Mida on teada Surnumere kirjarullidest?

Rohkem kui 50 aastat tagasi viis üks kivi, mille beduiini karjapoiss koopasse viskas, avastuseni, mida mõned on nimetanud 20. sajandi suurimaks arheoloogiliseks leiuks. See beduiin kuulis, kuidas kivi purustas mingi savianuma. Asja uurima minnes leidis ta esimese osa aardeleiust, mida hakati nimetama Surnumere kirjarullideks.

NEED kirjarullid on olnud nii teadusringkondades kui ka meedias tähelepanu ja vaidluste tulipunktiks. Rahva seas on seoses nendega olnud rohkesti segadust ja väärinfot. On levinud kuulujutud, et neid kirjarulle püütakse täielikult varjata, otsekui kardetaks, et need võivad tuua päevavalgele fakte, mis õõnestavad nii kristlaste kui ka juutide usku. Ent mis on nende kirjarullide tõeline tähendus? Kas nüüd, kui nende leidmisest on möödunud üle 50 aasta, on tõsiasjad teada?

Mis on Surnumere kirjarullid?

Surnumere kirjarullid on muistsed juudi käsikirjad. Enamik neist on kirjutatud heebrea keeles, mõned ka aramea ning üksikud kreeka keeles. Paljud neist kirjarullidest ja katkenditest on üle 2000 aasta vanad, olles pärit ajast enne Jeesuse sündi. Esimeste beduiinidelt saadud kirjarullide seas oli seitse üsna pikka käsikirja – mõned paremas, teised halvemas seisukorras. Kui uuriti ka teisi koopaid, leiti veel kirjarulle ja tuhandeid katkendeid. Ajavahemikul 1947–1956 avastati Surnumere ääres Kumrani lähedal ühtekokku 11 koobast, kus leidus kirjarulle.

Kui kõik kirjarullid ja katkendid sorteeriti, siis selgus, et tegemist on umbes 800 käsikirjaga.  Ligikaudu veerand ehk veidi üle 200 käsikirja on koopiad heebreakeelse piibliteksti osadest. Ülejäänud käsikirjad kujutavad endast muistseid mittepiiblilisi juudi kirjutisi, apokrüüfe ja pseudoepigraafe. *

Mõned kirjarullid, mis õpetlastes kõige enam huvi äratasid, olid varem täiesti tundmatud. Nende hulgas on juudi seaduste tõlgendusi, erireegleid Kumrani sekti kogukonnale, jumalakummardamisel kasutatud hümne ja palveid, samuti eshatoloogilisi kirjatöid, milles ilmnevad arusaamad Piibli prohvetiennustuste täitumisest ja viimsetest päevadest. On ka ainulaadseid piiblikommentaare, mis on vanimad eelkäijad tänapäevasele piibliteksti salmhaaval tõlgendamisele.

Kes kirjutasid Surnumere kirjarullid?

Muistsete dokumentide mitmesugused vanusemääramise meetodid näitavad, et need kirjarullid kas kirjutati ümber või koostati ajavahemikul kolmas sajand e.m.a. kuni esimene sajand m.a.j. Mõned õpetlased on oletanud, et Jeruusalemma juudid peitsid need kirjarullid koobastesse enne templi hävingut aastal 70 m.a.j. Enamik neid kirjarulle uurivaid õpetlasi siiski leiab, et see arvamus pole kirjarullide sisuga kooskõlas. Paljud kirjarullid peegeldavad arusaamu ja kombeid, mis olid vastuolus Jeruusalemma religioonijuhtide omadega. Kirjarullidest ilmneb, et selle kogukonna arvates oli Jumal hüljanud Jeruusalemma preestrid ja templiteenistuse ning et Jumala silmis oli templiteenistus asendunud selle kõrbes elava usurühma jumalakummardamisega. Tundub väheusutav, et Jeruusalemma templi juhid oleksid püüdnud peita niisuguseid kirjarulle sisaldavat kogumikku.

Ehkki Kumranis oli ilmselt oma ümberkirjutajate koolkond, kogus see usurühmitus arvatavasti palju kirjarulle ka mujalt ja tõi need sinna. Teatavas mõttes moodustavad Surnumere kirjarullid suure raamatukogu. Iga raamatukogu teoste seas võib ju olla väga erinevat laadi raamatuid, mitte ainult niisuguseid, mis peegeldavad selle lugejaskonna religioosseid seisukohti. Ent need teosed, millest on palju eksemplare, näitavad tõenäoliselt, missugused olid selle rühmituse huvid ja uskumused.

Kas Kumrani elanikud olid esseenid?

Kui need kirjarullid kuulusid Kumrani raamatukokku, siis kes olid Kumrani elanikud? Professor Eleazar Sukenik, kes sai 1947. aastal Jeruusalemma juudi ülikooli valdusse kolm kirjarulli, oletas esimesena, et kirjarullid võisid kuuluda esseenide kogukonnale.

Esseenideks nimetati üht juudi usulahku, keda on maininud esimese sajandi kirjamehed Josephus, Philon Aleksandriast ja Plinius Vanem. Esseenide täpse päritolu kohta on tehtud palju oletusi, kuid ilmselt tõusid nad esile rahutul perioodil pärast teisel sajandil e.m.a. toimunud Makabeide mässu. * Nende olemasolust sel perioodil andis teada Josephus, kirjeldades, kuidas esseenide religioossed seisukohad erinesid variseride ja saduseride omadest. Plinius mainis, et esseenide kogukond asus Surnumere ääres Jeeriko ja Een-Gedi vahel.

Professor James VanderKam, Surnumere kirjarullide uurija, oletab, et „Kumranis elanud esseenid olid vaid väike osa suurest esseenide kogukonnast”, kus Josephuse sõnul oli umbes neli tuhat liiget. Ehkki kõik kirjeldused ei lähe täpselt kokku, paistab Kumrani tekstidest ilmnev üldpilt sobivat esseenidega paremini kui ühegi teise selle aja juudi rühmitusega.

Mõned on väitnud, et kristluse juured on  Kumranis. Ent võrreldes Kumrani sekti ja varakristlasi, võib märgata palju silmatorkavaid erinevusi. Kumrani kirjutistest ilmneb äärmiselt range hingamispäevakorraldus ja peaaegu haiglaslik püüd olla kombetalituslikult puhas (Matteuse 15:1–20; Luuka 6:1–11). Enam-vähem sama võib öelda ka esseenide ühiskonnast eraldatuse kohta. Nad uskusid saatust ja hinge surematust, pidasid oluliseks abielutust ning rõhutasid müstilisi ideid Jumala kummardamisest koos inglitega. Sellest ilmneb, et nad olid vastuolus Jeesuse ja varakristlaste õpetusega (Matteuse 5:14–16; Johannese 11:23, 24; Koloslastele 2:18; 1. Timoteosele 4:1–3).

Ühtki kirjarulli ei varjata ega ole ära peidetud

Pärast Surnumere kirjarullide avastamist on koostatud mitmeid väljaandeid, mille kaudu see leid on tehtud õpetlastele üle kogu maailma kergesti kättesaadavaks. Ent probleeme tekkis tuhandete katkenditega ühest koopast, mida tuntakse 4. koopana. Need olid väikese rahvusvahelise õpetlaste töörühma käes, mis loodi Jeruusalemma idaosas (sel ajal kuulus see Jordaaniale) Palestiina Arheoloogiamuuseumi juures. Töörühma ei kaasatud ühtegi juudi ega iisraeli päritolu õpetlast.

Selle töörühma tegutsemispoliitika kohaselt ei tohtinud keegi kirjarullidele ligi pääseda enne, kui nad on avaldanud oma uurimistöö ametliku kokkuvõtte. Õpetlaste arvu töörühmas hoiti muutumatuna. Kui üks töörühma liige suri, võeti tema asemele vaid üks uus õpetlane. Töö rohkus nõudis aga palju suuremat meeskonda ning mõnel juhul ka paremaid eksperte muistse heebrea ja aramea keele alal. James VanderKam sõnas: „Kümme tuhat fragmenti oli rohkem, kui kaheksa – ehkki kogenud – eksperti jõudsid läbi töötada.”

Pärast Kuuepäevasõda (aastal 1967) läks Jeruusalemma idaosa koos nende kirjarullidega Iisraeli võimu alla. Kuid kirjarullide uurimise töörühma korralduses ei tehtud mingeid muudatusi. Kuna 4. koopa kirjarullide avaldamine venis aastatest aastakümneteni, hakkasid paljud õpetlased häält tõstma. 1977. aastal nimetas Oxfordi ülikooli professor Geza Vermes seda 20. sajandi suurimaks akadeemiliseks skandaaliks. Hakkasid levima kuuldused, otsekui hoiaks katoliku kirik neid kirjarulle tahtlikult salajas, peites neis sisalduvat informatsiooni, mis võiks mõjuda ristiusule hävitavalt.

1980ndatel laiendati lõpuks seda töörühma 20 õpetlaseni. Seejärel, aastal 1990, uue peatoimetaja Emanuel Tovi juhtimisel, kes oli Jeruusalemma juudi ülikoolist, laiendati töörühma veelgi, nii et sinna kuulus üle 50 õpetlase. Seati sisse väga täpne graafik, et avaldada kõik õpetlaste uurimistöö kokkuvõtted ülejäänud kirjarullide kohta.

Tõeline läbimurre toimus aga ootamatult 1991. aastal. Anti välja „Avaldamata Surnumere kirjarullide esialgne trükk” („A Preliminary Edition of the Unpublished Dead Sea Scrolls”). See põhines töörühma tehtud sõnaregistril ning koostati arvuti abil. Järgmiseks teatati Californiast San Marinost Huntingtoni raamatukogust, et nad saaksid teha igale õpetlasele kättesaadavaks täieliku kirjarullide komplekti fotode kujul. Peagi sai varem väljaandmata kirjarullidele kergesti ligi pääseda fotode kaudu, mis avaldati raamatus „A Facsimile Edition of the Dead Sea Scrolls”.

Seega on viimase aastakümne jooksul kõik Surnumere kirjarullid olnud kättesaadavad uurimiseks. Uurimistöö näitab, et midagi ei varjata ning ühtegi kirjarulli ei ole ära peidetud. Täielik analüüs saab alata alles nüüd, kui on avaldatud kirjarullide lõplikud ametlikud väljaanded. Tekkinud on uus kirjarulliõpetlaste põlvkond. Ent missugune tähendus on sel uurimistööl neile, kes õpivad tundma Piiblit?

[Allmärkused]

[Pilt lk 3]

Koopad Surnumere lähedal, kust leiti muistseid kirjarulle

[Piltide allikaviide]

Katkend kirjarullist lehekülgedel 3, 4 ja 6: loa andnud Israel Antiquities Authority

[Pildi allikaviide lk 5]

Loa andnud Shrine of the Book, Israel Museum, Jerusalem