Olgem üles ehitatud armastusega
Olgem üles ehitatud armastusega
„Armasta Issandat [„Jehoovat”, UM], oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest.” (MATTEUSE 22:37)
1. a) Millised on mõningad omadused, mida kristlane arendab? b) Mis on kõige tähtsam kristlik omadus ja miks?
KRISTLANE arendab endas paljusid omadusi, et olla tõhus jumalateener. Õpetussõnade raamat tõstab esile teadmiste, mõistmise ja tarkuse väärtust (Õpetussõnad 2:1–10). Apostel Paulus arutles kindla usu ja tugeva lootuse vajalikkuse üle (Roomlastele 1:16, 17; Koloslastele 1:5; Heebrealastele 10:39). Väga tähtsad on ka vastupidavus ja enesevalitsus (Apostlite teod 24:25; Heebrealastele 10:36; UM). Ent on üks omadus, mille puudusel kõik teised kahanevad ning võivad muutuda lausa väärtusetuks. See omadus on armastus (1. Korintlastele 13:1–3, 13).
2. Kuidas rõhutas Jeesus armastuse tähtsust ning millised küsimused seoses sellega kerkivad?
2 Jeesus rõhutas armastuse tähtsust, öeldes: „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Johannese 13:35). Kuna armastus on tõelise kristlase tundemärk, siis peaksime leidma vastused järgmistele küsimustele. Mis on armastus? Miks on armastus nii oluline, et Jeesuse sõnade kohaselt iseloomustab see tema jüngreid rohkem kui miski muu? Kuidas me saame armastust arendada? Keda me peaksime armastama? Arutagem neid küsimusi.
Mis on armastus?
3. Kuidas võiks armastust kirjeldada ning miks hõlmab see nii mõistust kui ka südant?
3 Ühe kirjelduse järgi on armastus soe kiindumus või sügav õrnustunne, südamlik hellus või sümpaatia teise isiku vastu. See on omadus, mis ajendab inimesi teiste heaks tegutsema, mõnikord isegi suuri isiklikke ohvreid tooma. Piiblis kirjeldatud armastus hõlmab nii mõistust kui ka südant. Mõistusel ehk intellektil on oma osa, sest inimene, kes armastab, teeb seda „lahtiste silmadega”. Ta saab aru, et nii tal endal kui ka teistel inimestel, keda ta armastab, on omad nõrkused ja kütkestavad omadused. Mõistuse roll on tähtis ka seetõttu, kuna on isikuid, keda kristlane armastab seepärast, et ta on Piiblit lugedes teada saanud, et Jumal soovib teda nii tegevat. Mõnikord ilmutab ta ehk armastust vastu oma loomulikke kalduvusi (Matteuse 5:44; 1. Korintlastele 16:14). Ent põhiliselt tuleb armastus ikkagi südamest. Piibel näitab, et tõeline armastus ei ole kunagi ainult mõistuspärane. Sellega kaasnevad sügav siirus ja täielik emotsionaalne seotus (1. Peetruse 1:22).
4. Mil moel on armastus võimas side?
4 Iseka südamega inimesed on harva võimelised tõeliselt armastavaks suhteks, sest armastav inimene on valmis teiste huvid enda omadest ettepoole seadma (Filiplastele 2:2–4). Jeesuse sõnad „õndsam on anda kui võtta” on eriti õiged sel juhul, kui anniks on armastav tegu (Apostlite teod 20:35). Armastus on võimas side (Koloslastele 3:14). Sageli hõlmab see ka sõprust, kuid armastusside on sõprusest tugevam. Abikaasadevahelist romantilist suhet kirjeldatakse mõnikord kui armastust. Kuid armastus, mida Piibel innustab meid arendama, on füüsilisest veetlusest palju vastupidavam. Kui abikaasad tõeliselt armastavad teineteist, jäävad nad kokku isegi siis, kui füüsiline suhe pole enam võimalik vanadusnõtruse või ühe poole puude pärast.
Armastus on oluline omadus
5. Miks on armastus kristlase jaoks oluline omadus?
5 Miks on armastus kristlase jaoks oluline omadus? Esiteks seepärast, et Jeesus käskis oma järelkäijatel üksteist armastada. Ta ütles: „Teie olete mu sõbrad, kui te teete, mida mina teid käsin. Seda ma käsin teid, et te armastaksite üksteist!” (Johannese 15:14, 17). Teiseks seetõttu, et Jehoova on armastuse kehastus ning tema kummardajatena peaksime teda jäljendama (Efeslastele 5:1; 1. Johannese 4:16). Piibel ütleb, et Jehoova ja Jeesuse tundmaõppimine tähendab igavest elu. Kuidas me saame öelda, et tunneme Jumalat, kui me ei püüa olla tema sarnased? Apostel Johannes järeldas: „Kes ei armasta, ei ole Jumalat ära tundnud; sest Jumal on armastus” (1. Johannese 4:8).
6. Kuidas avaldab armastus meie elus tasakaalustavat mõju?
6 Armastus on tähtis ka kolmandal põhjusel: see aitab erisuguste kohustuste vahel tasakaalu hoida ning annab meie tegudele hea ajendi. On ülitähtis Jumala Sõnast jätkuvalt teadmisi omandada. Kristlase jaoks on sellised teadmised otsekui toit. Need aitavad tal vaimselt küpsemaks saada ja tegutseda kooskõlas Jumala tahtega (Laul 119:105; Matteuse 4:4; 2. Timoteosele 3:15, 16). Paulus siiski hoiatas: „Teadmine teeb uhkeks, aga armastus ehitab” (1. Korintlastele 8:1, Suur Piibel). Loomulikult pole täpsetes teadmistes midagi halba. Probleem seisneb meis – meil on patused kalduvused (1. Moosese 8:21). Kui poleks tasakaalustavat armastust, võivad teadmised teha inimese uhkeks ning panna ta mõtlema endast paremini kui teistest. Seda ei juhtu, kui tema peamiseks ajendiks on armastus. „Armastus ei suurustle, ta ei ole iseennast täis” (1. Korintlastele 13:4). Kristlane, keda ajendab armastus, ei muutu uhkeks isegi siis, kui ta on omandanud sügavaid teadmisi. Armastus aitab tal olla alandlik ning vältida tahet endale kuulsust tuua (Laul 138:6; Jakoobuse 4:6).
7., 8. Kuidas aitab armastus meil keskenduda sellele, mis on peaasi?
7 Paulus kirjutas filiplastele: „Seda ma palun Jumalalt, et teie armastus veel rohkem ja rohkem kasvaks selges tunnetamises ja kõiges tajumises, et te võiksite kindlaks teha, mis on peaasi” (Filiplastele 1:9, 10). Kristlik armastus aitab meil selle üleskutse järgi toimida ning teha kindlaks, mis on peaasi. Mõtle näiteks sellele, mida Paulus ütles Timoteosele: „Kui keegi püüab koguduse ülevaataja ametisse, siis ta igatseb kaunist tööd” (1. Timoteosele 3:1). Teenistusaastal 2000 kasvas koguduste arv ülemaailmselt 1502 võrra, mistõttu koguduste uus üldarv on nüüd 91 487. Seega on suur vajadus kogudusevanemate järele ning need, kes püüavad sellesse ametisse, väärivad kiitust.
8 Ent need, kes püüavad saada ülevaatajateks, säilitavad hea tasakaalu, kui nad peavad meeles selle eesõiguse eesmärki. Peaasi ei ole lihtsalt autoriteedi omamine või laiem tuntus. Jehoovale meelepäraste kogudusevanemate ajendiks on armastus Jumala ja oma vendade vastu. Nad ei taotle silmapaistvust või mõjuvõimu. Apostel Peetrus, olles andnud koguduse vanematele nõu õige hoiaku säilitamiseks, rõhutas alandlikkuse vajalikkust. Ta soovitas kõigile koguduse liikmetele: „Alanduge Jumala vägeva käe alla” (1. Peetruse 5:1–6). Igaühel, kes püüab saada koguduse ülevaatajaks, oleks hea võtta eeskujuks need kogudusevanemad, keda on üle maailma lugematul hulgal ning kes töötavad kõvasti, on alandlikud ja seega õnnistuseks kogudustele (Heebrealastele 13:7).
Hea ajend aitab meil vastu pidada
9. Miks peavad kristlased meeles Jehoova tõotatud õnnistusi?
9 Armastuse tähtsus ilmneb ka teisel viisil. Neile, kes püüavad arendada Jumalale andumust, ajendiks armastus, lubab Piibel rikkalikke õnnistusi praegu ning kujuteldamatult imelisi õnnistusi tulevikus (1. Timoteosele 4:8, UM). Kristlane, kel on tugev usk neisse tõotustesse ning kes on veendunud, et Jehoova „annab palga neile, kes teda otsivad”, saab abi usus kindlalt püsima jäämiseks (Heebrealastele 11:6). Enamik meist igatseb Jumala tõotuste täitumist ning on sama meelt apostel Johannesega, kes ütles: „Aamen, tule, Issand Jeesus!” (Ilmutuse 22:20). Tõepoolest, mõtisklemine eesootavate õnnistuste üle, mida me ustavaks jäädes saame, annab jõudu vastu pidada, nagu Jeesuselgi aitas vastu pidada „tema ette seatud rõõm” (Heebrealastele 12:1, 2, UM).
10., 11. Kuidas aitab armastus meil vastu pidada?
10 Mis aga võib juhtuda, kui meie ainus ajend Jehoova teenimiseks on soov elada uues maailmas? Kui olukord muutub raskeks või kui sündmused ei toimu sel viisil ja sel ajal, kui meie loodame, võime kergesti muutuda kannatamatuks või rahulolematuks. Me võime olla tõsises ’eemale triivimise’ ohus (Heebrealastele 2:1, UM; 3:12). Paulus rääkis oma endisest kaaslasest Deemasest, kes ta maha jättis. Miks ta Pauluse maha jättis? Sest ta „hakkas armastama seda maailma” (2. Timoteosele 4:10). Need, kes teenivad üksnes isekatel põhjustel, on samasuguses ohus. Neid võivad kütkestada selles maailmas pakutavad kohesed võimalused ning nad ei taha ehk praegu tulevaste õnnistuste lootuses ohvreid tuua.
11 On loomulik, et soovime saada osa tulevastest õnnistustest ja kergendust kannatustele, ent armastus kasvatab meis hindamist selle vastu, mis peaks olema meie elus esmane. Tähtis pole mitte meie, vaid Jehoova tahtmine (Luuka 22:41, 42). Jah, armastus ehitab meid üles. See aitab meil oodata Jumalat kannatlikult, olla rahul ükskõik milliste tema antud õnnistustega ning olla kindel, et omal ajal me saame kõik, mida ta on lubanud – ja rohkemgi (Laul 145:16; 2. Korintlastele 12:8, 9). Seni aitab armastus meil jätkata omakasupüüdmatut teenimist, sest „armastus ... ei otsi omakasu” (1. Korintlastele 13:4, 5).
Keda peaksid kristlased armastama?
12. Keda me peaksime Jeesuse sõnade kohaselt armastama?
12 Tsiteerides kaht lauset Moosese Seadusest, andis Jeesus üldreegli selle kohta, keda me peaksime armastama. Ta ütles: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest” ning „Armasta oma ligimest nagu iseennast” (Matteuse 22:37–39).
13. Kuidas me võime õppida Jehoovat armastama, ehkki me ei saa teda näha?
13 Jeesuse sõnadest on selge, et esmalt ja ennekõike me peaksime armastama Jehoovat. Me ei ole aga sündinud täielikult väljaarenenud armastusega Jehoova vastu. Seda on vaja arendada. Kui me Jehoovast esimest korda kuulsime, tärkas meis huvi tema vastu. Vähehaaval saime teada, kuidas ta valmistas ette maa inimkonna jaoks (1. Moosese 2:5–23). Me saime teada, kuidas ta on inimkonnaga tegelenud; ta ei heitnud meid kõrvale, kui inimperre tungis patt, vaid tegi hoopis samme meie päästmiseks (1. Moosese 3:1–5, 15). Ta tegeles lahkelt oma ustavate teenijatega ning andis lõpuks oma ainusündinud Poja lepituseks meie pattude eest (Johannese 3:16, 36). Sellised sügavamad teadmised kasvatasid meis hindamist Jehoova vastu (Jesaja 25:1). Kuningas Taavet ütles, et ta armastab Jehoovat tema armastava hoolitsuse pärast (Laul 116:1–9). Tänapäevalgi hoolitseb Jehoova meie eest, ta juhatab, tugevdab ja julgustab meid. Mida rohkem me teda tundma õpime, seda sügavamaks meie armastus muutub (Laul 31:24; Sefanja 3:17; Roomlastele 8:28).
Kuidas me saame armastust ilmutada?
14. Kuidas me saame näidata, et meie armastus Jumala vastu on tõeline?
14 Loomulikult ütlevad paljud inimesed üle maailma, et nad armastavad Jumalat, kuid nende teguviisid tõendavad vastupidist. Kuidas me võime teada, kas meie tõepoolest armastame Jehoovat? Me võime temaga palves rääkida ja öelda, mida me tunneme. Ning me võime tegutseda viisil, millest ilmneb meie armastus. Apostel Johannes ütles: „Kes peab [Jumala] sõna, selles on tõesti Jumala armastus saanud täiuslikuks. Sellest me tunneme, et me oleme tema sees” (1. Johannese 2:5; 5:3). Muude asjade hulgas käsib Jumala Sõna meil üksteisega kokku saada ning elada puhast ja moraalset elu. Me väldime silmakirjalikkust, räägime tõtt ning hoiame oma mõtteviisi puhta (2. Korintlastele 7:1; Efeslastele 4:15; 1. Timoteosele 1:5; Heebrealastele 10:23–25). Me ilmutame armastust, andes materiaalset abi neile, kes seda vajavad (1. Johannese 3:17, 18). Samuti ei hoia me end tagasi rääkimast Jehoovast teistele. See hõlmab osalemist Kuningriigi hea sõnumi ülemaailmses kuulutamises (Matteuse 24:14; Roomlastele 10:10). Sellistes valdkondades Jumala Sõnale kuuletumine teeb ilmsiks, et meie armastus Jehoova vastu on tõeline.
15., 16. Kuidas mõjutas armastus Jehoova vastu paljude elu eelmisel aastal?
15 Armastus Jehoova vastu aitab inimestel teha häid otsuseid. Möödunud aastal ajendas selline armastus 288 907 inimest pühendama oma elu Jumalale ning sümboliseerima seda otsust veeristimisega (Matteuse 28:19, 20). Nende pühendumine oli tähendusrikas. See tähistas muutust nende elus. Näiteks Gazmend oli varem üks Albaania tippkorvpalluritest. Tema ja ta naine uurisid mõned aastad Piiblit ning hoolimata takistustest, said neist lõpuks Kuningriigi kuulutajad. Gazmend oli nende 366 seas, kes eelmisel teenistusaastal Albaanias ristiti. Ajalehes ilmus tema kohta artikkel, kus öeldi: „Tema elul on eesmärk, ning seepärast on praegu temal ja ta perel elu kõige õnnelikumad päevad. Tema jaoks pole enam tähtis, kui palju ta elult saab, vaid hoopis see, kui palju ta võib anda teiste inimeste aitamiseks.”
16 Guamis tehti ühele kütusefirmas töötavale vastristitud õele ahvatlev pakkumine. Ta oli aastaid karjääriredelil tõusnud ning lõpuks pakuti talle võimalust saada selles ettevõttes esimeseks naissoost asepresidendiks. Kuid nüüd oli ta oma elu pühendanud Jehoovale. Arutanud olukorda abikaasaga, keeldus see uus õde pakkumisest ning võttis omale hoopis osaajalise töö, et saada täisajaliseks teenijaks, pioneeriks. Armastus Jehoova vastu ajendas teda tahtma teenida pioneerina, mitte taotlema selle maailma rahalisi huve. Samasugune armastus ajendas möödunud teenistusaastal üle maailma 805 205 inimest osalema mingisuguses pioneerteenistuse vormis. Kui hästi väljendasid need pioneerid küll armastust ja usku!
Ajendatud armastama Jeesust
17. Kuidas jättis Jeesus hea eeskuju armastuse ilmutamises?
17 Jeesus on suurepärane näide isikust, keda ajendab armastus. Enne inimeseks saamist armastas ta oma Isa ja inimkonda. Tarkuse kehastusena ütles ta: „Siis olin mina [Jehoova] kõrval kui lemmiklaps, olin päevast päeva temale rõõmuks, mängisin igal ajal tema ees, mängisin tema maailma maa peal ja tundsin rõõmu inimlastest” (Õpetussõnad 8:30, 31). Armastuse tõttu oli Jeesus valmis jätma maha oma taevase eluaseme ning sündima abitu imikuna. Ta tegeles kannatlikult ja lahkelt tasaste ja alandlikega ning koges vaeva Jehoova vaenlaste käe läbi. Lõpuks suri ta kogu inimkonna eest piinapostil (Johannese 3:35; 14:30, 31; 15:12, 13; Filiplastele 2:5–11). Kui hea eeskuju on ta meile jätnud oma õige ajendiga!
18. a) Kuidas me saame arendada armastust Jeesuse vastu? b) Mil moel me saame näidata, et armastame Jeesust?
18 Kui õige südameseisundiga inimesed loevad evangeeliumidest ülestähendusi Jeesuse elust ning mõtisklevad selle üle, kui palju õnnistusi tema ustavus neile on toonud, hakkab neis arenema sügav armastus tema vastu. Me oleme tänapäeval nagu need, kellele Peetrus ütles: „Te küll ei ole näinud [Jeesust], ja siiski armastate [teda]” (1. Peetruse 1:8). Me ilmutame armastust, kui näitame üles usku Jeesusesse ja jäljendame tema ennastohverdavat elu (1. Korintlastele 11:1; 1. Tessalooniklastele 1:6; 1. Peetruse 2:21–25). 2000. aasta 19. aprillil, iga-aastasel Jeesuse surma mälestusõhtul, räägiti 14 872 086 inimesele põhjustest, miks me armastame Jeesust. Kui suur hulk rahvast see küll oli! Ning kui julgustav on teada, et nii paljud on huvitatud pääsemisest Jeesuse ohvri kaudu! Tõepoolest, meid on üles ehitanud Jehoova ja Jeesuse armastus meie vastu ning meie armastus nende vastu.
19. Milliseid küsimusi armastuse kohta arutatakse järgmises artiklis?
19 Jeesus ütles, et me peaksime armastama Jehoovat kõigest oma südamest, hingest, meelest ja väest. Kuid ta ütles veel, et me peaksime armastama oma ligimest nagu iseennast (Markuse 12:29–31). Keda see hõlmab? Ning kuidas aitab armastus ligimese vastu meil säilitada hea tasakaalu ja õige ajendi? Neid küsimusi arutatakse järgmises artiklis.
Kas sa mäletad?
• Miks on armastus ülitähtis omadus?
• Kuidas me võime õppida Jehoovat armastama?
• Kuidas tõendab meie eluviis, et me armastame Jehoovat?
• Kuidas me saame ilmutada armastust Jeesuse vastu?
[Küsimused]
[Pildid lk 10, 11]
Armastus aitab meil kannatlikult oodata kergendust
[Pilt lk 12]
Jeesuse suur ohver ajendab meid teda armastama