Mille järgi sa hindad edu?

ÜKS sõnaraamat määratleb edu kui „jõukuse, tunnustuse või kuulsuse saavutamist”. Kas see definitsioon on täielik? Kas jõukus, tunnustus või kuulsus on ainsad edu hindamise alused? Enne vastamist mõtle sellele, et Jeesus Kristus ei soetanud oma eluajal endale materiaalseid rikkusi. Enamik inimesi ei tunnustanud teda ning tolleaegsed tooniandvad isikud vaatasid talle ülalt alla. Ent Jeesus oli siiski edukas. Mismoodi?

Maa peal olles oli Jeesus „rikas Jumalas” (Luuka 12:21). Jumal ehtis Jeesust pärast tema ülesäratamist „au ja austusega”. Jehoova ülendas oma Poja ’kõrgele ja andis temale nime üle kõigi nimede’ (Heebrealastele 2:9; Filiplastele 2:9). Jeesuse eluviis rõõmustas Jehoova südant (Õpetussõnad 27:11). Tema maine elu oli edukas, kuna ta saavutas oma eesmärgi. Jeesus täitis Jumala tahtmist ja tõi au Tema nimele. Jumal omakorda austas Jeesust sellise jõukuse, tunnustuse ja kuulsusega, mida ei saavuta iial ükski akadeemik, poliitik  ega sporditäht. Jeesus oli tõesti kõige edukam inimene, kes maa peal on elanud.

Kristlikud vanemad mõistavad, et kui nende lapsed järgivad Kristust ning püüavad saada rikkaks Jumalas nagu Jeesus, siis nad lõikavad külluslikke õnnistusi juba nüüd ja neid ootab enneolematu tasu tulevases maalmas. Pole paremat viisi Kristuse järgimiseks kui Jeesuse töö jätkamine, alustades võimaluse korral täisajalist teenistust.

Mõnedes kultuurides valitsevad tavad aga ei soodusta noortel täisajalise teenistuse alustamist. Kui noormees lõpetab kooli, võidakse talt oodata, et ta hakkaks täiskohaga tööle, abielluks ja seaks oma elu sisse. Aeg-ajalt võivad noored sellistes paikkondades ekslikult hoiduda täisajalist teenistust alustamast (Õpetussõnad 3:27). Mispärast? Surve tõttu, mida tekitavad valitsevad kultuuristandardid. Nõnda juhtus ka Robertiga. *

Kultuuri ja südametunnistuse kokkupõrge

Robert kasvas Jehoova tunnistajate peres. Teismelisena jätsid tema käitumine ja sõprade valik suuresti soovida. Tema ema hakkas ta pärast muretsema ning palus ühel pioneeril (Jehoova tunnistajate täisajalisel teenijal) teda innustada. Robert räägib, mis edasi sai.

„Ma tõesti hindan selle venna huvi, mida ta minu vastu ilmutas. Tema hea eeskuju äratas minus soovi teha pioneerteenistus oma karjääriks, niipea kui lõpetan kooli. See aga pani ema uuesti muretsema, ent juba teisel põhjusel. Asi on selles, et meie kandis on igati normaalne tüdrukutel kohe pärast kooli lõpetamist pioneerteenistust alustada, ent poistelt oodatakse, et nad kõigepealt kindlustaksid end majanduslikult ja alles seejärel mõtleksid pioneerteenistusele.

Ma õppisin ametit ja lõin erafirma. Peatselt olin sügavalt äriga hõivatud ning käisin vaid harjumusest koosolekutel ja kuulutamas. Südametunnistus vaevas mind, kuna teadsin, et suudaksin Jehoova teenistuses palju rohkem teha. Sellest hoolimata oli minu jaoks tõeline võitlus vabaneda sellest, mida teised mult ootasid, ent ma olen õnnelik, et sain sellega hakkama. Ma olen nüüd abielus ja oleme koos naisega teeninud viimased kaks aastat pioneerina. Hiljuti määrati mind koguduses teenistusabiliseks. Võin ausalt öelda, et tunnen nüüd tõelist rahulolu, kuna teenin Jehoovat kogu südamest ning annan selleks oma parima.”

See ajakiri on korduvalt õhutanud noori õppima ametit või arendama kasulikke oskusi – seda võimaluse korral juba koolis käies. Mis eesmärgil? Kas jõukaks saamise nimel? Kindlasti mitte. Peamine eesmärk on see, et noored suudaksid täiskasvanuna end ise ülal pidada ja saaksid teenida Jehoovat täiel määral, seda just täisajalise teenijana. Siiski on tihti juhtunud, et noored sukelduvad ülepeakaela ilmalikku karjääri, nii et Jumala teenimine jääb tagaplaanile. Mõned üldse ei kaalugi täisajalise teenistuse alustamist. Mispärast?

Roberti kogemus valgustab seda veidi. Pärast ameti õppimist tegi Robert algust oma äriga. Varsti rabeles ta nagu orav rattas, ilma et see kuhugi välja oleks viinud.  Tema eesmärk oli saavutada majanduslik kindlustatus. Ent kas on üldse võimalik sellist eesmärki täielikult saavutada, olgu siis koguduseliikmetel või teistel? Kristlased peaksid püüdma olla majanduslikult vastutusvõimelised ning hoolikalt täitma oma rahalisi kohustusi. Samas peaksid nad aru saama, et praegusel ebakindlal ajal saavutavad vaid vähesed sellise taseme, mis tagab neile rahaliselt täieliku kindlustatuse. Seepärast ongi Jeesuse tõotus kirjakohas Matteuse 6:33 kristlastele nii lohutav.

Robert on õnnelik, et ta otsustas järgida oma südamesoovi, mitte oma ümbruskonnas ettekirjutatud tavasid. Praegu teenib ta rõõmsalt täisajalise kuulutajana. Tõesti, täisajaline teenistus on austust vääriv tee. Robertil on rahu iseendaga, kuna ta annab Jehoova teenistuses „oma parima”.

Kasuta oma andeid täiel määral

Jehoova tunnistajate hulgas on palju andekaid inimesi. Mõned on vaimselt väga võimekad, teised on jälle kuldsete kätega. Kõik sellised annid tulevad Jehoovalt, kes annab „kõigile elu ja õhu ja kõik” (Apostlite teod 17:25). Ilma eluta poleks neil andidel mingit väärtust.

Seega on täiesti kohane, et pühendame end Jehoova teenistusele. Seda otsustaski teha üks andekas noormees, kes elas meie ajaarvamise esimesel sajandil. Ta oli tunnustatud perekonna liige ja veetis oma nooruspõlve kuulsas Tarsose linnas Kiliikias. Sünni poolest oli ta juut, kuid isalt päris ta Rooma kodakondsuse, mis andis talle palju õigusi ja privileege. Suuremaks kasvades õppis ta Seadust ühe tolleaegse tuntuima „professori” Gamaalieli juures. Tundus, et peagi saavutab ta jõukuse, tunnustuse ja kuulsuse (Apostlite teod 21:39; 22:3, 27, 28).

Kes oli see noormees? Tema nimi oli Saulus. Ent Saulusest sai kristlane ja lõpuks apostel Paulus. Ta heitis kõrvale oma algsed püüdlused ja pühendas kristlasena kogu oma elu täielikult Jehoova teenistusele. Paulusest ei saanud mitte nimekat advokaati, vaid ta sai tuntuks innuka hea sõnumi kuulutajana. Teeninud ligi 30 aastat misjonärina, kirjutas Paulus kirja Filipis elavatele sõpradele. Selles tegi ta ülevaate oma varasematest saavutustest enne kristlaseks saamist ning kirjutas seejärel: „[Kristuse Jeesuse] pärast ma olen minetanud kõik selle ja pean kõike pühkmeiks, et kasuks saada Kristust” (Filiplastele 3:8). Ei, Paulus ei kahetsenud seda, kuidas ta oli oma elu kasutanud!

Mida arvata selle väljaõppe kohta, mis Paulus oli Gamaalieli juures saanud? Kas sellest oli talle abi? Oli küll! Mitmel korral aitas see tal evangeeliumi kaitsta ja seaduslikult kinnitada. Pauluse peamine töö oli aga kuulutada head sõnumit – ja seda poleks talle tema varasema koolituse ajal kunagi õpetatud (Filiplastele 1:7; Apostlite teod 26:24, 25).

Sarnaselt on tänapäeval olnud mõnedel võimalik kasutada oma andeid ja oskusi ning ka oma haridust Kuningriigi huvide edendamiseks. Näiteks Amyl on kaks ülikooli diplomit: majanduse ja juura alal. Tal oli varem hästitasuv töö advokaadibüroos, kuid praegu teenib ta ühes Vahitorni ühingu harubüroos, ilma et see talle midagi sisse tooks. Amy kirjeldab oma praegust elu: „Ma usun, et olen teinud parima võimaliku valiku elus. ... Ma ei soovi vahetada kohta ühegi oma ülikoolikaaslasega. Olen uhke oma valitud tee üle. Mul on kõik, mida vajan ja soovin: rahuldustpakkuv ja täisväärtuslik elu ning töö.”

Amy valis tee, mis annab talle meelerahu, rahulduse ja Jehoova õnnistuse. Kindlasti soovivad kristlikud lapsevanemad oma lastele sedasama!

Edu kristlikus teenistuses

Muidugi on tähtis õigesti hinnata edu kristlikus teenistuses. Kindlasti tunneme endid edukana, kui oleme põlluteenistuses midagi  korda saatnud – levitanud piiblilist kirjandust või vestelnud inimestega Piibli teemadel. Ent kui leiame harva mõne kuulva kõrva, võime kalduda mõtlema, et raiskame vaid aega. Tuleks siiski meeles pidada, et üks edu definitsioone oli tunnustuse saavutamine. Kelle tunnustust me soovime saavutada? Loomulikult Jehoova oma. Seda võime saada sõltumata sellest, kas inimesed meid kuulavad või mitte. Jeesus andis oma jüngritele selles osas jõulise õppetunni.

Meenuta juhtumit, mil Jeesus saatis 70 Kuningriigi kuulutajat „igasse linna ja paika, kuhu ta ise mõtles minna” (Luuka 10:1). Nad pidid kuulutama linnades ja külades ilma Jeesuseta. See oli neile uus kogemus. Ent Jeesus andis neile enne nende teelesaatmist üksikasjalikke juhendeid. Kui nad kohtasid „rahulast”, pidid nad andma talle põhjalikku tunnistust Kuningriigist, ent kui neid ei tahetud kuulata, pidid nad sellest välja tegemata jätkama oma teed. Jeesus selgitas, et kes ei soovi neid kuulata, lükkavad tagasi Jehoova enda (Luuka 10:4–7, 16).

Kui 70 kuulutajat lõpetasid oma töö, andsid nad Jeesusele aru „rõõmuga ja ütlesid: „Issand, ka kurjad vaimud alistuvad meile sinu nime tõttu!”” (Luuka 10:17). Kindlasti ajas vägevate vaimolendite väljaajamine need ebatäiuslikud mehed elevile. Jeesus aga hoiatas oma vaimustunud jüngreid: „Ärge rõõmutsege, et vaimud teile alistuvad, vaid rõõmutsege palju enam sellest, et teie nimed on taevasse kirja pandud!” (Luuka 10:20, meie kursiiv.) Neil 70 polnud mitte alati väge deemoneid välja ajada ning mitte alati polnud nende teenistusel häid tulemusi. Kui nad aga jäid ustavaks, saavutasid nad sellega alatiseks Jehoova heakskiidu.

Kas sina hindad täisajalisi teenijaid?

Üks noormees ütles kord ühele kristlikule kogudusevanemale: „Kui ma lõpetan keskkooli, siis püüan leida endale tööd. Juhul kui ma ei leia, siis ehk alustan täisajalist teenistust.” See ei kajasta aga siiski enamiku pioneerteenistust alustanute suhtumist. Selle nimel on mõned loobunud tasutoovast tööst. Teised on kõrvale jätnud põneva õppimisvõimaluse. Apostel Pauluse sarnaselt on nad toonud ohvreid, ent sarnaselt Pauluse, Roberti ja Amyga ei kahetse nad tehtud otsust. Nad hindavad eesõigust kasutada oma andeid Jehoova kiituseks, kes on väärt parimat, mida nad saavad pakkuda.

On mitmeid põhjusi, miks paljud ustavad Jehoova tunnistajad ei saa pioneertööd teha. Neil võib olla pühakirjalisi kohustusi, mida tuleb täita. Ent siiski, kui nad teenivad Jumalat „kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest”, siis Jehoova rõõmustab nende üle (Matteuse 22:37). Kuigi nad ise ei saa pioneeritööd teha, tunnustavad nad, et selle tegijad on valinud hea tee.

Apostel Paulus kirjutas: „Ärge saage selle maailma sarnaseks” (Roomlastele 12:2). Kooskõlas Pauluse nõuandega ei peaks me lubama ei selle maailma kultuurilistel ega ilmalikel standarditel kujundada meie mõtteviisi. On sul siis võimalik teenida pioneerina või mitte, igal juhul tee Jehoova teenistusest oma elu keskpunkt. Nii kaua, kui sul on Jehoova heakskiit, saadab sind edu.

[Allmärkus]

[Pilt lk 19]

Ära aja taga tühja tuult