Jehoova kohtupäev on ligidal!
Jehoova kohtupäev on ligidal!
„Ligidal on Jehoova suur päev, see on ligidal ja ruttab väga!” (SEFANJA 1:14)
1. Millise hoiatuse andis Jumal Sefanja kaudu?
JEHOOVA JUMAL asub peagi kurjadega arveid õiendama. Kuula! Ta hoiatab: „Ma võtan inimesed ... ja hävitan inimesed maapinnalt” (Sefanja 1:3). Need sõnad rääkis Suverään Issand Jehoova oma prohveti Sefanja kaudu, kes võis olla ustava kuninga Hiskija pojapoja pojapoeg. See ettekuulutus, mis hea kuninga Joosija päevil teatavaks tehti, ei tõotanud Juudamaa õelatele midagi head.
2. Miks ei hoidnud Joosija tegutsemine ära Jehoova kohtupäeva?
2 Sefanja prohvetlik kõne tegi noorele Joosijale kahtlemata veelgi selgemaks vajaduse puhastada Juuda ebapuhtast jumalakummardamisest. Siiski ei kõrvaldanud kuningas maad valereligioonist puhastades kogu kurjust inimeste seast ega lepitanud oma vanaisa kuningas Manasse patte, kes oli ’täitnud Jeruusalemma süütu verega’ (2. Kuningate 24:3, 4; 2. Ajaraamat 34:3). Seega pidi Jehoova kohtupäev kindlasti tulema.
3. Miks me võime olla kindlad, et „Jehoova vihapäeval” on võimalik ellu jääda?
3 Kuid sel hirmuärataval päeval pidi ka ellujääjaid olema. Seepärast õhutas Jumala prohvet: „Enne kui te ühel päeval tunglete lendlevate aganatena, enne kui teie peale tuleb Jehoova tuline viha, enne kui teie peale tuleb Jehoova vihapäev! Otsige Jehoovat, kõik alandlikud maal, kes teostate tema õigust! Otsige õiglust, otsige alandlikkust, vahest leiate varju Jehoova vihapäeval!” (Sefanja 2:2, 3). Hoides meeles lootust Jehoova kohtupäeval ellu jääda, võtkem vaatluse alla Piibli Sefanja raamat. See kirjutati enne 648. aastat e.m.a. Juudas ning see on osa Jumala „prohvetlikust sõnast”, millele me kõik peaksime kogu südamest tähelepanu pöörama (2. Peetruse 1:19).
Jehoova sirutas oma käe
4., 5. Kuidas täitus Sefanja 1:1–3 Juudas elanud kurjade inimeste puhul?
4 „Jehoova sõna” Sefanjale algab eespool mainitud hoiatusega. Jumal kuulutab: „Ma võtan maapinnalt kõik sootuks ära, ütleb Jehoova! Ma võtan inimesed ja lojused, võtan taeva linnud ja mere kalad; ma panen õelad komistama ja hävitan inimesed maapinnalt, ütleb Jehoova!” (Sefanja 1:1–3).
5 Jah, Jehoova kavatses Juudamaal lokkavale kurjusele lõpu teha. Keda otsustas Jumal kasutada selleks, et ’võtta maapinnalt kõik sootuks ära’? Kuna Sefanja ennustas ilmselt kuningas Joosija valitsusaja esimesel poolel, mis algas aastal 659 e.m.a., läksid need prohvetlikud sõnad täide siis, kui Juuda ja selle pealinn Jeruusalemm hävitati aastal 607 e.m.a. babüloonlaste käe läbi. Sel ajal ’võeti’ õelad Juudast ära.
6.–8. Mida ennustati kirjakohas Sefanja 1:4–6 ja kuidas täitus see ennustus muistses Juudas?
6 Kuulutades ette Jumala tegusid valekummardajate vastu, ütleb Sefanja 1:4–6: „Ma sirutan oma käe Juuda vastu ja kõigi Jeruusalemma elanike vastu; ma hävitan sellest paigast Baali jäänused, ebajumalapappide nimed ühes preestritega ja need, kes katustel kummardavad taeva väge, ja need, kes kummardavad Jehoovat ning vannuvad tema juures, aga vannuvad ka Milkomi juures, ja need, kes on taganenud Jehoova järelt, kes ei otsi Jehoovat ega nõua teda!”
7 Jehoova oli sirutanud oma käe Juuda ja Jeruusalemma elanike vastu. Ta oli nõuks võtnud hävitada Kaanani viljakusjumala Baali kummardajad. Paljusid kohalikke jumalusi nimetati Baalideks, kuna nende kummardajad omistasid neile mõjuvõimu konkreetsete paikade üle. Näiteks ühte Baali teenisid moablased ja midjanlased Peori mäel (4. Moosese 25:1, 3, 6). Jehoova kavatses hävitada Baali preestrid terves Juudas, samuti ustavusetud leviitpreestrid, kes rikkusid Baali preestritega sõbrustades Jumala käsku (2. Moosese 20:2, 3).
8 Jumal lubas teha lõpu ka neile, kes ’kummardasid taeva väge’ tõenäoliselt seeläbi, et tegelesid astroloogiaga ja kummardasid päikest (2. Kuningate 23:11; Jeremija 19:13; 32:29). Samuti pidid Jumala viha osalisteks saama need, kes üritasid segada õiget jumalakummardamist valereligiooniga, ’vandudes Jehoova ja Milkomi juures’. Milkom on tõenäoliselt ammonlaste peajumala Mooloki teine nimi. Mooloki kummardamisel ohverdati lapsi (1. Kuningate 11:5; Jeremija 32:35).
Ristiusu lõpp on lähedal!
9. a) Milles seisneb ristiusu kirikute süü? b) Mida peaksime meie vastupidiselt ustavusetutele juudalastele otsusekindlalt tegema?
9 Kõik see meenutab väga ristiusku, mis on läbi imbunud väärast jumalakummardamisest ja astroloogiast. Tema osa miljonite elude ohverdamises vaimulike toetusel peetud sõdades on samuti jäle! Ärgem olgem kunagi nagu ustavusetud juudalased, kes ’taganesid Jehoova järelt’, kuna muutusid ükskõikseks ning ei otsinud enam ei teda ega tema juhatust. Jäägem ikka laitmatuks Jumala ees.
10. Kuidas sa selgitaksid Sefanja 1:7 prohvetlikku tähendust?
10 Prohveti järgmised sõnad käivad nii patustajate kohta Juudas kui ka kurjade kohta tänapäeval. Sefanja 1:7 ütleb: „Vaiki Issanda Jehoova ees! Sest Jehoova päev on ligidal, sest Jehoova on korraldanud tapaohvri, on pühitsenud oma külalised.” Ilmselt kujutasid „külalised” Juuda vaenlasi kaldealasi. „Tapaohver” oli Juuda koos oma pealinnaga. Niisiis tegi Sefanja teatavaks Jumala eesmärgi hävitada Jeruusalemm, ja see prohvetiennustus osutab ka ristiusu kiriku hävingule. Et Jumala kohtupäev on praegu niivõrd ligidal, peaks kogu maailm tegelikult ’vaikima Issanda Jehoova ees’ ning kuulama, mida ta ütleb Jeesuse võitud järelkäijate „pisukese karjukese” ja nende kaaslaste, „teiste lammaste” kaudu (Luuka 12:32; Johannese 10:16). Kõiki, kes ei kuula ning kes seega Jumala Kuningriigi valitsusele vastu seisavad, ootab ees häving (Laul 2:1, 2) .
Peagi on käes ulumise päev!
11. Millest räägib kirjakoht Sefanja 1:8–11?
11 Sefanja 1:8–11 lisab Jehoova päeva kohta: „Jehoova tapaohvri päeval ma nuhtlen vürste ja kuningapoegi ja kõiki, kes panevad selga võõramaised riided! Ja ma nuhtlen sel päeval kõiki, kes ronivad laudile, kes täidavad oma isanda koja vägivalla ja pettusega! Ja sel päeval, ütleb Jehoova, kostab hädakisa Kalaväravast, ulumine Uuslinnast ja vali kärgatus küngastelt! Uluge, Uhmri elanikud, sest kõik kaubitsejad peavad vaikima, kõik hõbedavaagijad hävitatakse!”
12. Mis mõttes on mõned pannud selga „võõramaised riided”?
12 Kuningas Joosija järel valitsesid Jooahas, Joojakim ja Joojakin. Seejärel tuli troonile Sidkija, kelle valitsusajal pidi Jeruusalemm hävitatama. Kuigi ees ootas taoline viletsus, panid mõned „selga võõramaised riided” sellega, et otsisid naaberrahvaste heakskiitu. Samamoodi näitavad paljud tänapäeva inimesed mitmel viisil, et nad ei ole osa Jehoova organisatsioonist. Kuna nad kuuluvad ilmselgelt Saatana organisatsiooni, tabab neid karistus.
13. Mis pidi vastavalt Sefanja prohvetiennustusele juhtuma, kui babüloonlased ründavad Jeruusalemma?
13 „See päev”, mil õiendati arveid Juudaga, vastab päevale, mil Jehoova viib täide kohtuotsuse oma vaenlaste üle, teeb lõpu kurjusele ja tõestab oma ülemvõimu. Babüloonlaste sissetungil Jeruusalemma pidi kostuma hädakisa Kalaväravast. Seda võidi nimetada nii sellepärast, et see asus kalaturu lähedal (Nehemja 13:16). Babüloni jõugud pidid sisenema linnaossa, mida nimetati Uuslinnaks, ja „kärgatus küngastelt” võis tähistada lähenevate kaldealaste hääli. Pidi kostuma Uhmri, arvatavasti Tyropoioni oru elanike ’ulumist’. Miks nad ulusid? Sest seal pidi lakkama kõigi, muu hulgas ka „hõbedavaagijate” äritegevus.
14. Kui põhjalikult lubas Jehoova läbi uurida need, kes väitsid end olevat tema kummardajad?
14 Kui põhjalikult lubas Jehoova läbi uurida need, kes väitsid end olevat tema kummardajad? Prohvetiennustus jätkub: „Sel ajal sünnib: ma otsin lampidega Jeruusalemma läbi ja karistan neid mehi, kes on tardunud oma pärmi peale, kes ütlevad oma südames: „Jehoova ei tee head ega kurja!” Nende varandus riisutakse ja nende kojad jäävad tühjaks! Kuigi nad ehitavad kodasid, nemad neis ei ela ja kuigi nad istutavad viinamägesid, nemad neist viina ei joo!” (Sefanja 1:12, 13).
15. a) Mis pidi juhtuma õigest usust taganenud Jeruusalemma preestritega? b) Mis ootab ees neid, kes nüüdisajal valereligiooniga tegelevad?
15 Õigest usust taganenud Jeruusalemma preestrid segasid Jehoova kummardamise valereligiooniga. Kui nad tundsidki end turvaliselt, lubas Jehoova nad üles otsida justkui ereda lambiga, mis tungib läbi vaimse pimeduse, kus nad redutavad. Keegi ei pidanud pääsema Jumala kohtuotsuse kuulmise ega täidemineku eest. Need enesega rahulolevad usutaganejad olid tardunud nagu pärm veinitõrre põhjas. Nad ei tahtnud, et neid häiritaks mingite teadetega Jumala sekkumisest inimeste tegemistesse, kuid sellegipoolest ei õnnestunud neil põgeneda Jumala kohtuotsuse täidemineku eest. Nõndasamuti ei pääse selle eest need, kes nüüdisajal valereligiooniga tegelevad, kaasa arvatud ristiusu kirikute liikmed, ega ka need, kes on Jehoova kummardamisest taganenud. Eitades, et käes on „viimsed päevad”, ütlevad nad oma südames: „Jehoova ei tee head ega kurja!” Kui rängalt nad küll eksivad! (2. Timoteosele 3:1–5; 2. Peetruse 3:3, 4, 10.)
16. Mis pidi juhtuma, kui Jumala kohtuotsus Juuda üle täide viiakse, ja kuidas peaks selle teadmine mõjutama meid?
16 Juuda usutaganejaid hoiatati, et babüloonlased riisuvad nende vara, laastavad nende kojad ning võtavad saagi nende viinamägedelt. Materiaalne vara pidi kaotama oma väärtuse, kui Jumala kohtuotsus Juuda üle täide viiakse. Samamoodi on ka siis, kui Jehoova kohtupäev tabab praegust maailmakorraldust. Ilmutagem seepärast vaimset hoiakut ning ’kogugem endile varandusi taevasse’, hoides Jehoova teenistust oma elus esikohal! (Matteuse 6:19–21, 33.)
„Ligidal on Jehoova suur päev”
17. Kui lähedal on Jehoova kohtupäev vastavalt kirjakohale Sefanja 1:14–16?
17 Kui lähedal on Jehoova kohtupäev? Nagu on kirjas Sefanja 1:14–16, kinnitab Jumal: „Ligidal on Jehoova suur päev, see on ligidal ja ruttab väga! Kuule! Jehoova päev! Kibe – seal kisendab kangelanegi! See päev on viha päev, häda ja ahastuse päev, õnnetuse ja hävingu päev, pime ja must päev, pilvine ja sünge päev, sarve ja sõjahüüu päev kindlustatud linnade ja kõrgete nurgatornide vastu!”
18. Miks me ei peaks mõtlema, et Jehoova kohtupäev saabub kauges tulevikus?
18 Juuda patustele preestritele, vürstidele ja rahvale tehti teatavaks, et „ligidal on Jehoova suur päev”. Juuda jaoks ’Jehoova päev ruttas väga’. Samamoodi ärgu keegi meie ajal mõelgu, et Jehoova mõistab kurjade üle kohut kauges tulevikus! Nii nagu Jumal tegutses kiiresti Juudas, „ruttab” ta nüüdki oma hävituspäevaga (Ilmutuse 16:14, 16). See on kibe aeg kõigile, kes ei võta kuulda Jehoova hoiatusi, mida tema tunnistajad edastavad, ja kes ei võta omaks õiget jumalakummardamisviisi!
19., 20. a) Millised sündmused leidsid aset siis, kui Jumala viha Juuda ja Jeruusalemma peale välja valati? b) Millistele küsimustele me peaksime mõtlema seoses valikulise hävitamisega, mis tabab peagi seda maailma?
19 Kui Jumala viha Juuda ja Jeruusalemma peale välja valati, oli see „häda ja ahastuse päev”. Babüloonlastest sissetungijad tõid Juuda elanikele palju kannatusi, muu hulgas ka ahastust, mida nad tundsid surma ja hävinguga silmitsi seistes. See „õnnetuse ja hävingu päev” võis olla pime, pilvine ja sünge päev nii sümboolselt kui ka sõna-sõnalt, sest kõikjal oli suitsu ja mahalööduid. See oli „sarve ja sõjahüüu päev”, ent kõlavatest hoiatustest ei olnud enam kasu.
20 Jeruusalemma vahimehed olid abitud babüloonlaste müürilõhkujate ees, mis lükkasid ümber nende „kõrged nurgatornid”. Praeguse kurja maailma kindlustused on sama kasutud Jumala taevase sõjaarsenali vastu, mida ta peagi kasutab valikulisel hävitamisel. Kas sina loodad pääseda? Kas sa oled võtnud kindla seisukoha Jehoova poolel, kes „hoiab kõiki, kes teda armastavad, ja hävitab kõik õelad”? (Laul 145:20.)
21., 22. Kuidas täituvad Sefanja 1:17, 18 sõnad meie päevil?
21 Kui jube on küll see kohtupäev, mida on ennustatud kirjakohas Sefanja 1:17, 18! „Ma viin inimesed ahastusse,” ütleb Jehoova Jumal, „et nad käiksid nagu pimedad, sest nad on teinud pattu Jehoova vastu! Nende verd puistatakse nagu põrmu ja nende sisikondi nagu sõnnikut! Isegi mitte nende hõbe ja kuld ei suuda neid päästa Jehoova vihapäeval: tema püha viha tules hävib kogu maa, sest lõpu, jah äkilise ehmatuse ta valmistab kõigile maa elanikele!”
22 Nagu Sefanja päevil, nii toob Jehoova peagi ahastuse „kõigile maa elanikele”, kes keelduvad kuulda võtmast tema hoiatust. Kuna nad patustavad Jumala vastu, käivad nad abitult ringi nagu pimedad, suutmata leida päästet. Jehoova kohtupäeval nende verd „puistatakse nagu põrmu”, nagu midagi väärtusetut. Kurjadele saab osaks tõepoolest vääritu lõpp, kui Jumal puistab nende kehad – koguni sisikonna – maale laiali „nagu sõnniku”.
23. Millist lootust pakub Sefanja prohvetikuulutus, kuigi patustajad „Jehoova vihapäeval” ei pääse?
23 Keegi ei saa päästa neid, kes võitlevad Jumala ja tema rahva vastu. Hõbe ega kuld ei suutnud päästa Juuda patustajaid, samuti nagu kogutud varandus ja altkäemaksud ei paku mingit kaitset ega päästet „Jehoova vihapäeval”, mis tabab ristiusu kirikut ja kogu ülejäänud maailmakorraldust. Sellel otsuse langetamise päeval neelab Jumala palav ind tulena „kogu maa”, kui ta kurjad hävitab. Kuna me usume Jumala prohvetlikku sõnasse, siis oleme veendunud, et elame praegu juba kaugel „lõpuajas” (Taaniel 12:4). Jehoova kohtupäev on ligidal ja peagi maksab ta kätte oma vaenlastele. Kuid Sefanja prohvetikuulutus pakub ka päästelootust. Mida meilt nõutakse selleks, et võiksime leida varju Jehoova vihapäeval?
Kuidas sa vastaksid?
• Kuidas läks Sefanja prohvetikuulutus täide Juuda ja Jeruusalemma puhul?
• Mis ootab ees ristiusu kirikut ja kõiki kurje inimesi tänapäeval?
• Miks ei peaks me arvama, et Jehoova kohtupäev saabub kauges tulevikus?
[Küsimused]
[Pilt lk 13]
Sefanja kuulutas julgelt, et Jehoova kohtupäev on ligidal
[Allikaviide]
Teosest „Self-Pronouncing Edition of the Holy Bible”, mis sisaldab piiblitõlkeid King James Version ja Revised Version
[Pilt lk 15]
Jehoova päev tabas Juudat ja Jeruusalemma babüloonlaste käe läbi aastal 607 e.m.a.
[Pilt lk 16]
Kas sina loodad pääseda ajal, mil Jehoova hävitab kurjad?