Mille poolest erineb juhtiv kogu juriidilisest isikust

ALATES 1885. aasta jaanuarist on peetud Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu aastakoosolekuid. 19. sajandi lõpus, kui võitud kristlaste kogumine käis täie hooga, olid kõik selle ühingu juhatuse liikmed ja ametimehed taevase lootusega. Tegelikult on see olnud nii peaaegu alati.

On olnud üks erand. Hayden C. Covington, kes oli tollal ühingu juriidiline nõunik ja „teiste lammaste” hulgast ehk maise lootusega, valiti 1940. aastal ühingu juhatusse (Johannese 10:16). Aastatel 1942–1945 oli ta ühingu asepresident. Siis astus vend Covington juhatusest välja, et täita arvatavat Jehoova tahet, mille kohaselt kõik Pennsylvania korporatsiooni juhatuse liikmed ja ametimehed pidid olema võitud kristlased. Hayden C. Covingtoni asemel sai juhatuse liikmeks Lyman A. Swingle ning asepresidendiks valiti Frederick W. Franz.

Miks Jehoova teenijad arvasid, et kõik Pennsylvania Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu juhatuse liikmed ja ametimehed peaksid olema võitud kristlased? Seepärast, et sel ajal samastati Pennsylvania korporatsiooni juhatust Jehoova tunnistajate juhtiva koguga, kuhu on alati kuulunud ainult vaimuga võitud mehed.

Ajalooline aastakoosolek

Pittsburghis 1944. aasta 2. oktoobril peetud aastakoosolekul otsustasid Pennsylvania korporatsiooni liikmed teha põhikirjas kuus muudatust. Varem oli põhikirja järgi antud hääleõigusega osakuid vaid neile, kes tegid ühingu töö toetamiseks annetusi. Kolmas muudatusotsus tühistas selle korralduse. Selle aastakoosoleku aruandes märgiti: „Ühingu liikmeskonda piiratakse 500 liikmeni ... Nad kõik peavad olema ühingu täisajalised teenijad või Jehoova tunnistajate koguduse osaajalised teenijad ning nad peavad ilmutama Issanda vaimu.”

Vastavalt sellele valisid ühingu juhatuse isikud, kes olid täielikult Jehoovale pühendunud. Hääleõigus ei sõltunud enam rahasummast, mida nad Kuningriigi töö edendamiseks annetasid. See paistis olevat kooskõlas jätkuva puhastamisega, mida ennustati Jesaja 60:17: „Vase asemel ma toon kulda ja raua asemel ma toon hõbedat, puude asemel vaske ja kivide asemel rauda. Ja ma panen su ülemuseks [„ülevaatajateks”, UM] rahu ning su sundijaks [„töödejuhatajateks”, UM] õigluse!” Viidates „ülevaatajatele” ja „töödejuhatajatele”, ennustas see prohvetikuulutus, et Jehoova rahva organisatsioonis tehakse parandusi.

See tähtis samm, kui organisatsiooni tegevus viidi kooskõlla teokraatiaga, leidis aset Taanieli 8:14 mainitud „kahe tuhande kolmesaja õhtu-hommiku” lõppedes. Siis sai „pühamu” taas oma „õigesse seisukorda” (UM).

Pärast 1944. aastal toimunud ajaloolist aastakoosolekut jäi siiski lahtiseks üks väga tähtis küsimus. Kuna juhtivat kogu samastati sel ajal Pennsylvania korporatsiooni seitsmeliikmelise juhatusega, siis kas pidi see tähendama, et juhtivasse kogusse ei saa kunagi kuuluda rohkem kui seitse võitud kristlast? Pealegi, kuna ühingu liikmed valisid juhatuse, siis kas pidid nad ka igal aastakoosolekul valima uuesti juhtiva kogu liikmed? Kas Pennsylvania Vahitorni Piibli ja Traktaatide  Ühingu juhatus ja juhtiv kogu on üks ja seesama või on nad erinevad?

Teine meeldejääv aastakoosolek

Need küsimused said vastuse 1971. aasta 1. oktoobril peetud aastakoosolekul. Siis selgitas üks kõnepidaja, et „ustava ja mõistliku orja” juhtiv kogu on sadu aastaid vanem kui Pennsylvania Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing (Matteuse 24:45–47, UM). Juhtiv kogu hakkas tegutsema m.a.j. 33. aasta nelipühal, rohkem kui 18 sajandit enne Pennsylvania korporatsiooni moodustamist. Algselt ei koosnenud juhtiv kogu mitte seitsmest mehest, vaid kaheteistkümnest apostlist. Ilmselt see arv suurenes, sest hiljem tegutsesid eestvedajatena „Jeruusalemma apostlid ja vanemad” (Apostlite teod 15:2, meie kursiiv).

Sama kõnepidaja selgitas veel, et Vahitorni Ühingu liikmed ei saa valida võitud juhtiva kogu liikmeid. Miks? Ta põhjendas: „Seepärast, et orjaklassi juhtivat kogu ei määra ametisse ükski inimene. Selle määrab ... Jeesus Kristus, kes on tõelise kristliku koguduse pea ning ustava ja mõistliku orjaklassi Issand ja Isand.” Seega on selge, et juhtiva kogu liikmeid ei saa määrata ametisse ühegi juriidilise korporatsiooni liikmeskond.

Seejärel ütles kõneleja väga tähelepanuväärse väite: „Juhtivas kogus ei ole kellelgi niisuguseid ameteid, nagu on ühingu juhatuse liikmetel – president, asepresident, sekretär-varahoidja ja selle asetäitja. Juhtival kogul on vaid eesistuja.” Palju aastaid oli Pennsylvania korporatsiooni president ka juhtiva kogu tähtsaim liige. See korraldus ei saanud enam püsida. Juhtiva kogu liikmetel pole küll võrdsed kogemused ega võimed, kuid neil võib olla võrdsel määral vastutust. Kõnepidaja selgitas veel, et iga juhtiva kogu liige võib olla eesistuja, olemata samal ajal ühingu president, ning et kõik juhtiva kogu liikmed täidavad kordamööda eesistuja kohustusi.

Sel meeldejääval koosolekul, mis toimus 1971. aastal, tehti selgeks erinevus vaimuga võitud juhtiva kogu liikmete ja Pennsylvania korporatsiooni juhatuse liikmete vahel. Kuid juhtiva kogu liikmed teenisid edaspidigi ühingu juhatuse liikmete ja ametimeestena. Nüüd kerkib aga üles küsimus: kas on mingit Pühakirjal põhinevat alust, miks Pennsylvania Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu juhatuse liikmed peaksid olema ka juhtiva kogu liikmed?

Vastus on ei. Pennsylvania korporatsioon pole ainus juriidiline isik, mida Jehoova tunnistajad kasutavad. On ka muid. Üks on näiteks New Yorgi Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing. See lihtsustab meie tööd Ameerika Ühendriikides. Selgelt on näha, et Jehoova on õnnistanud seda ühingut, ehkki selle juhatuse liikmed ja ametimehed on olnud peamiselt „teiste lammaste” hulgast. Suurbritannias kasutatakse Rahvusvahelist Piibliuurijate Ühingut. Ka teistes riikides kasutatakse mitmesuguseid juriidilisi isikuid Kuningriigi huvide edendamiseks. Nad kõik tegutsevad üksmeelselt ning neil on oma osa, et hea sõnum saaks kuulutatud üle maailma. Pole tähtis, kus need organisatsioonid asuvad ning kes teenivad nende juhatuse liikmete või ametimeestena. Juhtiv kogu juhib teokraatlikult juriidilisi isikuid ja kasutab neid. Selliste juriidiliste isikute ülesandeks on seega edendada Kuningriigi huvisid.

Juriidiliste isikute olemasolu on meile kasulik. Nende abil me saame tegutseda kooskõlas kohalike ja rahvusvaheliste seadustega, nagu nõuab Jumala Sõna (Jeremija 32:11; Roomlastele 13:1). Juriidilised isikud hõlbustavad meil Kuningriigi sõnumit levitada sel moel, et nende kaasabil trükitakse Piibleid, raamatuid, ajakirju, brošüüre ja muid väljaandeid. Sellised organisatsioonid on ka juriidiliseks vahendiks omandiküsimuste lahendamisel, hädaabi osutamisel, konvendihoonete rendilepingute sõlmimisel jne.  Meil on hea meel, et saame juriidilisi isikuid sel viisil kasutada.

Jehoova nime esiletõstmine

1944. aastal parandati Pennsylvania Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingu põhikirja teist paragrahvi, et täpsustada ühingu eesmärke. Põhikirja järgi on selle ühingu peaeesmärk „kuulutada Jeesuse Kristuse juhtimisel head sõnumit Jumala Kuningriigist kõigile rahvastele, tunnistamaks Kõigeväelise Jumala JEHOOVA nime, sõna ja ülimat võimu”.

Alates aastast 1926 on ’ustav ori’ tõstnud esile Jehoova nime. Eriti märkimisväärne oli aasta 1931, kui piibliuurijad võtsid endale nime „Jehoova tunnistajad” (Jesaja 43:10–12). Ühingu väljaanded, kus on rõhutatud Jumala nime, on näiteks raamatud „Jehoova” („Jehovah”, 1934), „Pühitsetud olgu sinu nimi” („Let Your Name Be Sanctified”, 1961) ja „„Rahvad peavad tundma, et mina olen Jehoova” – kuidas?” („„The Nations Shall Know That I Am Jehovah”–How?”, 1971).

Erilist mainimist väärib Uue Maailma Pühakirjatõlge, mis anti tervikuna inglise keeles välja 1960. aastal. Selle Heebrea Kirjades esineb Jehoova nimi igas kohas, kus oli algselt tetragrammaton. Selles tõlkes on Jumala nimi ka Kristlikes Kreeka Kirjades 237 kohas, kus hoolika uurimise tulemusel on leitud see õigustatud olevat. Kui tänulikud me küll oleme, et Jehoova on lubanud „orjal” ja selle juhtival kogul kasutada mitmesugustel viisidel oma kirjastusvõimalusi ja juriidilisi isikuid, et teha tema nime tuntuks kogu maal!

Jumala Sõna levitamise edendamine

Jehoova rahvas on järjekindlalt andnud tunnistust Jehoova nimest ja toetanud tema Sõna, trükkides ja levitades miljoneid Piiblil põhinevaid väljaandeid ning ka Piibleid. 20. sajandi algul sai Vahitorni ühing piiblitõlke „The Emphatic Diaglott” kirjastusõiguse. See on Benjamin Wilsoni reaalune kreeka-inglise Kristlike Kreeka Kirjade tõlge. Ühing andis välja ka piibliuurijate „King James Versioni”, mis sisaldas 500-leheküljelist lisa. 1942. aastal andis ühing välja ääreviidetega „King James Versioni”. Seejärel, aastal 1944, hakkas ühing trükkima „American Standard Versioni” 1901. aasta tõlget, kus on kasutatud Jumala nime. Jehoova nime tähtsust kinnitas ka Stephen T. Byingtoni tõlge „The Bible in Living English”, mille ühing andis välja 1972. aastal.

Juriidiliste isikute abil, mida Jehoova tunnistajad kasutavad, on saadud kõiki neid piiblitõlkeid trükkida ja levitada. Kõige tähelepanuväärsem on aga olnud väga tihe koostöö Vahitorni ühingu ja Uue Maailma Piiblitõlke komitee vahel, mille moodustab grupp võitud Jehoova tunnistajaid. Me oleme rõõmsad, et praeguseks on seda piiblitõlget trükitud üle 106 400 000 eksemplari kas osaliselt või täielikult 38 keeles. Pennsylvania Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing on tõepoolest Piibli ühing!

Isand on pannud ’ustava orja’ kogu oma vara üle. See hõlmab peakorteri hooneid ja seadmeid USAs New Yorgi osariigis ja ka 110 harubürood, mis praegu üle kogu maailma tegutsevad. Orjaklassi liikmed teavad, et nad peavad aru andma selle kohta, kuidas nad on  kasutanud nende kätte usaldatud vara (Matteuse 25:14–30). See aga ei tähenda, et „ori” ei võiks lubada võimekatel ülevaatajatel „teiste lammaste” hulgast tegelda seaduslike ja täidesaatvate kohustustega. Tegelikult saaksid siis juhtiva kogu liikmed pühendada rohkem aega „palvetamisele ja sõna teenistusele” (Apostlite teod 6:4).

Juhtiv kogu, kes esindab „ustavat ja mõistlikku orja”, kasutab juriidilisi isikuid niikaua, kui maailma olukord seda võimaldab. Juriidilised isikud teevad meie elu lihtsamaks, kuid nad pole hädavajalikud. Kui mõni juriidiline isik saadetakse valitsuse määruse kohaselt laiali, läheks kuulutustöö ikka edasi. Ka praegu saab neis maades, kus meie töö on piiratud ja kus ei kasutata ühtki juriidilist isikut, kuulutada Kuningriigi sõnumit, teha jüngreid ja laiendada jätkuvalt teokraatiat. See tuleneb sellest, et Jehoova tunnistajad istutavad ja kastavad ning ’Jumal laseb kasvada’ (1. Korintlastele 3:6, 7).

Vaadates tulevikku, võime olla kindlad, et Jehoova hoolitseb oma rahva vaimsete ja materiaalsete vajaduste eest. Tema ja ta Poeg Jeesus Kristus jagavad jätkuvalt jumalikku juhatust ja toetust, mida on vaja Kuningriigi kuulutustöö lõpuleviimiseks. Loomulikult ei saavuta Jehoova teenijad edu „ei väe ega võimu läbi, vaid [Jehoova] Vaimu läbi” (Sakarja 4:6). Seepärast me palume Jumalalt abi, teades, et Jehoovalt saadud jõuga me suudame lõpetada töö, mille ta meile sel lõpuajal teha on andnud!