Ajendatud teenima

MIS sunnib 24 parimas eas abielupaari jätma maha oma sugulasi, sõpru ja tuttavat ümbruskonda ning minema misjonitööle välismaale? Miks valmistab neile rõõmu minna sellistesse paikadesse nagu Paapua Uus-Guinea ja Taiwan ning samuti Aafrikasse ja Ladina-Ameerika maadesse? Kas on see ehk seiklusearmastus? Ei. Neid ajendab hoopis tõeline armastus Jumala ja ligimese vastu (Matteuse 22:37–39).

Kes need inimesed on? Nad on Vahitorni ühingu Gileadi piiblikooli 109. lennu lõpetajad. Laupäeval, 9. septembril 2000 kogunes ühtekokku 5198 inimest nii New Yorgi osariiki Pattersoni Vahitorni ühingu koolituskeskusse kui ka teistesse kohtadesse, kus võis programmist osa saada ja kuulata armastavaid nõuandeid, mis aitavad lõpetajatel olla edukad misjonärid.

Aktuse juhataja oli Stephen Lett, kes on Jehoova tunnistajate juhtiva kogu õppekomitee liige. Tema avasõnad põhinesid kirjakohal Matteuse 5:13, kus öeldakse: „Teie olete maa sool.” Vend Lett kõneles, et Jeesuse sõnad kehtivad kindlasti ka selle lennu õpilaste kohta. Soolaga saab näiteks toitu maitsvaks teha. Seega on misjonärid oma efektiivse kuulutustööga piltlikus mõttes otsekui sool.

Julgustus enne lahkuminekut

Vend Lett kutsus seejärel lavale mõningad kauaaegsed Jehoova teenijad, kes esitasid lühikesi, kuid jõulisi Pühakirjal põhinevaid kõnesid. Esimene oli John Wischuk, kes teenib kirjutusosakonnas. Tema teema „Lühim Laul edendab misjonivaimu” põhines Laulul 117. „Paganatele” ja „rahvahõimudele” on vaja anda tänapäeval ülemaailmselt tunnistust Jehoova ja tema Kuningriigi kohta. Õpilasi julgustati tegutsema vastavalt Laul 117 sõnadele ning innustama teisi ’kiitma Jehoovat’.

Aktuse juhataja kutsus järgmisena lavale juhtiva kogu liikme Guy Pierce’i, kes kõneles teemal „Ole paindlik, kuid siiski vankumatu”. Jumala Sõna on kindel. Jehoova Jumalat nimetatakse 5. Moosese 32:4 kaljuks, kuid tema Sõna võimaldab olla paindlik, sest see kirjutati kõigi keelerühmade ja kultuuride jaoks – tõepoolest, kogu inimkonnale. Õpilasi innustati kuulutama Jumala Sõna, lastes selle sõnumil puudutada inimeste südant ja südametunnistust (2. Korintlastele 4:2). „Ole vankumatu õigetes põhimõtetes, kuid paindlik. Ära põlga oma territooriumil elavaid inimesi teistsuguse kultuuri pärast,” manitses vend Pierce.

Üks Gileadi kooli õpetajatest, Karl Adams, kes on teeninud peakorteris ligi 53 aastat, kõneles mõtlemapaneval teemal „Kuhu sa siit lähed?”.  Tõepoolest, need 24 abielupaari said oma misjoniülesanded 20 riiki maailma eri paigus. Kõneleja tõstatas küsimuse: „Kui sa oled sinna riiki kohale jõudnud ja seda näinud, siis mis saab edasi?” Me elame rahutus maailmas. Inimesed tahavad minna uutesse kohtadesse ja teha uusi asju, et rahuldust leida. Need õpilased said aga Jehoovalt ülesande minna paika, kuhu tema tahab, ning hoolitseda omakasupüüdmatult tema „lammaste” eest. Nad ei tohiks olla nende muistsete iisraellaste sarnased, kes kaotasid oma isekuse tõttu võimaluse, et Jehoova nende kaudu kogu inimkonda õnnistaks. Nad peaksid jäljendama hoopis Jeesust Kristust, kes täitis alati omakasupüüdmatult Isa tahet ning kuuletus talle igas olukorras (Johannese 8:29; 10:16).

„Pea kalliks Jumala sügavusi” oli Gileadi kooli registraatori Wallace Liverance’i kõne teema. Pühakirjas räägitakse korduvalt Jumala Sõnast kui varandusest, kalliskividest, väärismetallidest ning muudest asjadest, millel on kõrge hind ja mis on nõutud. Õpetussõnad 2:1–5 näitab, et „Jumala tõelise tundmise” (UM) leidmiseks peame seda otsima nagu „peidetud varandust”. Kõnepidaja julgustas  õpilasi uuel territooriumil teenides jätkama Jumala sügavustesse kaevumist. Vend Liverance arutles: „See on praktiline, sest see ehitab usku ja kindlat usaldust Jehoova vastu ning tugevdab sinu otsust hoida kinni oma ülesandest. See aitab sul rääkida veendunult ning saada veelgi efektiivsemaks õpetajaks, kui sa teistele Jumala eesmärke selgitad.”

Klassitunnina lavastatud programmiosas tegi teine Gileadi kooli õpetaja ülevaate, kuidas Jehoova oli möödunud viie kuu jooksul õpilaste põlluteenistust õnnistanud. Lawrence Bowen viitas apostel Pauluse sõnadele Apostlite teod 20:20, kus räägitakse Pauluse avalikust teenistusest Efesoses, tuues esile, et ta kasutas ära igat võimalust tunnistuse andmiseks. Õpilaste kogemustest ilmnes, et Pauluse sarnaselt ei hoidu ka meie ajal need, keda ajendab armastus Jumala ja ligimese vastu, rääkimast tõde ja laskmast Jumala Sõna väel teisi mõjutada. Tulemuseks on Jehoova rikkalik õnnistus.

Kõnelevad kogenud teenijad

Selle Gileadi lennu õpilased said kooliajal erilist kasu 23 maa harubüroo komitee liikmetega suhtlemisest, kes olid samuti Pattersoni koolituskeskuses eriväljaõpet saamas. Leon Weaver ja Merton Campbell teenistusosakonnast intervjueerisid mitmeid harubüroode komitee liikmeid, kellest mõned on lõpetanud ka Gileadi kooli. Õpilastel, nende peredel ja sõpradel oli uskukinnitav kuulata neid küpseid misjonäre.

Lennule antud nõuanded, mis pidid aitama neil oma välismaisel territooriumil kohaneda, olid näiteks sellised: „Ole positiivne. Kui koged midagi, mis tundub väga imelik või mida sa ei suuda mõista, siis ära anna alla. Looda Jehoovale”; „Õpi olema õnnelik selle üle, mis sul on, ning usu kindlalt, et Jehoova varustab sind kõige eluks vajaminevaga”. Teised kommentaarid keskendusid sellele, kuidas aidata õpilastel säilitada oma territooriumil rõõmu. Mõningad mõtted olid järgmised: „Ära võrdle oma territooriumi paigaga, kust sa tulid”; „Õpi kohalikku keelt ja räägi seda õigesti, et saaksid inimestega suhelda”; „Õpi tundma inimeste kombeid ja kultuuri, see aitab sul hoida kinni oma ülesandest”. Need mõtted olid uutele misjonäridele suureks julgustuseks.

David Splane, endine misjonär ja Gileadi kooli 42. lennu lõpetaja, kes teenib praegu Jehoova tunnistajate juhtiva kogu liikmena, pidas pärast intervjuusid peakõne tähelepanu ärataval teemal „Kas te olete õpilased või lõpetajad?”. Ta küsis lennult: „Kuidas te suhtute endasse, kui te lähete oma misjoniterritooriumile? Kas nagu lõpetajad, kes teavad misjonitööst kõike, või nagu õpilased, kel on veel palju õppida?” Vend Splane rõhutas, et tark lõpetaja suhtub endasse kui õpilasse. Misjonärid peaksid võtma omaks seisukoha, et igaüks, keda nad oma territooriumil kohtavad, võib neile midagi õpetada (Filiplastele 2:3). Õpilasi julgustati tegema tihedat koostööd oma kaasmisjonäride, harubüroo ja kohaliku kogudusega. „Teie lõpueksamid on läbi, kuid te olete ikka veel õpilased. Andke igaühele selgelt teada, et te olete seal eesmärgiga õppida,” innustas vend Splane.

Pärast seda kõnet said õpilased kätte diplomid ja kuulajaskonnale anti teada, kuhu nad määratakse. Lõpetajatele oli liigutav hetk, kui lennu esindaja luges järgmisena ette resolutsiooni, mis rääkis nende otsusest lasta sellel, mida nad on Jumala Sõnast õppinud, ajendada endid suurematele tegudele pühas teenistuses.

Kogu kuulajaskond oli kahtlemata nõus, et saadud nõuanded tugevdasid lõpetajate otsust ilmutada armastust Jumala ja ligimese vastu. See tegi neid veelgi otsusekindlamaks aidata vaimselt oma misjoniterritooriumil elavaid inimesi.

[Kast lk 25]

LENNU ANDMED

Esindatud maid: 10

Maade arv, kuhu lõpetajad on määratud: 20

Õpilasi: 48

Keskmine vanus: 33,7

Keskmine tõesoleku aeg aastates: 16,2

Keskmine täisajalises teenistuses oldud aastate arv: 12,5

[Pilt lk 26]

Vahitorni ühingu Gileadi piiblikooli 109. lend

Alltoodud loetelus on read nummerdatud eest tahapoole ja igas reas on nimed loetletud vasakult paremale.

1) E. Collins, L. Miles, A. Alvarado, J. Lake. 2) L. van Dusen, A. Biharie, H. Heikkinen, S. Koós, H. Smith. 3) J. Ashford, C. Ashford, C. Boor, L. Richard, D. Wilburn, J. Lake. 4) K. Chichii, H. Chichii, M. Ramirez, D. Baumann, G. Becker, S. Biharie, A. Ramirez. 5) W. van Dusen, H. Lemâtre, J. Pisko, L. Cutts, H. Russell, R. Johnson. 6) F. Becker, D. Baumann, K. Johnson, A. Pifer, C. Madsen, J. Lemâtre, P. Heikkinen. 7) R. Smith, J. Russell, A. Collins, D. Pisko, R. Wilburn, G. Koós. 8) B. Cutts, J. Boor, N. Madsen, S. Pifer, E. Richard, B. Miles, R. Alvarado.