Kas rahu saabub uuel millenniumil?

RAHVUSVAHELISE rahukultuuri aasta avapidustused toimusid 14. septembril 1999 Pariisis ja New Yorgis. ÜRO Peaassamblee kuulutas 2000. aasta rahvusvahelise rahukultuuri aastaks. UNESCO endine peadirektor Federico Mayor esines tõsise üleskutsega „rajada ülemaailmne rahu- ja vägivallatuskultuuri edendav liikumine”.

UNESCO järgib põhimõtet „Kuna sõjad saavad alguse inimeste meeltest, tuleb rahu kaitserajatised ehitada inimeste meeltesse”. Kooskõlas sellega kavatseb organisatsioon edendada rahukultuuri „hariduse, dialoogi ja koostöö kaudu”. Hr Mayor märkis, et ei piisa sellest, kui inimesed on „rahumeelsed või koguni patsifistid, vaid neil tuleb olla rahusobitajad”.

Kahjuks polnud 2000. aasta kaugeltki mitte rahulik. Nüüdisajalugu – kaasa arvatud sündmused aastal 2000 – on tõstnud esile inimese võimetuse vältida sõda ja vägivalda, hoolimata selleks tehtud siirastest pingutustest.

Kuid märkimisväärne on siiski see, et rahu on tõepoolest seotud haridusega. Umbes 2700 aastat tagasi ennustas prohvet Jesaja: „Kõik su ehitajad on Jehoova õpilased ning su lastel on suur rahu!” (Jesaja 54:13, meie kursiiv). Sama prohvet nägi ka ette aega, mil kõikidest rahvastest inimesed voolavad Jehoova Jumala puhta kummardamise juurde, et õppida tema teid. Mis on selle tulemus? „Nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima” (Jesaja 2:2–4, meie kursiiv). Vastavalt sellele prohvetiennustusele osalevad Jehoova tunnistajad ülemaailmses haridustöös, mis on juba aidanud miljonitel inimestel üle saada rahvuslikust ja rassilisest vihavaenust, millest enamik sõdu on alguse saanud.

Jumala Kuningriigis ei ole enam sõdu ning see toob maale kestva rahu ja julgeoleku (Laul 72:7; Taaniel 2:44). Siis täituvad lauliku sõnad: „Vaadake Jehoova tegusid, kes saadab jubedused [„hämmastavad sündmused”, UM] maa peale, kes lõpetab sõjad maailma otsani” (Laul 46:9, 10).