Kes on tänapäeval jumalateenrid?

„Meie kõlbdus tuleb Jumalalt, kes meid ka on teinud kõlbavaks uue seaduse teenriks.” (2. KORINTLASTELE 3:5, 6, Piibli Raamat)

1., 2. Millist kohustust täitsid kõik esimese sajandi kristlased, ent kuidas olukord muutus?

MEIE ajaarvamise esimesel sajandil täitsid kõik kristlased üht tähtsat kohustust – kuulutasid head sõnumit. Nad kõik olid võitud ning uue lepingu teenrid. Mõnedel oli ka lisaülesandeid, nagu koguduses õpetamine (1. Korintlastele 12:27–29; Efeslastele 4:11). Lapsevanematel oli kaalukaid perekondlikke kohustusi (Koloslastele 3:18–21). Ent kõik osalesid peamises ja elutähtsas tegevuses – kuulutustöös. Kristlike Kirjade algses kreeka keeles on seda kohustust väljendatud sõnaga di·a·ko·niʹa, mis tähendab ’teenistust’, ’teenimise- või abiliseametit’ (Koloslastele 4:17).

² Aja möödudes olukord muutus. Tekkis vaimulike klass, kes pidas kuulutamist enda eesõiguseks (Apostlite teod 20:30). Nende seas, kes pidasid end kristlasteks, moodustasid vaimulikud vaid tühise osa. Valdavat osa hakati nimetama ilmikuteks. Kuigi ilmikutele õpetatakse, et neil on mõningaid kohustusi, muu hulgas annetamine vaimulikkonna ülalpidamiseks, on enamik neist kuulutustöö suhtes täiesti passiivsed.

3., 4. a) Kuidas saadakse ristiusu kirikus jumalateenriks? b) Keda peetakse jumalateenriks ristiusu kirikus, ning miks on olukord Jehoova tunnistajate seas teistsugune?

 ³ Vaimulikud väidavad end olevat jumalateenrid (kreekakeelne sõna di·aʹko·nos, mille tähendused on ’teener’, ’teenija’, ’abiline’ või ’sulane’). * Et jumalateenriks saada, peavad nad lõpetama ülikooli või seminari ning olema ordineeritud ehk ametisse pühitsetud. Teatmeteoses „The International Standard Bible Encyclopedia” öeldakse: „Sõnad „ordineerima” ja „ordinatsioon” viitavad harilikult vaimulike erilisele seisundile, mis antakse neile ametlikult kinnitatud kombetalitluse läbi; sellega kaasneb õigus kuulutada Sõna või jagada sakramente või teha mõlemat.” Kes ordineerib neid jumalateenreid? „The New Encyclopædia Britannica” ütleb: „Kirikutes, kus on säilinud ajalooline piiskopiamet, on ametissepühitseja alati piiskop. Presbüteri kirikus korraldavad ordinatsiooni kiriku vanematekogusse kuuluvad vaimulikud.”

⁴ Seega antakse ristiusu kirikutes jumalateenri eesõigus vaid vähestele. Nõnda ei tee aga Jehoova tunnistajad. Miks? Sellepärast, et nii ei tehtud ka esimese sajandi kristlikus koguduses.

Kes on tegelikult jumalateenrid?

5. Kes on Piibli õpetuse kohaselt jumalateenrid?

⁵ Piibli järgi on kõik Jehoova kummardajad – nii taevased kui maised – jumalateenrid. Inglid teenisid Jeesust (Matteuse 4:11; 26:53; Luuka 22:43). Nad ka „abista[vad] neid, kes õndsuse pärivad” (Heebrealastele 1:14; Matteuse 18:10). Jeesus oli samuti jumalateener. Ta ütles: „Inimese Poeg ei ole tulnud, et teda teenitaks, vaid teenima” (Matteuse 20:28; Roomlastele 15:8). Kuna Jeesuse järelkäijatel tuli ’käia tema jälgedes’, pole midagi üllatavat, et ka nemad peavad olema jumalateenrid (1. Peetruse 2:21).

6. Kuidas näitavad Jeesuse sõnad, et tema jüngrid peavad olema jumalateenrid?

⁶ Natuke aega enne taevasseminekut ütles Jeesus oma jüngritele: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud” (Matteuse 28:19, 20). Jeesuse jüngrid pidid hakkama inimesi jüngriteks tegema, neist pidid saama jumalateenrid. Uusi jüngreid tuli õpetada pidama kõike, mida Jeesus käskis, sealhulgas käsku minna ja teha inimesi jüngriteks. Tõeline Jeesuse Kristuse jünger pidi olema jumalateener, ükskõik kas ta oli mees või naine, täiskasvanu või laps (Joel 3:1, 2).

7., 8. a) Millised kirjakohad näitavad, et kõik tõelised kristlased on jumalateenrid? b) Milliseid küsimusi tekib seoses ametissepühitsemisega?

⁷ Meie ajaarvamise 33. aasta nelipühil hakkasidki kõik kokkutulnud Jeesuse jüngrid, nii mehed kui naised, üheskoos rääkima „Jumala suuri asju” (Apostlite teod 2:1–11). Hiljem kirjutas apostel Paulus: „Südamega usutakse õiguseks, ent suuga tunnistatakse õndsuseks [„antakse avalikult tunnistust päästeks”, UM]” (Roomlastele 10:10). Paulus ei öelnud neid sõnu mingile kitsendatud vaimulike klassile, vaid „kõigile Roomas olevaile Jumala armastatuile” (Roomlastele 1:1, 7). Samuti pidi kõigil ’pühadel, kes olid Efesoses, ja usklikel Kristuses Jeesuses’ olema „kingadeks jalas valmidus rahuevangeeliumi kuulutamiseks” (Efeslastele 1:1; 6:15). Ning kõigil neil, kes kuulsid heebrealastele suunatud  kirja, tuli pidada „kõikumata kinni lootuse avalikust tunnistamisest” (Heebrealastele 10:23, UM).

⁸ Millal aga saab inimesest jumalateener? Ehk teisisõnu, millal pühitsetakse ta ametisse? Ning kes teda pühitseb?

Millal pühitsetakse kedagi jumalateenriks?

9. Millal Jeesus jumalateenri ametisse pühitseti ja kes seda tegi?

⁹ Et saada teada, millal ametissepühitsemine toimub ja kes seda teeb, mõelgem Jeesuse Kristuse peale. Tal ei olnud ordineerimistunnistust või mõne seminari kraadi, mis tõendanuks tema kui jumalateenri ametit. Samuti ei pühitsenud teda sellesse ametisse ükski inimene. Miks me võime siiski öelda, et ta oli jumalateener? Sest tema puhul läksid täide Jesajale inspireeritud sõnad: „Issanda Vaim on minu peal; seepärast on ta mind võidnud kuulutama evangeeliumi” (Luuka 4:17–19; Jesaja 61:1). Neist sõnadest võib selgelt aru saada, et Jeesusele anti ülesanne evangeeliumi kuulutada. Kes teda selleks volitas? Kuna Jeesuse võidis seda tööd tegema Jehoova vaim, on selge, et ametissepühitsejaks oli Jehoova Jumal. Millal see toimus? Jehoova vaim tuli Jeesuse peale ajal, kui ta ristiti (Luuka 3:21, 22). Seega pühitseti ta jumalateenri ametisse ristimise ajal.

10. Kes teeb kristliku jumalateenri kõlblikuks?

¹⁰ Mida öelda Jeesuse järelkäijate kohta, kes elasid esimesel sajandil? Ka neid määras jumalateenri ametisse Jehoova. Paulus ütles: „Meie kõlbdus tuleb Jumalalt, kes meid ka on teinud kõlbavaks uue seaduse teenriks” (2. Korintlastele 3:5, 6, PR). Kuidas teeb Jehoova oma kummardajad kõlblikuks olema jumalateenri ametis? Mõelgem Timoteosele, keda Paulus nimetas „Jumala kaastööliseks [„teenriks”, PR] Kristuse evangeeliumi kuulutamises” (1. Tessalooniklastele 3:2).

11., 12. Mis aitas Timoteosel jumalateenriks saamise suunas edeneda?

¹¹ Järgmised Timoteosele kirjutatud sõnad aitavad meil mõista, kuidas temast sai jumalateener: „Ent sina jää sellesse, mida oled õppinud ja milles oled kindel [„mida sind veendi uskuma”, UM], sest sa tead, kellelt sa selle oled õppinud; ja et sina lapsest saadik tunned pühi kirju, mis võivad sind teha targaks, õndsuseks usu kaudu, mis on Kristuses Jeesuses” (2. Timoteosele 3:14, 15). Timoteose usu alus, mis ajendas teda avalikult kuulutama, oli Pühakirja tundmine. Kas selleks oli vaja ainult isiklikult Pühakirja lugeda? Ei.  Timoteos vajas abi, et loetust täpselt aru saada ja seda vaimselt mõista (Koloslastele 1:9). Seega Timoteost „veendi uskuma”. Kuna ta tundis Pühakirja „lapsest saadik”, pidid tema esimesed õpetajad olema ema ja vanaema, kusjuures tema isa ei olnud ilmselt usklik (2. Timoteosele 1:5).

¹² Ent Timoteose saamisega jumalateenriks oli seotud veel enamgi. Tema usku tugevdas läbikäimine lähedalasuvate koguduste kristlastega. Kust me seda teame? Kui Paulus esimest korda Timoteosega kohtus, „andsid Lüstras ja Ikoonionis olijad vennad hea tunnistuse” selle noore mehe kohta (Apostlite teod 16:2). Lisaks sellele kirjutasid tol ajal mõningad vennad kogudustele julgustavaid kirju. Ülevaatajad külastasid kogudusi, et neid üles ehitada. Sellised korraldused aitasid Timoteose sarnastel kristlastel vaimselt edeneda (Apostlite teod 15:22–32; 1. Peetruse 1:1).

13. Millal pühitseti Timoteos jumalateenri ametisse ning miks võib öelda, et sellega tema vaimne kasv ei peatunud?

¹³ Arvestades Jeesuse käsku, mis on kirjas Matteuse 28:19, 20, võime kindlalt arvata, et mingil hetkel ajendas usk Timoteost laskma end Jeesuse eeskujul ristida (Matteuse 3:15–17; Heebrealastele 10:5–9). Sellega sümboliseeris Timoteos oma südamesttulevat pühendumist Jumalale. Ristimise kaudu sai Timoteosest jumalateener. Sellest hetkest alates kuulusid tema elu ja jõud ning kõik muu, mis tal oli, Jumalale. Teenriks saamine oli lahutamatu osa tema jumalakummardamisest ehk „pühast teenistusest”. Ent Timoteos ei jäänud loorberitele puhkama. Ta kasvas pidevalt vaimselt edasi ning temast sai küps kristlik jumalateener. Timoteos arenes tänu sellele, et ta suhtles tihedalt Pauluse sarnaste küpsete kristlastega, uuris isiklikult ning oli innukas kuulutustööl. (1. Timoteosele 4:14; 2. Timoteosele 2:2; Heebrealastele 6:1.)

14. Kuidas edeneb „igavese elu suhtes õigesti meelestatud” inimene jumalateenriks saamise suunas tänapäeval?

¹⁴ Tänapäeval toimub kristlikku teenistusse pühitsemine samalaadselt. Kui keegi on „igavese elu suhtes õigesti meelestatud”, siis aidatakse tal piibliuurimise abil Jumalat ja tema eesmärke tundma õppida (Apostlite teod 13:48, UM). See inimene õpib Piibli põhimõtteid ellu rakendama ja eesmärgikindlalt Jumala poole palvetama (Laul 1:1–3; Õpetussõnad 2:1–9; 1. Tessalooniklastele 5:17, 18). Ta suhtleb teiste usklikega ning saab kasu „ustava ja mõistliku sulase” korraldustest (Matteuse 24:45–47; Õpetussõnad 13:20; Heebrealastele 10:23–25). Nii ta edenebki õppeprotsessi käigus.

15. Mida tähendab see, kui keegi ristitakse? (Vaata ka allmärkust.)

¹⁵ Lõpuks, kui piibliõpilasel on arenenud armastus Jehoova Jumala vastu ning tugev usk lunastusohvrisse, soovib ta end täielikult oma taevasele Isale pühendada (Johannese 14:1). Pühendumine toimub isiklikus palves, misjärel inimene laseb end ristida, sümboliseerimaks avalikult seda isiklikku toimingut. Ristimine  ongi ametissepühitsemise talitus, sest siis hakatakse seda inimest tundma kui täielikult pühendunud jumalateenrit ehk di·aʹko·nos’t. Ta peab hoidma end maailmast lahus (Johannese 17:16; Jakoobuse 4:4). Ta on esitanud iseennast „elavaks pühaks ja Jumala meelepäraseks ohvriks” täielikult, piiramatult ja tingimusteta (Roomlastele 12:1). * Ta on Jumala teener, kes jäljendab Kristust.

Mis on kristlik teenistus?

16. Millised olid mõned Timoteose kui kristliku jumalateenri kohustused?

¹⁶ Mida Timoteose teenistus hõlmas? Pauluse reisikaaslasena oli tal mitmesuguseid eriülesandeid. Ning kui Timoteosest sai kogudusevanem, töötas ta kõvasti, et kaaskristlasi õpetada ja tugevdada. Ent nagu Jeesusel ja Paulusel, lasus ka tema teenistuse põhirõhk hea sõnumi kuulutamisel ning inimeste jüngriteks tegemisel (Matteuse 4:23; 1. Korintlastele 3:5). Paulus sõnas Timoteosele: „Aga sina ole igapidi kaine, kannata kurja, tee evangeeliumikuulutaja tööd, täida oma ametit õieti” (2. Timoteosele 4:5, meie kursiiv).

17., 18. a) Millises teenistuses kristlased osalevad? b) Kui tähtis on kristliku jumalateenri jaoks kuulutustöö?

¹⁷ Tänapäeval on kristlike jumalateenritega sama lugu. Nad osalevad avalikus teenistuses ehk evangeeliumikuulutaja töös, rõhutades teistele, et pääste aluseks on Jeesuse ohver, ning õpetades alandlikke Jehoova nime appi hüüdma (Apostlite teod 2:21; 4:10–12; Roomlastele 10:13). Nad selgitavad Piibli abil, et Kuningriik on kannatava inimkonna ainus lootus, ning näitavad, et isegi praegu läheb elu paremini, kui järgida jumalikke põhimõtteid (Laul 15:1–5; Markuse 13:10). Ent kristlik jumalateener ei kuuluta, kuidas Piibli põhimõtteid ellu rakendades ühiskondlikke probleeme lahendada. Ta õpetab hoopis, et ’jumalakartusel on käesoleva ja tulevase elu tõotus’ (1. Timoteosele 4:8).

¹⁸ Tõsi küll, enamik jumalateenreid teenib erisugustes teenistusvormides, mis võivad olla kristlaseti üsna erinevad. Paljudel on perekondlikud kohustused (Efeslastele 5:21–6:4). Kogudusevanematel ja teenistusabilistel on ülesandeid koguduses (1. Timoteosele 3:1, 12, 13; Tiitusele 1:5; Heebrealastele 13:7). Paljud kristlased aitavad ehitada kuningriigisaale. Teistel on imeline eesõigus töötada vabatahtlikena mõnes Vahitorni Ühingu Peeteli kodus. Siiski osalevad kõik kristlikud jumalateenrid hea sõnumi kuulutamises. Selles erandeid pole. Kuulutustöös osalemise järgi tuntakse, kes on tõeline kristlik jumalateener.

Kristliku jumalateenri hoiak

19., 20. Millist hoiakut peavad kristlikud jumalateenrid arendama?

¹⁹ Enamik ristiusu vaimulikke ootab, et neid koheldaks erilise austusega, ning nad võtavad endale selliseid tiitleid nagu „kõrgeauline” ja „isa”. Kristlik jumalateener aga teab, et vaid Jehoova väärib harrast austust (1. Timoteosele 2:9, 10, UM). Ükski kristlik jumalateener ei nõua endale sellist liialdatud austust ega ihalda erilisi tiitleid (Matteuse 23:8–12). Ta teab, et di·a·ko·niʹa peamine tähendus on ’teenistus’. Sellest sõnast tulenevat verbi on Piiblis mõnes kohas kasutatud, viidates kellegi teenindamisele näiteks söögilauas (Luuka 4:39; 17:8; Johannese 2:5). Ehkki sõna di·aʹko·nos kasutamine seoses kristliku teenistusega on midagi ülevamat, tähendab see siiski teenijat.

²⁰ Ühelgi kristlikul jumalateenril pole seepärast põhjust end tähtsaks pidada. Tõelised kristlikud jumalateenrid – isegi need, kel on koguduses mingeid erilisi kohustusi – on alandlikud orjad. Jeesus ütles: „Kes iganes teie seast tahab suureks saada, see olgu teie teenija; ja kes teie seast tahab olla kõige esimene, see olgu teie ori” (Matteuse 20:26, 27). Näidates oma jüngritele, millist hoiakut nad peaksid arendama, pesi Jeesus nende jalgu, tehes nõnda kõige madalama orja tööd (Johannese 13:1–15). Kui alandlik teenistus! Seepärast teenivad kristlikud jumalateenrid alandlikult Jehoova Jumalat ja Jeesust  Kristust (2. Korintlastele 6:4, UM; 11:23). Samuti ilmutavad nad üksteist teenides alandlikku meelt. Ning head sõnumit kuulutades teenivad nad omakasupüüdmatult uskmatuid kaasinimesi (Roolastele 1:14, 15; Efeslastele 3:1–7).

Pea teenistuses vastu

21. Millise tasu sai Paulus teenistuses vastupidamise eest?

²¹ Jumalateenri amet nõudis Pauluselt vastupidavust. Ta kirjutas koloslastele, kui palju ta pidi kannatama, et neile head sõnumit kuulutada (Koloslastele 1:24, 25). Kuna ta suutis ikkagi vastu pidada, võtsid paljud hea sõnumi vastu ning said jumalateenriteks. Nad said Jumala poegadeks ja Jeesuse Kristuse vendadeks, kellele avanes väljavaade saada taevas koos Jeesusega vaimolenditeks. Milline suurepärane tasu vastupidavuse eest!

22., 23. a) Miks vajavad kristlikud jumalateenrid tänapäeval vastupidavust? b) Millise imelise tasu saab kristliku vastupidavuse eest?

²² Vastupidavus on tõelistele jumalateenritele tänapäeval hädavajalik. Paljud võitlevad iga päev kehva tervise või vanaduse vaevaga. Lapsevanemad teevad kõvasti tööd – paljud neist ilma abikaasata –, et lapsed üles kasvatada. Kooliõpilased seisavad julgelt vastu halbadele mõjudele, mis neid ümbritsevad. Paljud kristlased seisavad silmitsi karmi majandusliku olukorraga. Ning paljud kannatavad tagakiusamise pärast või kogevad viletsust praeguste „raskete aegade” tõttu (2. Timoteosele 3:1). Tõepoolest, peaaegu kuus miljonit Jehoova teenijat võib tänapäeval öelda nagu apostel Paulus: „Kõiges me näitame endid kui Jumala abilised [„teenrid”, PR]: suures kannatuses” (2. Korintlastele 6:4). Kristlikud jumalateenrid ei anna alla. Neid tuleb tõepoolest kiita vastupidavuse eest.

²³ Pealegi toob vastupidavus imelise tasu, nagu see oli ka Pauluse puhul. Vastu pidades hoiame Jehoovaga lähedasi suhteid ning rõõmustame tema südant (Õpetussõnad 27:11). Me tugevdame oma usku ja teeme inimesi jüngriteks, tänu millele kristlik vennaskond laieneb (1. Timoteosele 4:16). Neil viimseil päevil on Jehoova toetanud oma teenijaid ning õnnistanud nende teenistust. Selle tulemusena on kogutud kokku veel viimased 144 000–st ning miljonitel teistel on kindel lootus elada igavesti paradiislikul maal (Luuka 23:43; Ilmutuse 14:1). Tõepoolest, kristlik teenistus on Jehoova halastuse väljendus (2. Korintlastele 4:1). Hinnakem seda ning olgem tänulikud, et selle eest saadav tasu on igavene (1. Johannese 2:17).

[Allmärkused]

Kas sa oskad selgitada?

• Milline kohustus oli kõigil esimese sajandi kristlastel?

• Millal pühitsetakse ametisse kristlik jumalateener ja kes seda teeb?

• Millist hoiakut peaks kristlik jumalateener arendama?

• Miks peaks kristlik jumalateener raskustega silmitsi seistes vastu pidama?

[Küsimused]

[Pildid lk 16, 17]

Timoteosele õpetati Jumala Sõna lapsest saadik. Kui ta ristiti, sai temast ametissepühitsetud jumalateener

[Pilt lk 18]

Ristimine sümboliseerib Jumalale pühendumist ning tähistab inimese pühitsemist jumalateenri ametisse

[Pilt lk 20]

Kristlikud jumalateenrid on valmis teenima