Lugejate küsimusi
Lugejate küsimusi
Kuidas peaksid tõelised kristlased suhtuma üldlevinud tavasse jagada omavahel müügiks mõeldud arvutiprogrammide koopiaid?
Mõned püüavad ehk sellise tegevuse ettekäändeks tuua Jeesuse sõnad: „Muidu olete saanud, muidu andke!” Loomulikult ei viidanud Jeesus sellele, et peaks tasuta jagama autoriõigusega kaitstud kirjandust või arvutiprogramme (tarkvara), sest sellise materjali kasutamist reguleerivad seadused. Ta pidas silmas andmist, mis on kristliku teenistuse osa. Jeesus käskis apostlitel minna linnadesse ja küladesse, et kuulutada Kuningriiki, teha terveks haigeid ja ajada välja kurje vaime. Apostlid ei pidanud selle eest tasu nõudma, vaid nad pidid ’muidu andma’ (Matteuse 10:7, 8).
Kuna arvutite hulk nii kodudes kui ka töökohtades järjest kasvab, vajavad paljud tarkvara. Üldjuhul peab seda ostma. On tõsi, et mõned koostavad programme, mille nad teevad kõigile tasuta kättesaadavaks, ning nad on teada andnud, et seda programmi võib kopeerida ja teistele levitada. Ent enamik arvutitarkvarast on müüdav kaup. Tarkvara kasutajatelt oodatakse, et nad ostaksid selle programmi ja maksaksid selle eest, ükskõik kas nad kasutavad seda kodus isiklikel eesmärkidel või töökohal. Kui keegi on saanud või kopeerinud endale tarkvarapaketi selle eest maksmata, siis on see ebaseaduslik nagu ka raamatute paljundamine suurtes kogustes, isegi kui ta annaks need tasuta ära.
Enamik arvutiprogramme (kaasa arvatud mängud) on litsentsitud ning nende omanikelt/kasutajatelt nõutakse, et nad peaksid kinni litsentsi tingimustest ja piirangutest. Paljude selliste litsentside kohaselt on vaid ühel inimesel õigus programmi installeerida ja kasutada ning tavaliselt paigaldab ta selle ainult ühte arvutisse, olgu see siis kodu-, töö- või kooliarvuti. Mõnes litsentsis on öeldud, et kasutajal võib olla enda jaoks varukoopia, kuid ta ei tohi teha koopiaid teistele isikutele. Kui omanik tahab ära anda kogu programmi (kaasa arvatud litsentsi ja muu dokumentatsiooni), võib ta seda teha. Ent seejärel ei või ta seda programmi enam ise kasutada. Litsentse on erinevaid ning seepärast peab isik, kes ostab mõne programmi või kellele seda pakutakse, selgeks tegema, millised tingimused selle litsentsiga kaasnevad.
Paljud riigid on osalised autoriõiguse lepingutes, mis kaitsevad intellektuaalset omandit, nagu arvutiprogramme, ning nad püüavad autoriõiguse seadusi maksma panna. Näiteks teatas 2000. aasta 14. jaanuari „The New York Times”, et „Saksa ja Taani politseiohvitserid arreteerisid rühma isikuid, keda nad kirjeldasid kui tarkvarapiraatluse tähtsaimat jõuku”. See paljundas ning levitas arvutiprogramme ja -mänge, müües mõningaid neist isegi Interneti kaudu.
Milline on kristliku koguduse seisukoht selles küsimuses? Jeesus ütles: „Andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!” (Markuse 12:17). Selle järgi peavad kristlased kuuletuma nendele riigi seadustele, mis ei ole vastuolus Jumala seadusega. Viidates valitsustele, kirjutas Paulus: „Iga hing olgu allaheitlik valitsemas olevaile ülemustele ... Kes nüüd ülemusele vastu paneb, see paneb vastu Jumala korrale; aga kes vastu panevad, saadavad eneste peale nuhtluse” (Roomlastele 13:1, 2).
Kristlikud kogudusevanemad ei ole kohustatud kontrollima teiste arvuteid, otsekui oleks neil voli autoriõiguse seadusi tõlgendada ja maksma panna. Kuid nad usuvad ja õpetavad, et kristlased ei tohi võtta midagi, mis neile ei kuulu, ning et kristlased peaksid püüdma olla seaduskuulekad. Kristlasi ei karistata siis kui seaduserikkujaid ning neil võib olla Jumala ees hea südametunnistus. Paulus kirjutas: „Siis on tarvis olla allaheitlik, mitte ainult nuhtluse, vaid ka südametunnistuse pärast” (Roomlastele 13:5). Samalaadselt väljendas Paulus tõeliste kristlaste soovi sõnadega: „Me oleme veendunud selles, et meil on hea südametunnistus ja me tahame kõiges käituda kaunisti [„ausalt”, UM]” (Heebrealastele 13:18).
[Kast lk 29]
Mõned äriettevõtted ja koolid ostavad hulgilitsentsi, mis määrab kindlaks selle programmi maksimaalse kasutajate arvu. Jehoova tunnistajate kogudustes käsitleti 1997. aastal üht artiklit, kus oli muu hulgas järgmine nõuanne:
„Enamik arvutiprogramme valmistavaid ja müüvaid firmasid kasutab oma autoriõigust ja annab koos programmidega litsentsi, mis sätestab, kuidas neid programme seaduspäraselt kasutada võib. Tavaliselt on litsentsil kirjas, et kasutaja ei tohi teistele programmist koopiaid teha, mida tegelikult keelab ka rahvusvaheline autoriõiguse seadus. [––] Mõned suurfirmad müüvad arvuteid koos eelnevalt paigaldatud ja litsentseeritud programmidega. Kuid mõningad arvutikauplused ei anna koos programmiga kasutusõigust, kuna nende paigaldatud programmid on ebaseaduslikult kopeeritud, mis tähendab seda, et nende ostja rikub neid kasutades seadust. Seetõttu ei või kristlased panna elektroonilistele teatetahvlitele ega neilt kopeerida materjali, mida kaitseb autoriõiguse seadus (nii on ka ühingu väljaannetega) ja mis on kopeeritud ilma valmistajate ametliku loata.”