Miks tuleks palvetada?

„TE PALUTE ja ei saa, sest te palute pahasti ... Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!” (Jakoobuse 4:3, 8). Need Jeesuse jüngri Jakoobuse sõnad võivad panna meid mõtisklema palvetamise põhjuste üle.

Palve pole vaid abinõu, mille kaudu Jumalale öelda, mida me vajame. Jeesus ütles oma kuulsas mäejutluses: „Jumal, teie Isa, teab, mida te vajate, enne kui te teda palute.” Ent ta ütles ka: „Paluge, siis antakse teile” (Matteuse 6:8; 7:7). Seega Jehoova soovib, et me ütleksime talle, mida vajame. Ent palve hõlmab midagi palju enamat.

Tõelised sõbrad ei suhtle vaid siis, kui nad midagi vajavad. Nad on üksteisest huvitatud ning nende sõprus süveneb, kui nad väljendavad oma tundeid. Sarnaselt on ka palvel suurem eesmärk kui ainult hädavajaliku palumine. See võimaldab tugevdada sõprust Jehoovaga, kui väljendame talle oma südamesttulevat andumust.

Tõesti, Jumal on kinkinud meile palve eesõiguse, mille kaudu võime temaga lähedasemaks saada. See on võimalik ainult siis, kui me väljendame Jumalale oma tundeid, mitte ei kanna ette vaid päheõpitud palveid. Missugune rõõm on küll rääkida Jehoovaga palves! Veelgi enam, Piibli õpetussõna ütleb: „Õigete  palve on temale meelepärast!” (Õpetussõnad 15:8).

„Minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi,” laulis psalmist Aasaf (Laul 73:28). Kuid selleks, et jõuda Jumala ligi, ei piisa vaid palvetamisest. Pane tähele, kuidas järgnev lugu sellele viitab.

„Üks ta [Jeesuse] jüngreist [ütles] temale: „Issand, õpeta meid palvetama.”” Jeesus vastas: „Kui te palvetate, siis öelge: Isa! Pühitsetud olgu sinu nimi; sinu riik tulgu” (Luuka 11:1, 2). Kas saame mõttekalt palvetada, kui me ei tea Jumala nime ja seda, kuidas seda pühitsetakse? Kas saame palvetada kooskõlas Jeesuse sõnadega, kui me ei saa aru, mis on Jumala Kuningriik? Nende asjade mõistmine on võimalik, kui uurime hoolikalt Piiblit. Nõnda saadud teadmised võivad aidata meil õppida tundma Jumalat ja mõista tema teid. Veelgi enam, kui õpime tundma Jehoova Jumalat, saame temaga lähedasemaks ja oleme talle veelgi ustavamad. Samas aitab see meil temaga palves vabamalt rääkida.

Palve võib lahendada probleeme

Jehoovaga lähedaste suhete arendamine võib meil aidata lahendada probleeme. Vaadelgem seda järgmistes olukordades, mis näitlikustavad, kuidas palve võib inimest Jehoova ligi tuua.

Brasiilias palvetas naine nimega Maria Jumala poole, et temalt abi saada. Ta soovis mässata üldkehtivate käitumisnormide vastu, seda osaliselt ühiskonnas valitseva silmakirjalikkuse pärast. Maria oli juba hüljanud oma abikaasa, lapsed ja kodu ning hakkas uimasteid tarvitama. Ent see ei teinud teda sugugi õnnelikuks ning ta avas Jumalale oma südame ja palus abi.

Varsti külastasid Mariat kaks Jehoova tunnistajat ja jätsid talle ajakirja „Vahitorn”, milles räägiti, kui tähtis on järgida Jumala juhatust. See puudutas Maria südant ning ta hakkas Jehoova tunnistajatega samal päeval Piiblit uurima, mis viis ta lõpuks oma perekonna juurde tagasi. Jehoovat tundma õppides soovis ta väljendada talle oma armastust. „Tegin muudatusi paremuse poole,” ütles Maria. „Minu abikaasa ja pere seisid algul vastu sellele, et ma Piiblit uurin, ent kui nad nägid minuga toimuvaid muudatusi, hakkasid nad mind toetama.” Hiljem pühendas Maria oma elu palve Kuuljale ning hakkas teda teenima.

Boliiviast pärit Josél oli kena naine ja ta äri õitses, kuid ta polnud õnnelik. Naine hülgas ta tema abieluvälise suhte pärast. Mees hakkas jooma ja tundis end täiesti väärtusetuna. José räägib: „Hakkasin kogu südamest palvetama ning küsisin Jumalalt, mida teha, et talle meele järgi olla. Varsti külastasid Jehoova tunnistajad mind mu äris ja pakkusid tasuta kodust piibliuurimist, kuid ma saatsin nad minema. Nõnda juhtus kolm korda. Iga kord, kui palusin abi, olid nemad jälle platsis. Lõpuks otsustasin, et kuulan nad järgmine kord ära. Ma olin lugenud Piibli läbi ja mul oli palju küsimusi ning nad oskasid nendele alati rahuldavalt vastata. Jehoova tundmaõppimine andis mu elule uue mõtte ja tunnistajatest sõbrad olid mulle tõeliselt julgustavateks eeskujudeks. Jätsin oma armukese ja joomakaaslased ning olin peagi oma naise ja laste juures tagasi. 1999. aasta alguses mind ristiti.”

Itaalias elava Tamara abielu oli jõudnud kriisi, seepärast palus naine palves tarkust, kuidas edasi toimida. Ta oli muutunud üsna ägedaloomuliseks, kuna teda oli oma kodus pekstud ja sealt 14-aastasena välja visatud. Tamara räägib: „Ma leidsin Piibli ja hakkasin seda lugema. Ühel õhtul lugesin, et tarkuse leidmine on nagu peidetud varanduse leidmine. Ma palvetasin, et leiaksin sellise tarkuse (Õpetussõnad 2:1–6). Järgmisel hommikul olid Jehoova tunnistajad mu ukse taga. Hakkasin nendega Piiblit uurima, ent õpitu  ellurakendamine võttis mul aega. Lõpuks otsustasin järgida kristlikku eluviisi ja lasin end ristida. Nüüd aitan koos abikaasaga teistel saada kasu Jumala tarkusest.”

Venezuelas Caracas elav Beatrize kuulus sealsesse koorekihti. Ent sellest hoolimata elas ta üle lahutuse ja tundis end õnnetuna. Meeleheitele viiduna palvetas ta kord terve tunni. Järgmisel hommikul helises uksekell. Ärritatuna vaatas ta läbi uksesilma ja nägi kaht inimest, kotid käes. Ta otsustas neile ust mitte avada, ent enne lahkumist jättis see paar ukse alla ühe trükise. „Tunne oma Piiblit” oli seal kirjas. Kas on nende külastus seotud äkki eelmise õhtu palvetega? Ta helistas neile, et nad teda uuesti külastaksid. Peatselt hakkas ta Piiblit uurima ja hiljem ta ristiti. Beatrize on nüüd õnnelik ja õpetab ka teistele, kuidas õnne leida.

Carmen palvetas, et ta suudaks toime tulla võitluses vaesusega. Tal oli kümme last ja joodikust abikaasa Rafael. „Püüdsin pesu pesemisega raha teenida,” rääkis Carmen. Ent Rafael hakkas veelgi hullemini jooma. „Kui hakkasime Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima, hakkas mu abikaasa vähehaaval oma harjumusi muutma. Me saime teada, et tõotatud Kuningriigis vabastab Jehoova maailma peatselt vaesusest ja rõhumisest. Jumal vastas lõpuks mu palvetele!” Õppides tundma Jehoova teid, suutis Rafael joomisele lõpu teha ning riietus „uue inimesega” (Efeslastele 4:24). Nad suutsid tõsta oma perekonna elatustaset. Rafael räägib: „Me pole sugugi rikkad ning meil pole oma maja, kuid meil on eluks hädavajalik ja me oleme õnnelikud.”

Kui kõigile palvetele vastatakse

Kas oli neil inimestel palvetamisest kasu? Kindlasti oli! Kas panid ka tähele, et nende palvetele vastati enamasti sellega, et kristlikust kogudusest aitas keegi neil piibliuurimise kaudu Jehoova Jumalaga lähedaseks saada? (Apostlite teod 9:11.)

Seega on meil tõesti põhjust palvetada. Peagi läheb täide palve, et maa peale tuleks Jumala Kuningriik ja täituks tema tahe (Matteuse 6:10). Kui Jumal on puhastanud maa oma vastastest, siis „maa on täis Jehoova tundmist” (Jesaja 11:9). Kõik, kes armastavad Jehoovat, naudivad siis „Jumala laste au vabadust” ning kõigile nende palvetele vastatakse kindlasti (Roomlastele 8:18–21).

[Pilt lk 7]

Kas sa tead, miks me peaksime palvetama?