Rikkalik heldus toob rõõmu

ARMASTAVA kristliku ülevaatajana soovis apostel Paulus kogu südamest aidata oma kaaskristlasi (2. Korintlastele 11:28). Seepärast organiseeris ta meie ajaarvamise 50. aastate keskpaiku korjanduse Juudas elavate kristlaste heaks ning andis selle varal väärtusliku õppetunni heldusest. Rõhutades seda, et Jehoova hindab rõõmsameelset andmist, ütles Paulus: „Igaüks andku nõnda, kuidas süda kutsub, mitte kurva meelega ega sunniviisil, sest Jumal armastab rõõmsat andjat” (2. Korintlastele 9:7).

Põhjatus vaesuses, kuid heldekäelised

Enamik esimese sajandi kristlasi polnud ühiskonnas silmapaistval positsioonil. Paulus märkis, et nende seas polnud „mitte palju vägevaid”. Nad olid „nõdrad maailma ees”, „mis maailma ees on halvast soost” (1. Korintlastele 1:26–28). Näiteks elasid Makedoonia kristlased „põhjatus vaesuses” ja „suures kitsikuses”. Sellegipoolest käisid need alandlikud usklikud Makedoonias peale, et nad saaksid rahaliselt „osa võtta pühade abistamisest”. Ja Paulus ütles, et nad andsid „koguni üle jõu”! (2. Korintlastele 8:1–4.)

Ometi polnud sellise heldekäelise andmise juures määrav kogus. Hoopis ajend, soov anda ja südameseisund olid tähtsad. Paulus näitas korintlastele, et annetamisega on seotud nii tahe kui süda. Ta ütles: „Ma tean teie head tahet ning kiitlen teist sellega makedoonlaste ees ... ja et teie innukus on paljusid õhutanud.” Igaüht ’kutsus tema süda’ heldelt andma (2. Korintlastele 9:2, 7).

’Nad tahtsid hea meelega anda’

Apostel Paulusel võis olla meeles üks varasem heldekäelise andmise juhtum, mis leidis aset kõrbes enam kui 15 sajandit enne tema päevi. 12 Iisraeli suguharu olid vabanenud Egiptuse orjusest. Nüüd seisid nad Siinai mäe jalamil ning Jehoova käskis neil ehitada kogudusetelgi ja tuua sinna kummardamisriistad. See nõudis ressursse, ning rahvas oli valmis neid andma.

Mida iisraellased seepeale tegid? „Nad tulid tagasi, igaüks, keda süda sundis, ja igaüks, kes hea meelega tahtis anda, tõi Jehoovale tõstelõivu kogudusetelgi ehitamiseks.” (2. Moosese 35:21.) Kas rahvas tõi heldelt? Seda on vähe öelda! Moosesele anti teada: „Rahvas toob rohkem kui on tarvis selle töö tegemiseks, mida Jehoova on käskinud teha!” (2. Moosese 36:5).

Millised olid iisraellaste majanduslikud olud tol ajal? Mitte kaua aega tagasi olid nad olnud armetud orjad, keda ’rõhuti raske teoga’, kelle ’elu oli kibe’, täis „viletsust” (2. Moosese 1:11, 14; 3:7; 5:10–18). Võib siis arvata, et materiaalses mõttes polnud nende elu kiita. On tõsi, et orjusemaalt lahkudes võtsid nad kaasa oma pudulojused ja veised (2. Moosese 12:32). Kuid neid ei jätkunud arvatavasti kauaks, kuna varsti pärast Egiptusest lahkumist nurisesid iisraellased selle üle, et neil pole süüa ei liha ega leiba (2. Moosese 16:3).

 Kust said siis iisraellased need väärtuslikud asjad, mis nad annetasid kogudusetelgi ehitamiseks? Oma endistelt isandatelt, egiptlastelt. Piibel ütleb: „Iisraeli lapsed ... olid palunud egiptlastelt hõbe- ja kuldriistu ning riideid ... ja need nõustusid.” Egiptlaste heldekäelisus oli õnnistus Jehoovalt, mitte vaaraolt. Jumala Sõna ütleb: „Jehoova oli rahvale armu andnud egiptlaste silmis ja need nõustusid” (2. Moosese 12:35, 36).

Kujutle, mida iisraellased võisid tunda. Terved sugupõlved olid näinud kibedat orjapõlve ja häda. Nüüd olid nad vabad ja rikkad. Kas nad olid valmis osa oma varandusest ära andma? Nad oleksid võinud mõelda, et nad on selle ära teeninud ja neil on õigus seda endale hoida. Ometi, kui kutsuti üles toetama materiaalselt puhast kummardamist, tegid nad seda – ja sugugi mitte vastumeelselt või kitsilt! Nad ei unustanud, et Jehoova oli need asjad neile võimaldanud. Seega andsid nad külluslikult hõbedat, kulda ja kariloomi. Nad ’tahtsid heast südamest anda’. Nende „süda sundis” neid. Nad ’tahtsid hea meelega anda’. Nad tõid tõepoolest ’vabatahtliku ohvri Jehoovale’ (2. Moosese 25:1–9; 35:4–9, 20–29; 36:3–7).

Andmise soov

Annetuse suurus ei pruugi tingimata anda pilti andja heldekäelisusest. Kord vaatas Jeesus, kuidas inimesed panid raha templi aardekirstudesse. Rikkad lasid sinna palju münte, kuid Jeesusele avaldas muljet see, kui vaene lesknaine pani kirstu kaks väga väikese väärtusega münti. Ta ütles: „See vaene lesknaine pani rohkem kui kõik muud! ... tema pani oma vaesusest kõik toiduse, mis tal oli!” (Luuka 21:1–4; Markuse 12:41–44).

Pauluse mõtted korintlastele olid kooskõlas sellega, mida pidas silmas Jeesus. Seoses puudustkannatavatele kaasusklikele annetamisega märkis Paulus: „Kui on head tahtmist anda, siis on see vastuvõetav sel määral kuidas jõud kannab, mitte üle jõu” (2. Korintlastele 8:12). Jah, annetamise juures ei tohiks olla võistlemist või võrdlemist. Igaüks peaks  andma vastavalt oma võimalustele, sest Jehoovale teeb rõõmu heldekäelisuse vaim.

Olgugi et mitte keegi ei saa Jehoovat, kõigi asjade omanikku, rikkamaks teha, on annetamine eesõigus, millega tema teenijad saavad näidata üles armastust tema vastu (1. Ajaraamat 29:14–17). Rõõmu ja koos sellega Jumala õnnistuse toovad sellised annetused, mis on antud õige suhtumisega ja selleks, et edendada õiget jumalakummardamist, mitte need, mille taga on soov teistele muljet avaldada või muud isekad ajendid (Matteuse 6:1–4). Jeesus ütles: „Õndsam on anda kui võtta!” (Apostlite teod 20:35). Me kogeme seda õnne, kui anname oma jõu Jehoova teenistusse ning paneme kõrvale osa ainelisest varast, et toetada õiget kummardamist ja aidata väärilisi inimesi (1. Korintlastele 16:1, 2).

Andmise soov praegusajal

Praegusajal valmistab Jehoova tunnistajatele rõõmu selle nägemine, kui jõudsalt liigub kogu maailmas edasi „kuningriigi evangeeliumi” kuulutustöö (Matteuse 24:14). Kahekümnenda sajandi viimase aastakümne jooksul on lasknud end ristida rohkem kui 3 000 000 inimest, et sümboliseerida oma pühendumist Jehoova Jumalale, ning moodustatud on umbes 30 000 uut kogudust. Mõelda vaid, kolmandik praegu tegutsevatest Jehoova tunnistajate kogudustest on moodustatud viimase kümne aasta vältel! Suures osas on see kasv toimunud tänu nende siiraste kristlike meeste ja naiste jõupingutustele, kes annavad oma aega ja energiat, et külastada kaasinimesi ja rääkida neile Jehoova eesmärkidest. Oma osa selles kasvus on misjonäridel, kes jätavad maha oma kodu ja reisivad kaugetele maadele, et aidata seal kuulutada Kuningriiki. Moodustatud on ka uusi ringkondi, mis on tinginud vajaduse uute ringkonnaülevaatajate järele. Lisaks sellele on rohkem vaja Piibleid kuulutustööks ja isiklikuks uurimiseks. Rohkem on tarvis ka muud kirjandust. Peale selle vajavad harubüroo rajatised ühel maal teise järel laiendamist või ümbervahetamist suuremate vastu. Kõiki neid suurenenud vajadusi on rahuldatud Jehoova rahva vabatahtlike annetuste abiga.

Vajadus kuningriigisaalide järele

Seoses Jehoova tunnistajate arvu kasvuga on iseäranis esile kerkinud vajadus kuningriigisaalide järele. Uurimused 2000. aasta algupoolel näitasid, et arengumaades, kus rahalised võimalused on piiratud, vajatakse rohkem kui 11 000 kuningriigisaali. Mõtle Angola peale. Hoolimata kodusõjast on seal Kuningriigi kuulutajate arv kasvanud aastas 10 protsendi võrra. Ent enamik neist 675 kogudusest sel ääretul Aafrika maal koguneb lageda taeva all. Üldse on sel maal vaid 22 kuningriigisaali ning üksnes 12 neist on mingit laadi katuse all.

Samasugune on olukord Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Selle pealinnas Kinshasas on kokku ligi 300 kogudust, kuid ainult 10 kuningriigisaali. Kogu sellel maal oleks kohe vaja rohkem kui 1500 kuningriigisaali. Kasvu tõttu Ida-Euroopa maades vajatakse Venemaal ja Ukrainas ühtekokku sadu kuningriigisaale. Märkimisväärne on ka plahvatuslik kasv Ladina-Ameerika maal Brasiilias, kus on rohkem kui pool miljonit tunnistajat ja suur vajadus kuningriigisaalide järele.

Et rahuldada selliste maade vajadusi, on Jehoova tunnistajad välja töötanud kuningriigisaalide kiirehitusprogrammi. Raha selle programmi jaoks saadakse heldekäelistest annetustest vendadelt üle maailma. Nii on ka kõige vaesematel kogudustel võimalik saada endale sobiv kummardamispaik.

Nagu muistse Iisraeli päevil, võib ka nüüd  palju korda saata tänu sellele, et siirad kristlased ’austavad Jehoovat oma varandusega’ (Õpetussõnad 3:9, 10). Jehoova tunnistajate juhtiv kogu tahab siinjuures kasutada võimalust, et tänada igaüht, keda süda on sundinud annetama. Ja me oleme kindlad, et Jehoova vaim ajendab ka edaspidi tema rahva liikmete südant toetama seda üha laienevat Kuningriigi tööd.

Kuna meie töö aina laieneb üle kogu maailma, otsigem ikka võimalusi näidata üles head vaimu ja valmisolekut anda oma jõudu, aega ja vahendeid. Kogegem tõelist rõõmu, mida toob selline andmise vaim.

[Kast lk 29]

„KASUTAGE SEDA TARGASTI!”

„Olen kümneaastane. Ma saadan teile selle raha, et saaksite osta paberit või midagi muud, et teha raamatuid.” (Cindy)

„Ma tahan saata teile selle raha, et saaksite meile rohkem raamatuid valmistada. Aitasin isa ja hoidsin saadud raha alles. Nii et kasutage seda targasti!” (Pam, seitsmeaastane)

„Olin väga kurb orkaani pärast. Ma loodan, et te olete terved. Saadan teile kõik raha [2 dollarit], mis mul kassas on.” (Allison, nelja-aastane)

„Mu nimi on Rudy ja ma olen 11-aastane. Mu vend Ralph on kuuene ning mu õde Judith on kahe ja poole aastane. Me oleme kõik hoidnud kolme kuu jooksul kokku oma taskuraha, et aidata meie vendi [sõjapiirkonnas]. Suutsime kokku hoida 20 dollarit ja me saadame selle nüüd teile.”

„Mul on kahju vendade pärast, [keda tabas orkaan]. Ma töötasin koos isaga ja teenisin 17 dollarit. Ma ei ütle täpselt, mille jaoks seda kasutada, vaid jätan selle teie otsustada.” (Maclean, kaheksa-aastane)

[Kast lk 31]

Mil viisil mõned otsustavad annetada meie ülemaailmse töö heaks

Paljud hoiavad oma sissetulekust alles summa, mille nad panevad annetuskasti pealdisega „Annetused ühingu ülemaailmse töö heaks (Matteuse 24:14)”. Igal kuul saadavad kogudused selle summa edasi Jehoova tunnistajate Eesti harubüroosse.

Vabatahtlikud rahalised annetused võib kanda üle otse Eesti Jehoova Tunnistajate Koguduste Liidu arvelduskontole nr. 1120062312, mis asub Hansapangas (panga kood 767). Annetada võib ka ehteid või teisi väärisesemeid. Nende annetustega peaks olema kaasas lühike kiri, mis näitab selgesti, et tegemist on kingitusega.

TINGIMUSLIKUD ANNETUSED

Koguduste Liidule võib erikorralduse alusel annetada raha tingimusel, et annetaja vajaduse korral see tagastatakse talle. Lähema informatsiooni saamiseks võib võtta ühendust Koguduste Liiduga kõrvaltoodud aadressil.

PLAANIKOHANE HEATEGEVUS

Lisaks otsestele või tingimuslikele rahalistele annetustele on ka muul moel võimalik teha annetusi ülemaailmse Kuningriigi-kuulutustöö heaks. Võimalused on järgmised:

Kindlustus. Koguduste Liit võidakse nimetada elukindlustuse väljamakse saajaks.

Aktsiad ja obligatsioonid. Aktsiaid ja obligatsioone võib Koguduste Liidule annetada otsese kingitusena.

Kinnisvara. Müümiskõlblikku kinnisvara võib Koguduste Liidule annetada kas otsese kingitusena või tingimusega, et kinkijale jääb eluaegne omandiõigus ja et ta võib seda kasutada kuni oma elu lõpuni. Kui keegi kavatseb taolise kinnisvaralepingu sõlmida, peaks ta Koguduste Liiduga eelnevalt ühendust võtma.

Testamendid. Vara või raha võib Koguduste Liidule pärandada ametlikult vormistatud testamendiga. Sel puhul tuleks eelnevalt ühendust võtta Koguduste Liiduga.

Kui soovid eeltoodu kohta lisainformatsiooni, kirjuta aadressil:

EESTI JEHOOVA TUNNISTAJATE KOGUDUSTE LIIT

Postkast 1075

10302 Tallinn

Telefon: (0) 651 5200