Kas palvetamisest on kasu?

AEG-AJALT tunneb ehk iga inimene vajadust palvetada. Tegelikult palvetavad hardalt inimesed peaaegu igast usutunnistusest. Näiteks võivad budistid päevas tuhandeid kordi lausuda sõnu: „Mina usun Amida Buddhasse.”

Üle kogu maailma valitsevate probleemide taustal on mõistlik küsida: mida loodavad inimesed oma palvetega saavutada? Kas palvetamisest on üldse kasu?

Miks inimesed palvetavad?

Paljud idamaalased palvetavad oma esivanemate ja shinto või tao jumaluste poole. Nad teevad seda lootuses saada läbi koolieksamitelt, saada hea viljasaak või hoida ära haigusi. Budistid loodavad saavutada valgustatuse. Hindud palvetavad hardalt oma lemmikjumalate- ja jumalannade poole, et saada teadmisi, rikkust ja kaitset.

Mõned katoliiklased loodavad tuua inimkonnale kasu sellega, et sulguvad munkade või nunnadena kloostriseinte vahele ning palvetavad seal lakkamata. Miljonid teised katoliiklased taotlevad Maarja soosingut ning lausuvad päheõpitud palveid, sõrmitsedes samal ajal ehk palvehelmeid. Idamaades kasutavad paljud inimesed palveveskit. Protestandid kordavad Meie Isa palvet, kuid nad pöörduvad Jumala poole ka spontaanselt. Paljud juudid  võtavad ette pika teekonna, et palvetada Jeruusalemma läänemüüri juures, lootuses, et taastatakse tempel ning saabub uus rahu ja õitsengu ajastu.

Kuigi miljonid inimesed palvetavad, kasvavad inimühiskonnas vaesuse, uimastisõltuvuse, perekondade lagunemise, kuritegevuse ja sõdadega seotud probleemid. Kas võiks see tähendada, et inimesed ei oska õigesti palvetada? Kas keegi üldse kuuleb inimeste palveid?

Kas keegi kuuleb palveid?

Palvetest pole mingit abi, kui keegi neid ei kuule. Kui inimene palvetab, siis ta ilmselt usub, et keegi vaimudemaailma nähtamatu olend kuuleb teda. Ent palved ei kandu lihtsalt edasi helilainete kaudu. Paljud inimesed usuvad, et palvetaja mõtteid on võimalik lausa lugeda. Kes suudaks seda teha?

Teadlastele on veel suures osas mõistatus, kuidas tekivad mõtted nendes miljardites neuronites, mis asuvad meie suurajukoores. On mõistlik oletada, et aju kavandaja võib ka mõtteid lugeda. Kavandaja pole keegi muu kui meie Looja Jehoova Jumal (Laul 83:19; Ilmutuse 4:11). Palved tuleks seega suunata otse temale. Ent kas Jehoova pöörab tähelepanu kõigile palvetele?

Kas kõiki palveid võetakse kuulda?

Muistse Iisraeli kuningas Taavet palvetas tihti. Laulukirjutajana laulis ta Jumala inspiratsiooni all: „Sina kuuled palvet, sinu juurde tuleb kõik liha!” (Laul 65:3). Jehoova mõistab kõiki tuhandetes inimkeeltes väljendatud palveid. See, et ükski inimene ei suuda vastu võtta korraga nii palju informatsiooni, ei tähenda veel, nagu ei võiks Jumal pöörata tähelepanu kõigile, kes kohasel viisil tema poole palvetavad.

Ent Jeesus Kristus, kes samuti palju palvetas, ütles, et mitte kõik palved pole Jumalale meelepärased. Pane tähele, mida ütles Jeesus tollase populaarse tava kohta lausuda päheõpitud palveid. Ta sõnas: „Aga kui te palvetate, siis ärge palju lobisege, nõnda nagu paganad, sest nad arvavad, et neid kuuldakse nende paljude sõnade tõttu” (Matteuse 6:7). Meil ei tasu oodata, et Jehoova kuuleb neid palveid, mis ei väljenda meie tõelisi tundeid.

Näidates seda, miks paljud palved ei meeldi Jumalale, ütleb Piibli õpetussõna: „Kes pöörab oma kõrva ära käsuõpetust kuulmast, selle palvegi on jäledus!” (Õpetussõnad 28:9). Teine õpetussõna märgib: „Jehoova on õelatest kaugel, aga ta kuuleb õigete palveid!” (Õpetussõnad 15:29). Ajal, mil muistsetel Juuda juhtidel lasus tohutu veresüü, teatas Jehoova: „Kui te käsi laotate, peidan ma oma silmad teie eest, kui te ka palju palvetate, ei kuule ma mitte – teie käed on täis verd!” (Jesaja 1:1, 15).

Apostel Peetrus mainis veel midagi, mis võib palved Jumalale vastuvõetamatuks teha. Peetrus kirjutas: „Teie, mehed, elage naisega targasti kui nõrgema astjaga ja osutage neile austust, sest nad on elu armuanni kaaspärijad nagu teiegi, et teie palved poleks tagajärjeta” (1. Peetruse 3:7). Selle mehe palved, kes ei võta kuulda seda nõuannet, ei jõua tema toast kaugemale!

Kui me siis soovime, et meie palveid võetaks kuulda, tuleb meil kahtlemata täita teatud nõudeid. Ent paljud palvetajad ilmutavad väga vähe huvi selle vastu, mida Jumal meilt nõuab. Seepärast polegi nii paljud siirad palved suutnud seda maailma paremaks muuta.

Mida siis Jumal nõuab, et meie palved oleksid talle vastuvõetavad? Vastus on seotud meie palvetamise põhjusega. Jah, kui soovime teada saada, kas meie palvetest on kasu, peame mõistma nende eesmärki. Miks Jehoova üldse lubab meil temaga rääkida?

[Pildi allikaviide lk 3]

G.P.O., Jerusalem