Sõjahaavad

„SÕJAS ei ole võitjaid, on ainult kaotajad,” märkis üks endine sõdur, kes võttis osa Teisest maailmasõjast. Paljud nõustuvad temaga. Sõja hind on kohutav; nii võitjatel kui kaotajatel tuleb selle eest väga palju maksta. Isegi pärast relvakonflikti lõppemist kannatavad miljonid ikkagi koletute sõjahaavade pärast.

Milliste haavade? Sõda võib hävitada suure osa rahvastikust, jättes paljud orbudeks ja leskedeks. Arvukatel ellujäänutel on hirmsaid füüsilisi haavu ühes hingehaavadega. Miljonid võivad olla jäänud ilma oma varast või on sunnitud hakkama pagulaseks. Kas suudame ette kujutada seda viha ja valu, mis jääb nende südameisse, kes elavad üle sellised konfliktid?

Valu tegevad haavad

Haavad, mille sõda on söövitanud inimeste südamesse, teevad haiget veel kaua aega pärast seda, kui relvarahu on saavutatud, püssid vaikinud ja sõdurid läinud koju. Järgmised põlvkonnad võivad kanda endas hingesööbinud kibestumust üksteise vastu. Sel moel võivad ühe sõja haavad olla järgmise sõja peamiseks põhjustajaks.

Versailles’ leping, mis 1919. aastal alla kirjutati, et lõpetada formaalselt Esimene maailmasõda, sundis näiteks Saksamaale peale sellised tingimused, mida selle kodanikud pidasid karmideks ja kättemaksuhimulisteks. Vastavalt „The Encyclopædia Britannica” sõnadele „põhjustasid [lepingutingimused] sakslaste seas pahameelt ja ajendasid neid otsima võimalusi kättemaksuks”. Mõni aasta hiljem „oli pahameel rahulepingu vastu Hitlerile heaks lähtepunktiks” ning see oli üks tegureid, mis vallandas Teise maailmasõja.

Teine maailmasõda sai alguse Poolast ja levis üle Balkani maade. Haavad, mis selle regiooni etnilised rühmad üksteisele 1940-ndatel aastatel tekitasid, rajasid teed Balkani sõjale 1990-ndatel aastatel. „Viha ja kättemaksu nõiaring väändus spiraaliks, mis ulatub meie päevini,” kommenteeris saksa ajaleht „Die Zeit”.

Kui inimkond tahab rahus elada, on vaja sõjahaavad kindlasti parandada. Kuidas seda aga saavutada? Mida on võimalik teha selleks, et kõrvaldada viha ja valu? Kes suudab parandada sõjahaavad?

 [Pildi allikaviide lk 2]

KAAS: Fatmir Boshnjaku

[Piltide allikaviited lk 3]

U.S. Coast Guard foto; UN PHOTO 158 297/J. Isaac