoopis selle tõttu – ausaid inimesi üldiselt imetletakse