Otsige Jehoovat enne tema vihapäeva

„Otsige Jehoovat ... Otsige õiglust, otsige alandlikkust, vahest leiate varju Jehoova vihapäeval!” (SEFANJA 2:3)

1. Milline oli Juuda vaimne olukord, kui Sefanja alustas oma prohvetiteenistust?

SEFANJA alustas oma prohvetiteenistust Juuda ajaloo pöördelisel perioodil. Rahva vaimne seisund oli haletsusväärne. Selle asemel et loota Jehoovale, otsisid inimesed juhatust paganlikelt preestritelt ja astroloogidelt. Maal lokkas Baali kummardamine, mida saatsid viljakusriitused. Rahva juhid – vürstid, ülikud ja kohtumõistjad – rõhusid neid, keda nad oleksid pidanud kaitsma (Sefanja 1:9; 3:3). Pole midagi imestada, et Jehoova otsustas ’sirutada oma käe’ Juuda ja Jeruusalemma vastu, et nad hävitada (Sefanja 1:4).

2. Mis lootus oli Juuda ustavatel jumalateenritel?

² Kuigi olukord oli kohutav, paistis siiski väike lootuskiir. Troonil oli Aamoni poeg Joosija. Ta oli küll väga noor, kuid armastas siiralt Jehoovat. Kui vaid see uus kuningas puhta jumalakummardamise Juudas taastaks, saaksid need vähesed, kes ustavalt Jumalat teenivad, palju julgustust. See võiks ajendada nendega ühinema ka teisi ja nii võiksid nemadki Jehoova vihapäeval ellu jääda.

Ellujäämistingimused

3., 4. Millisele kolmele tingimusele peavad inimesed vastama, et leida varju „Jehoova vihapäeval”?

³ Kas võis keegi Jehoova vihapäeval tõesti varju leida? Võis küll, kui ta täitis kolme tingimust, millest räägitakse kirjakohas Sefanja 2:2, 3. Pöörakem neid salme lugedes nendele nõuetele erilist tähelepanu. Sefanja  kirjutas: „Enne kui te ühel päeval tunglete lendlevate aganatena, enne kui teie peale tuleb Jehoova tuline viha, enne kui teie peale tuleb Jehoova vihapäev! Otsige Jehoovat, kõik alandlikud maal, kes teostate tema õigust! Otsige õiglust, otsige alandlikkust, vahest leiate varju Jehoova vihapäeval!”

⁴ Selleks et ellu jääda, pidi inimene 1) otsima Jehoovat, 2) otsima õiglust, 3) otsima alandlikkust. Need nõuded peaksid meilegi tänapäeval suurt huvi pakkuma. Miks? Sest nii nagu Juudat ja Jeruusalemma ootas seitsmendal sajandil e.m.a. ees arveteõienduspäev, nii ootab ristiusumaailma rahvaid – ja tegelikult kõiki kurje – otsustav vastasseis Jehoova Jumalaga tulevases „suures viletsuses” (Matteuse 24:21). Kõik, kes tahavad sel ajal varju leida, peavad juba praegu otsustavalt tegutsema. Kuidas? Otsides Jehoovat, otsides õiglust, otsides alandlikkust, enne kui on liiga hilja!

5. Mida hõlmab ’Jehoova otsimine’ tänapäeval?

⁵ Mõni ehk mõtleb: „Olen pühendunud ja ristitud Jumala teenija, Jehoova tunnistaja. Kas ma siis ei vasta juba nendele nõuetele?” Tegelikult on vaja teha rohkemat, kui vaid pühendada ennast Jehoovale. Iisrael oli Jumalale pühendunud rahvas, kuid Sefanja päevil ei elanud Juudamaa elanikud enam oma pühendumistõotuse kohaselt. Selle tagajärjel heideti see rahvas lõpuks kõrvale. Tänapäeval hõlmab ’Jehoova otsimine’ seda, et rajame ja säilitame temaga lähedased isiklikud suhted ning oleme seotud tema maise organisatsiooniga. See tähendab, et õpime tundma Jumala seisukohti ning arvestame tema tunnetega. Me otsime Jehoovat, kui uurime hoolikalt tema Sõna, mõtiskleme selle üle ja rakendame selle nõuandeid oma elus. Kui me otsime veel südamesttuleva palve kaudu Jehoovalt juhatust ja järgime tema püha vaimu juhtimist, tugevnevad  meie suhted temaga ja see ajendab meid teenima teda ’kõigest oma südamest hingest ja väest’ (5. Moosese 6:5; Galaatlastele 5:22–25; Filiplastele 4:6, 7; Ilmutuse 4:11).

6. Kuidas me ’otsime õiglust’ ja kuidas on see võimalik isegi praeguses maailmas?

⁶ Teine nõue, mida kirjakohas Sefanja 2:3 mainitakse, on ’otsida õiglust’. Enamik meist tegi oma elus tähtsaid muudatusi, et olla kõlblik kristlikuks ristimiseks, ent me peame ka edaspidi oma elus Jehoova õiglasi norme järgima. Mõningad, kes selles osas tublilt alustasid, on lasknud ennast maailmast rüvetada. Õiglust ei ole alati kerge otsida, sest inimesed meie ümber peavad seksuaalset ebamoraalsust, valetamist ja teisi patte normaalseks. Ent kui meil on tugev soov Jehoovale meeldida, aitab see jagu saada mistahes kalduvusest püüda maailmaga ühte sulada, et pälvida niimoodi selle heakskiitu. Juuda kaotas Jumala soosingu sellepärast, et ta jäljendas oma jumalakartmatuid naaberrahvaid. Selle asemel et maailma jäljendada, ’võtkem Jumal enestele eeskujuks’, arendades uut isiksust, „kes Jumala sarnaseks on loodud tõelise õiguse ja pühaduse sisse” (Efeslastele 4:24; 5:1).

7. Kuidas me ’otsime alandlikkust’?

⁷ Kolmandaks öeldi kirjakohas Sefanja 2:3, et kui me tahame Jehoova vihapäeval varju leida, tuleb meil ’otsida alandlikkust’. Me puutume iga päev kokku meeste, naiste ja noortega, kes on kõike muud kui alandlikud. Nende meelest on tasadus puudus. Allaheitlikkust peetakse suureks nõrkuseks. Nad ise on nõudlikud, enesekesksed ja isepäised inimesed, kes usuvad, et nende „õigused” ja eelistused peavad iga hinna eest peale jääma. Oleks küll kurb, kui mõni taolistest hoiakutest meile külge jääks! Praegu on aeg ’otsida alandlikkust’. Ent kuidas? Sellega, et allume Jumalale, võtame temalt vastu distsiplineerimist ja tegutseme kooskõlas tema tahtega.

Miks me leiame „vahest” varju?

8. Millele viitab sõna „vahest” kirjakohas Sefanja 2:3?

⁸ Pane tähele kirjakoha Sefanja 2:3 sõnu: „Vahest leiate varju Jehoova vihapäeval!” Miks kasutas Sefanja sõna „vahest”, kui ta rääkis neid sõnu alandlikele inimestele maal? Need alandlikud olid astunud samme õiges suunas, kuid see ei andnud neile alust enesekindluseks. Nad ei olnud veel jõudnud ustavalt oma elutee lõppu. Oli võimalik, et mõni neist langeb pattu. Meiega on sama lugu. Jeesus ütles: „Kes otsani vastu peab, see pääseb!” (Matteuse 24:13). Pääsemine Jehoova vihapäeval sõltub sellest, kas me teeme jätkuvalt seda, mis on tema silmis õige. Kas sa oled kindlalt otsustanud nii teha?

9. Milliseid õigeid samme astus noor kuningas Joosija?

⁹ Ilmselt olid Sefanja sõnad need, mis ajendasid kuningas Joosijat ’otsima Jehoovat’. Pühakirjas öeldakse: „Oma valitsuse kaheksandal aastal, kuigi ta [Joosija] oli alles noor [umbes 16-aastane], hakkas ta otsima oma isa Taaveti Jumalat” (2. Ajaraamat 34:3). Joosija otsis ka õiglust: „Kaheteistkümnendal aastal [kui Joosija oli umbes 20-aastane] ta hakkas puhastama Juudat ja Jeruusalemma ohvriküngastest, viljakustulpadest ning nikerdatud ja valatud kujudest. Tema juuresolekul kisti maha baalide altarid” (2. Ajaraamat 34:3, 4). Joosija otsis samuti alandlikkust, puhastades Jehoova tahte kohaselt maa ebajumalakummardamisest ja teistest väärusu tavadest. Kuidas küll rõõmustas see sündmuste käik teisi alandlikke!

10. Mis juhtus Juudas 607. aastal e.m.a. ning kes pääsesid?

¹⁰ Joosija valitsusajal pöördusid paljud juudid Jehoova poole tagasi. Kuid enamik  naasis pärast kuninga surma oma vanade eluviiside juurde – kommete juurde, mis olid Jumalale täiesti vastuvõetamatud. Aastal 607 e.m.a. vallutasid babüloonlased Juuda ning laastasid selle pealinna Jeruusalemma, nii nagu Jehoova oli otsustanud. Ent olukord polnud täiesti lootusetu. Prohvet Jeremija, etiooplane Ebed-Melek, Joonadabi järeltulijad ning teisedki Jumalale ustavad inimesed leidsid varju sellel Jehoova vihapäeval (Jeremija 35:18, 19; 39:11, 12, 15–18).

Jumala vaenlased, pange tähele!

11. Miks ei ole tänapäeval lihtne Jumalale ustavaks jääda ja mille peale tasuks Jehoova rahva vastastel tõsiselt mõelda?

¹¹ Sel ajal, mil me ootame Jehoova vihapäeva saabumist praeguse kurja maailma üle, tabavad meid mitmesugused katsumused (Jakoobuse 1:2). Paljudes riikides, kus usuvabadust väidetavalt au sees peetakse, on mõjukad vaimulikud manipuleerinud ilmalikke võime nii, et Jumala rahvast rängalt taga kiusatakse. Jultunud inimesed laimavad Jehoova tunnistajaid, tembeldades neid „ohtlikuks sektiks”. Jumal teab nende tegusid ja need ei jää karistuseta. Tema vastastel tasuks mõelda, mis juhtus mõningate Jumala rahva muistsete vaenlastega, nagu näiteks vilistitega. Prohvetiennustus ütleb: „Sest Assa jäetakse maha ja Askelon jääb tühjaks, Asdod aetakse ära keskpäeval ja Ekron juuritakse välja.” Vilistite linnad Assa, Askelon, Asdod ja Ekron pidi laastatama (Sefanja 2:4–7).

12. Mis on juhtunud Vilistimaa, Moabi ja Ammoniga?

¹² Prohvetiennustus jätkub: „Ma olen kuulnud Moabi teotust ja ammonlaste sõimusõnu, millega nad on teotanud mu rahvast ja on suurustanud tema raja ees!” (Sefanja 2:8). Egiptus ja Etioopia langesid babüloonlastest sissetungijate kätte. Millise kohtuotsuse kuulutab Jumal aga Moabile ja Ammonile, rahvastele, kes põlvnevad Aabrahami vennapojast Lotist? Jehoova ennustab: „Moab [saab] Soodoma ja ammonlased Gomorra sarnaseks.” Erinevalt oma esiemadest – Loti kahest tütrest, kes Soodoma ja Gomorra hävingu üle elasid – ei pidanud uhked Moab ja Ammon leidma varju Jumala kohtumõistmise ajal (Sefanja 2:9–12; 1. Moosese 19:16, 23–26, 36–38). Kus on Vilistimaa rahvas ja linnad praegu? Ja mis on saanud kord nii uhkest Moabist ja Ammonist? Kuidas ka ei otsiks, ei leia neid kusagilt.

13. Milline arheoloogiline avastus tehti Niinives?

¹³ Sefanja päevil oli Assüüria impeerium oma võimsuse tipul. Arheoloog Austen Layard kirjeldas ühte osa kuninglikust paleest, mille ta oli Assüüria pealinnas Niinives välja kaevanud: „Laed ... olid jagatud ruudukujulisteks osadeks, millele olid maalitud lilled või loomade kujutised. Mõningad ruudud olid kaetud elevandiluuga ja kõiki neid ääristasid suurejoonelised liistud ja ehisprofiilid. Talad ning kambrite seinadki võisid olla üle kullatud ja hõbetatud või koguni kuld- ja hõbeplaatidega kaetud ning puitosade tegemisel oli kasutatud haruldasi puid, millest tähelepanuväärseim oli seeder.” Ent nagu Sefanja prohvetiennustuses öeldi, pidi Assüüria riik hävima ja selle pealinn Niinive jääma „lagedaks” (Sefanja 2:13).

14. Kuidas täitus Sefanja prohvetiennustus Niinive puhul?

¹⁴ Kõigest 15 aastat hiljem, kui Sefanja oli ennustuse teada andnud, hävitati võimas Niinive ning selle kuningapalee tehti pihuks ja põrmuks. Tõepoolest, see uhke linn tehti maatasa. Hävingu ulatust oli ennustatud ilmekalt sõnadega: „Niihästi puguhaned kui öökullid ööbivad selle [purustatud] sambanuppudel! Kuule, kuidas nad huikavad aknaaukudes! Häving on lävede peal!” (Sefanja  2:14, 15). Niinive suursugused ehitised kõlbasid ainult lindude ja loomade eluasemeks. Linnatänavailt ei kostnud enam kaubitsejate hääli, sõjameeste hüüdeid ega preestrite leelutamist. Neil kord nii vilgastel tänavatel kajas akendest vaid võikaid hääli, nagu mõne linnu kaeblikke huikeid või tuule ulgumist. Tabagu samasugune lõpp kõiki Jumala vaenlasi!

15. Mida võib õppida sellest, mis juhtus Vilistimaa, Moabi, Ammoni ja Assüüriaga?

¹⁵ Mida me võime õppida sellest, mis juhtus Vilistimaa, Moabi, Ammoni ja Assüüriaga? Seda, et Jehoova teenijaina ei tuleks meil üldse oma vaenlasi karta. Jumal näeb seda, mida teevad inimesed, kes tema rahvale vastu töötavad. Muistsel ajal tegutses Jehoova oma vaenlaste vastu ja ka tänapäeval tabavad tema kohtuotsused tervet asustatud maad. Ent on ka ellujääjaid, „suur hulk rahvast ... kõigist rahvahõimudest” (Ilmutuse 7:9). Sinagi võid nende hulgas olla – kuid seda ainult siis, kui sa otsid püsivalt Jehoovat, õiglust ja alandlikkust.

Häda jultunud üleastujaile!

16. Mida ütles Sefanja prohvetiennustus seoses Juuda vürstide ja usujuhtidega ning miks käivad need sõnad sobivalt ristiusu kohta?

¹⁶ Taas keskendub Sefanja prohvetiennustus Juudale ja Jeruusalemmale. Kirjakohas Sefanja 3:1, 2 öeldakse: „Häda räpasele ja roojasele linnale, kes on rõhuja! Ta ei ole kuulanud häält, ei ole võtnud õpetust, ei ole lootnud Jehoova peale, ei ole liginenud oma Jumalale!” Kui kurb, et Jehoova püüded oma rahva korralekutsumiseks ei leidnud vastukaja! Vürstide, ülikute ja kohtumõistjate hoolimatus oli tõesti laiduväärne. Sefanja  mõistis hukka häbematud usujuhid sõnadega: „Ta prohvetid on jultunud, truuduseta mehed, ta preestrid teotavad pühamut, rikuvad käsuõpetust!” (Sefanja 3:3, 4). Kui hästi käivad need sõnad tänapäeva ristiusu prohvetite ja preestrite kohta! Nad on jultunult kõrvaldanud Jumala nime oma piiblitõlgetest ning õpetavad doktriine, mis loovad väärettekujutuse tõelisest Jumalast, keda nad väidavad end kummardavat.

17. Miks jätkata ikkagi hea sõnumi kuulutamist, ükskõik kas siis inimesed võtavad meid kuulda või mitte?

¹⁷ Jehoova hoiatas oma muistset rahvast hoolitsevalt selle eest, mida ta kavatseb ette võtta. Ta saatis oma sulased prohvetid – teiste hulgas ka Sefanja ja Jeremija –, et õhutada rahvast meelt parandama. Tõepoolest, „Jehoova ... ei tee ülekohut; tema toob igal hommikul valguse ette oma õiguse, ei see jää tulemata!” Kuidas rahvas sellele reageeris? „Aga ülekohtutegija ei tunne häbi,” ütles Sefanja (Sefanja 3:5). Tänapäeval lastakse kõlada samasugust hoiatust. Kui sa oled hea sõnumi kuulutaja, osaled ka sina selles hoiatustöös. Kuuluta head sõnumit raugematult edasi! Ükskõik kas sind võetakse kuulda või mitte, sinu teenistus on Jumala silmis ikkagi tulemuslik, niikaua kuni sa ustavalt selles osaled. Sul ei tule häbeneda, kui teed innukalt Jumala tööd.

18. Kuidas täitub Sefanja 3:6 ennustus?

¹⁸ Jehoova kohtuotsuse täitumine ei piirdu vaid ristiusumaailma laastamisega. Jehoova hukkamõistu osaliseks saavad kõik rahvad: „Ma olen hävitanud paganaid, nende nurgatornid on rüüstatud; ma olen teinud nende tänavad tühjaks, käidamatuks; nende linnad on laastatud” (Sefanja 3:6). Need sõnad on nii usaldusväärsed, et Jehoova räägib hävingust, otsekui oleks see juba toimunud. Mis juhtus Vilistimaa, Moabi ja Ammoni linnadega? Ning mis sai Assüüria pealinnast Niinivest? Nende häving on hoiatavaks näiteks tänapäeva rahvastele. Jumal ei lase ennast pilgata.

Otsi püsivalt Jehoovat

19. Millistele tähtsatele küsimustele me peaksime mõtlema?

¹⁹ Sefanja päevil vallandus Jumala viha nende peale, kes tegid õelalt „kurja kõigi oma tegudega” (Sefanja 3:7). Sama juhtub meie päevil. Kas sa paned tähele tõendeid, mis näitavad, et Jehoova vihapäev on ligi? Kas sa otsid pidevalt Jehoovat, lugedes tema Sõna regulaarselt, iga päev? Kas sa otsid õiglust, elades moraalselt puhast elu, mis on kooskõlas Jumala normidega? Ja kas sa otsid alandlikkust, ilmutades Jumala ning tema päästekorralduse suhtes tasast ja allaheitlikku meelt?

20. Mida arutatakse Sefanja prohvetiennustust käsitleva sarja viimases artiklis?

²⁰ Kui jätkame ustavalt Jehoova, õigluse ja alandlikkuse otsimist, siis võime oodata rikkalikke õnnistusi juba praegu, neil usku läbi katsuvail „viimseil päevil” (2. Timoteosele 3:1–5; Õpetussõnad 10:22). Kuid tõenäoliselt me tahaksime teada, milliseid õnnistusi meile kui Jehoova teenijaile tänapäeval osaks saab ja milliseid tulevasi õnnistusi lubatakse Sefanja prohvetiennustuses neile, kes leiavad varju kiiresti läheneval Jehoova vihapäeval.

Kuidas sa vastaksid?

• Kuidas inimesed ’otsivad Jehoovat’?

• Mida tähendab ’otsida õiglust’?

• Kuidas me saame ’otsida alandlikkust’?

• Miks me peaksime Jehoovat, õiglust ja alandlikkust püsivalt otsima?

[Küsimused]

[Pilt lk 18]

Kas sa otsid Jehoovat Piibli uurimise ja südamesttuleva palve kaudu?

[Pilt lk 21]

Kuna suur rahvahulk otsib püsivalt Jehoovat, jääb ta ellu Jumala vihapäeval