Aita teistel elada väärikalt Jehoovale

„Ei ole ka meie ... lakanud palvet tegemast ja palumast teie eest, et ... te elaksite väärikalt Issandale, et temale kõigiti meeldida, vilja kandes kõiges heas töös.” (KOLOSLASTELE 1:9, 10)

1., 2. Mis võib meile eriti rõõmu ja rahuldust pakkuda?

„ELAME ühe farmi territooriumil vagunelamus. Tänu sellele et hoiame oma elu lihtsana, on meil rohkem aega inimestele head sõnumit kuulutada. Meid on rohkesti õnnistatud sellega, et oleme saanud aidata paljudel pühendada oma elu Jehoovale.” (Üks täisajalistest teenijatest abielupaar Lõuna-Aafrika Vabariigist.)

² Kas pole nii, et teiste aitamine valmistab rõõmu? Mõned püüavad regulaarselt aidata haigeid, puudusekannatajaid või üksikuid ning see pakub neile rahuldust. Tõelised kristlased on veendunud, et suurimat abi võivad nad anda teistele siis, kui õpetavad neid tundma Jehoova Jumalat ja Jeesust Kristust. Ainult see võib ajendada inimesi Jeesuse lunastusohvrit vastu võtma ja arendama häid suhteid Jumalaga, ning niimoodi avaneb neile võimalus saada igavene elu (Apostlite teod 3:19–21; 13:48, UM).

3. Kelle aitamisele me tähelepanu pöörame?

³ Kuidas on aga lood nende aitamisega, kes juba teenivad Jumalat ja elavad tema õpetuse järgi? (Apostlite teod 19:9.) Kahtlemata tunned sa nende vastu endiselt suurt huvi, ent võib-olla ei oska sa näha, kuidas saaksid neile rohkem abi pakkuda või neid ka edaspidi abistada. Sulle võib samuti tunduda, et su olukord seab piirid sellele, mida saaksid nende heaks teha, ning nõnda on sul vähem võimalusi tunda rahulolu, mida pakub teiste aitamine (Apostlite teod 20:35). Nende mõlema aspekti kohta võime õppida midagi kirjast koloslastele.

4. a) Millistes tingimustes Paulus koloslastele kirjutas? b) Kuidas oli Epafras looga seotud?

⁴ Kui apostel Paulus Kolossa kristlastele kirjutas, oli ta Roomas koduarestis, kuid tal võis käia külalisi. Nagu oligi arvata, kasutas Paulus oma piiratud vabadust Jumala Kuningriigi kuulutamiseks (Apostlite teod 28:16–31). Paulust said külastada ka kaaskristlased, kusjuures mõni neist ehk viibis koguni mingi aja vangis koos temaga (Koloslastele 1:7, 8; 4:10). Üks külalistest oli innukas evangeeliumikuulutaja Epafras Kolossa linnast, mis asus Väike-Aasias Früügias Efesosest ida poole jääval lavamaal (nüüdse Türgi aladel). Epafras oli aidanud rajada Kolossa kogudust ning ta töötas naaberlinnade Laodikea ja Hierapolise koguduste heaks (Koloslastele 4:12, 13). Miks reisis Epafras Pauluse juurde Rooma ning mida me võime õppida Pauluse vastusest?

Mõjus abi koloslastele

5. Miks Paulus koloslastele kirjutas?

⁵ Et Paulusega Kolossa koguduses valitseva olukorra üle nõu pidada, võttis Epafras ette vaevanõudva reisi Rooma. Ta rääkis seal Kolossa kristlaste usust, armastusest ja pingutustest kuulutustöös (Koloslastele 1:4–8). Küllap jagas ta Paulusega ka oma muret negatiivsete mõjutuste pärast, mis ähvardasid koloslaste vaimsust. Vastuseks kirjutas Paulus inspireeritud kirja, kus ta lükkas ümber mõningad seisukohad, mida valeõpetajad levitasid. Eriti juhtis ta tähelepanu Jeesuse Kristuse kesksele rollile. * Kuid kas tema abi piirdus vaid Piibli põhitõdede rõhutamisega? Millist abi võis ta koloslastele veel anda ja mida saame meie sellest teiste aitamise kohta õppida?

6. Mida tõstis Paulus esile oma kirjas koloslastele?

⁶ Juba oma kirja alguses osutas Paulus abistamisviisile,  mis võib meil ehk kahe silma vahele jääda. Taoline abi toimis mõjusalt ka kauge vahemaa tagant, olid ju Paulus ja Epafras Kolossast kaugel. Paulus ütles: „Me täname Jumalat ja oma Issanda Jeesuse Kristuse Isa, palvetades igal ajal teie eest.” Jah, selleks abiks olid konkreetsed palved Kolossa kristlaste eest. Paulus lisas: „Sellepärast ei ole ka meie sellest päevast, mil me seda kuulsime, lakanud palvet tegemast ja palumast teie eest, et teid täidetaks tema tahtmise tunnetusega kõiges vaimulikus tarkuses ja arusaamises” (Koloslastele 1:3, 9).

7., 8. Mida käsitlevad tihtipeale meie isiklikud ja koguduses esitatavad palved?

⁷ Me teame, et Jehoova ’kuuleb palvet’, ja seetõttu võime loota, et ta võtab kuulda meie palveid, mis on esitatud kooskõlas tema tahtega (Laul 65:3; 86:6; Õpetussõnad 15:8, 29; 1. Johannese 5:14). Kui me aga palvetame teiste eest, siis millised on need palved?

⁸ Me võime tihti mõelda oma vendadele maailmas ja palvetada nende eest (1. Peetruse 5:9). Me võime ka paluda Jehoovat kristlaste ja teiste inimeste pärast, kes elavad piirkonnas, mida on tabanud mingi katastroof. Kui esimese sajandi jüngrid kuulsid näljahädast Juudamaal, siis tõenäoliselt esitasid nad hulganisti palveid vendade eest juba enne, kui läkitasid neile abisaadetisi (Apostlite teod 11:27–30). Meie päevil võib kuulda palveid kogu vennaskonna või suure vendade rühma eest sageli kristlikel koosolekutel, kus palve peab olema paljudele mõistetav, et selle peale saaks öelda „Aamen!” (1. Korintlastele 14:16).

Ole palves konkreetne

9., 10. a) Millistest näidetest on näha, et on kohane palvetada kellegi konkreetse inimese eest? b) Milliseid konkreetseid palveid esitati Pauluse eest?

⁹ Piiblis on aga näiteid teiste eest esitatud palvetest, mis on palju üksikasjalikumad ning puudutavad konkreetseid isikuid. Mõtle Jeesuse sõnadele kirjakohas Luuka 22:31, 32. Tema ümber oli 11 ustavat apostlit. Kõik nad vajasid eelseisvaks raskeks ajaks Jumala tuge ja Jeesus palvetas nende eest (Johannese 17:9–14). Kuid siiski esitas Jeesus oma jüngri Peetruse eest veel eraldi palve. On veel teisi näiteid. Eliisa palvetas, et Jumal aitaks ühte konkreetset meest – tema teenrit (2. Kuningate 6:15–17). Apostel Johannes palus, et Gaajus oleks terve ning edeneks vaimselt ka edaspidi (3. Johannese 1, 2). Ning on veel teisi palveid, mis keskendusid kindlatele inimrühmadele (Iiob 42:7, 8; Luuka 6:28; Apostlite teod 7:60; 1. Timoteosele 2:1, 2).

¹⁰ Ka Pauluse kirjades on rõhk väga konkreetsetel palvetel. Ta palus vendi, et nad palvetaksid tema eest või tema ja ta kaaslaste eest. Tekstist Koloslastele 4:2, 3 võime lugeda: „Jääge kindlasti palvesse ja valvake palves tänuga, paludes ühtlasi ka meie eest, et Jumal meile avaks sõna ukse, et saaksime rääkida Kristuse saladust, mille pärast mina olengi seotud.” Vaata ka teisi näiteid kirjakohtadest Roomlastele 15:30; 1. Tessalooniklastele 5:25; 2. Tessalooniklastele 3:1; Heebrealastele 13:18.

11. Kelle eest Epafras Roomas olles palus?

¹¹ Nii palvetas ka Pauluse kaaslane Roomas. „Teid tervitab Epafras, kes on teie seast, ... kes alati võitleb teie eest palveis.” (Koloslastele 4:12.) Sõna, mis siin on tõlgitud sõnaga „võitleb”, võib viidata jõulistele pingutustele, mida tegi sportlane muistsetel mängudel. Kas Epafras palvetas pelgalt ülemaailmse vennaskonna eest või tõeliste kummardajate eest kogu Väike-Aasias? Paulus juhtis tähelepanu sellele, et Epafras oli palvetanud konkreetselt Kolossa kristlaste eest. Epafras tundis nende olukorda. Me ei tea kõigi nende nimesid ega ka seda, milliste raskustega nad silmitsi seisid, ent kujuta endale ette mõningaid võimalusi. Võib-olla võitles noor Linos laialt levinud filosoofiate mõju vastu ning  Ruufus võis vajada jõudu, seismaks vastu oma endistele kütkestavatele juudiusu kommetele. Ehk vajas Persis, kellel oli uskmatu abikaasa, vastupidavust ja tarkust, et kasvatada oma lapsi Issandas, ning võib-olla oli parandamatut haigust põdevat Asünkritost vaja eriliselt lohutada. Jah, Epafras tundis oma kodukoguduse liikmeid ja ta palvetas tõsiselt nende eest, sest nii tema kui Paulus tahtsid, et need pühendunud kristlased elaksid väärikalt Jehoovale.

12. Kuidas me võiksime oma isiklikes palvetes konkreetsemad olla?

¹² Kas sa mõistad, millist eeskuju annab see meile teiste aitamises? Nagu eespool märgitud, on kristlikel koosolekutel esitatud ühispalved sageli üldisemad, sest arvestatakse eripalgelise kuulajaskonnaga. Meie isiklikud ja perekondlikud palved võivad aga olla üsna konkreetsed. Kui me ehk palume mõnikord Jumalal juhatada ja õnnistada kõiki reisivaid ülevaatajaid või vaimseid karjaseid, siis kas me ei võiks vahel olla täpsemad? Näiteks, miks mitte paluda nimeliselt selle ringkonnaülevaataja eest, kes külastab teie kogudust, või venna eest, kes juhatab teie raamatu-uurimisgruppi? Kirjakohtades Filiplastele 2:25–28 ja 1. Timoteosele 5:23 väljendas Paulus oma muret Timoteose ja Epafroditose tervise pärast. Kas ka meie võime samamoodi ilmutada huvi nende haigete vastu, keda me nimepidi tunneme?

13. Milliseid olukordi on kohane oma isiklikes palvetes mainida?

¹³ Mõistagi tuleks meil vältida sekkumist teiste inimeste isiklikesse asjadesse, kuid on sobiv ilmutada oma palvetes ehtsat huvi nende vastu, keda me tunneme ja kellest hoolime (1. Timoteosele 5:13; 1. Peetruse 4:15, EP 97). Võib-olla kaotas üks vend oma töökoha ja meil pole talle teist asemele pakkuda. Kuid me võime oma isiklikes palvetes mainida seda venda nimepidi ja rääkida Jehoovale tema raskustest (Laul 37:25; Õpetussõnad 10:3). Kas me teame mõnda eakamat vallalist õde, kes on jäänud ilma abikaasa ja lasteta, sest on otsustanud abielluda siis, „kui see vaid sünnib Issandas”? (1. Korintlastele 7:39.) Miks mitte paluda oma isiklikus palves Jehooval õnnistada teda ja aidata tal jätkata Tema lojaalset teenimist? Või oletame, et kaks kogudusevanemat on andnud nõu eksinud vennale. Kas ei võiks mõlemad neist aeg-ajalt oma isiklikus palves mainida seda venda nimepidi?

14. Kuidas on konkreetsed palved seotud teiste aitamisega?

¹⁴ Sul on rohkesti võimalusi lülitada oma isiklikesse palvetesse inimesi, kelle kohta sa tead, et nad vajavad Jehoova toetust, lohutust, tarkust ja püha vaimu või mõnda selle vilja. Vahemaa või teiste olude tõttu võib olla piiratud see, millist materiaalset või otsest abi sa saad teistele osutada. Ära aga unusta palvetamast oma vendade-õdede eest. Kindlasti tahavad nad Jehoovale väärikalt elada, kuid võib-olla vajavad nad tuge, et seda jätkuvalt teha. Sinu palvetel on nende aitamises oluline roll (Laul 18:3; 20:2, 3; 34:16; 46:2; 121:1–3).

Pinguta selle nimel, et teisi tugevdada

15. Miks peaks Koloslaste kirja lõpuosa meid huvitama?

¹⁵ Südamesttulev konkreetne palve ei ole muidugi ainus viis teisi aidata, iseäranis neid, kes on meile lähedased ning kallid. Kiri koloslastele näitab seda selgelt. Paljud õpetlased on arvamusel,  et seejärel, kui Paulus oli oma kirjas jaganud õpetust puudutavat juhatust ja praktilisi nõuandeid, lisas ta kirja lõppu lihtsalt veel isiklikke tervitusi (Koloslastele 4:7–18). Vastupidiselt sellele oleme meie aga juba näinud, et kirja lõpuosa sisaldab tähelepanuväärset juhatust ning sellest võib veel midagi õppida.

16., 17. Mida võib öelda vendade kohta, keda mainitakse kirjakohas Koloslastele 4:10, 11?

¹⁶ Paulus kirjutas: „Teile saadab tervisi Aristarhos, mu vangiseltsiline, ja Markus, Barnabase õepoeg, kelle kohta te juba olete saanud juhatusi, et kui ta tuleb teie juurde, te võtaksite ta vastu. Ja teid tervitab Jeesus, keda hüütakse Justuseks. Need on ümberlõigatuist olnud ainsad kaastöölised Jumala riigi alal, ja nad on olnud mulle troostiks” (Koloslastele 4:10, 11).

¹⁷ Paulus nimetas siin mõningaid vendi, kes väärisid erilist äramärkimist. Ta ütles, et nad olid ümberlõigatute hulgast ehk juudi päritoluga. Roomas oli palju ümberlõigatud juute ja mõned neist olid saanud kristlasteks. Need, keda Paulus mainis, olid tulnud talle appi. Tõenäoliselt nad ei kõhelnud läbi käimast mittejuutidest kristlastega ja kuulutasid meeleldi mittejuutidele koos Paulusega (Roomlastele 11:13; Galaatlastele 1:16; 2:11–14).

18. Kuidas kiitis Paulus neid, kes olid koos temaga?

¹⁸ Pane tähele Pauluse kommentaari: „Nad on olnud mulle troostiks [„tugevdavaks abiks”, UM].” Ta kasutas siin kreeka sõna, mis esineb Piiblis vaid üks kord. Paljud tõlkijad annavad selle edasi sõnaga ’troost’. Kuid on üks teine kreeka sõna (pa·ra·ka·le’o), mida harilikult ’troostiks’ tõlgitakse. Paulus kasutas seda viimatimainitud kreekakeelset sõna mujal selles kirjas, kuid mitte tekstis Koloslastele 4:11 (Matteuse 5:4; Apostlite teod 4:36; 9:31; 2. Korintlastele 1:4; Koloslastele 2:2; 4:8).

19., 20. a) Mis on selle väljendi mõte, mida Paulus kasutas vendade kohta, kes teda Roomas aitasid? b) Millega võisid need vennad Paulust aidata?

 ¹⁹ Need, keda Paulus mainis, pidid olema teinud midagi enamat, kui lohutanud Paulust sõnadega. Kreeka sõna, mida kirjakohas Koloslastele 4:11 Uue Maailma Tõlkes „tugevdavaks abiks” tõlgitakse, kasutati ilmalikes tekstides mõnikord ravimi kohta, mis leevendas valu. Piiblitõlge Today’s English Version ütleb: „Nad on olnud mulle suureks abiks.” Mida võisid need Pauluse läheduses elavad kristlikud vennad tema aitamiseks teha?

²⁰ Paulus võis küll külalisi vastu võtta, kuid oli palju muud, mida ta ei saanud teha, nagu näiteks muretseda endale vajalikke asju – toitu ja talveriideid. Kust oleks ta saanud osta rullraamatuid, mida uurida, ja kirjutusvahendeid? (2. Timoteosele 4:13.) Kas suudaksid endale ette kujutada, et sealsed vennad poleks Paulust aidanud ega oleks teinud tema eest selliseid igapäevatoimetusi nagu poeskäimine või muu asjaajamine? Võib-olla oleks Paulus tahtnud käia ka vaatamas ja üles ehitamas mõnda kogudust. Kuna ta oli vangis, ei saanud ta seda teha, nii võisid need vennad Pauluse eest külastusi teha, viia kogudustesse sõnumeid ning tulla tagasi aruannetega. Kui julgustav!

21., 22. a) Miks peaksid Koloslastele 4:11 sõnad meile huvi pakkuma? b) Mil moel me saame järgida Pauluse kaaslaste eeskuju?

²¹ See, mida Paulus kirjutas „tugevdavaks abiks” olemise kohta, aitab meil sügavamalt mõista, kuidas meie võiksime teisi aidata. Nad võivad elada Jehoovale väärikalt selles osas, mis puudutab tema moraalinorme, käia kristlikel koosolekutel ning osaleda Kuningriigi kuulutustöös. Nad väärivad selle eest meie tunnustussõnu. Ent kas me ei võiks teha enamat ja olla neile „tugevdavaks abiks”, nagu olid Paulusele tema kaaslased?

²² Kui sa tunned mõnda õde, kes on targalt kinni pidanud kirjakohast 1. Korintlastele 7:37, kuid kelle läheduses ei ela nüüd enam pereliikmeid, siis kas võiksid teda kutsuda mõnele perekondlikule ettevõtmisele, näiteks koos  einestama või väikesele koosviibimisele ühes oma sõprade või sugulastega? Mis oleks, kui paluksid tal sõita koos teie perega konvendile või puhkusele? Või miks mitte kutsuda teda mõnel sobival ajal endaga kaasa, kui lähed aiatöid tegema? Samasuguseid pakkumisi võib teha ka lesknaistele või -meestele. See võib tuua sulle palju rõõmu, kui kuuled nende kogemusi või igapäevaelu tarkusi, näiteks selle kohta, kuidas viljapuude eest hoolitseda või lilli istutada (3. Moosese 19:32; Õpetussõnad 16:31). Ja on üsna loomulik, et teie suhted muutuvad selle tulemusel palju lähedasemaks. Niimoodi võivad nad märksa julgemalt paluda su abi, kui vajavad apteegist mingit rohtu või muud sarnast. Vennad, kes koos Paulusega Roomas olid, pakkusid Paulusele praktilist ja tugevdavat abi ning sinagi saad teisi sel moel aidata. Nagu tol ajal, nii on ka praegu lisaõnnistusteks tugevnenud armastussidemed ja suurenenud otsustavus teenida üheskoos lojaalselt Jehoovat.

23. Mille jaoks oleks igaühel meist hea oma aega kasutada?

²³ Igaüks meist võib mõtiskleda olukordade üle, mida siin artiklis mainiti. Need on vaid näited, kuid need võivad meile meenutada reaalseid olukordi, kus me saame oma vendadele-õdedele rohkem „tugevdavaks abiks” olla. Mõte ei ole selles, et me hakkaksime jäljendama filantroopide suhtumist. See ei olnud nende vendade eesmärgiks, keda mainiti kirjakohas Koloslastele 4:10, 11. Nad olid „kaastöölised Jumala riigi alal”. Tugevdamine oli otseselt seotud sellega. Kehtigu sama ka meie puhul.

24. Mis on peamine põhjus, miks me teiste eest palvetame ja neid tugevdada püüame?

²⁴ Me mainime teisi oma isiklikes palvetes nimepidi ja teeme pingutusi nende tugevdamiseks, kuna usume, et meie vennad ja õed tahavad „ela[da] väärikalt Issandale, et temale kõigiti meeldida” (Koloslastele 1:10). Sellega on aga seotud veel midagi, mida Paulus mainis, kui ta kirjutas Epafrase palvetest koloslaste eest. Nimelt palus Epafras, et koloslased ’püsiksid täielikud ja kindlalt veendunud kõiges Jumala tahtes’ (Koloslastele 4:12, UM). Kuidas saaks igaüks meist seda teha? Vaadelgem.

[Allmärkus]

Kas panid tähele?

• Kuidas me saaksime oma isiklike palvete kaudu teisi rohkem aidata?

• Mis mõttes olid mõned kristlased Paulusele „tugevdavaks abiks”?

• Millistes olukordades võime meie olla „tugevdavaks abiks”?

• Mis on meie eesmärk, kui me vendade ja õdede eest palvetame ning neid tugevdada püüame?

[Küsimused]

[Pilt lk 18]

Kas sa võiksid teisi kristlasi oma pere väljasõitudele kaasa kutsuda?

[Allikaviide]

Loa andnud: Green Chimney’s Farm