Kes valivad valguse, saavad pääste
Kes valivad valguse, saavad pääste
„Jehoova on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma?” (LAUL 27:1)
1. Milliseid eluandvaid korraldusi on Jehoova teinud?
JEHOOVA on päikesevalguse Allikas – see valgus teeb võimalikuks elu maa peal (1. Moosese 1:2, 14). Ta on ka sellise vaimse valguse Looja, mis hajutab Saatana maailma surmatoova pimeduse (Jesaja 60:2; 2. Korintlastele 4:6; Efeslastele 5:8–11; 6:12). Need, kes valivad selle valguse, võivad öelda koos laulukirjutajaga: „Jehoova on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma?” (Laul 27:1a). Ent neile, kes eelistavad pimedust, saab osaks ebasoodus kohtuotsus, nagu juhtus ka Jeesuse päevil (Johannese 1:9–11; 3:19–21, 36).
2. Mis juhtus muistsel ajal nendega, kes hülgasid Jehoova valguse, ning mis sai osaks neile, kes kuuletusid tema sõnale?
2 Suurem osa Jehoova lepingurahvast hülgas Jesaja päevil valguse. Jesaja nägi seepärast, kuidas hukkus põhjapoolne Iisraeli kuningriik kui rahvusriik. Seejärel, aastal 607 e.m.a., hävitati Jeruusalemm ja selle tempel ning Juuda elanikud viidi vangi. Ent need, kes kuuletusid Jehoova sõnale, said jõudu seismaks vastu neil päevil toimunud ärataganemisele. Seoses aastaga 607 e.m.a. lubas Jehoova, et need, kes teda kuulavad, jäävad elama (Jeremija 21:8, 9). Meie, kes me armastame valgust tänapäeval, võime õppida palju sellest, mis juhtus minevikus (Efeslastele 5:5).
Kes on valguses, on õnnelikud
3. Missugune kindel lootus on meil tänapäeval, millist „õiget rahvast” me armastame ning milline „tugev linn” on sellel „rahval”?
3 „Meil on tugev linn, õnnistus on pandud [Jumala poolt] müürideks ja kaitsevalliks! Avage väravad, et saaks sisse minna õige rahvas, kes püsib usus!” (Jesaja 26:1, 2.) Need juubeldavad sõnad kuuluvad inimestele, kes lootsid kindlalt Jehoovale. Jesaja päevil elanud ustavad juudid lootsid Jehoovale kui ainsale tõelisele turvalisuse Allikale, mitte ebajumalatele ega oma kaasmaalastele. Meil tänapäeval on samasugune kindel lootus. Lisaks sellele me armastame Jehoova „õiget rahvast” – „Jumala Iisraeli” (Galaatlastele 6:16; Matteuse 21:43). Ka Jehoova armastab seda rahvast selle ustava eluviisi pärast. Tema õnnistusel on Jumala Iisraelil „tugev linn”, linnataoline organisatsioon, mis pakub sellele rahvale toetust ja kaitset.
4. Millist meelelaadi me peaksime arendama?
4 Need, kes on selles „linnas”, on väga hästi teadlikud, et ’[Jehoova] hoiab kindlameelsele rahu, sest ta loodab [Jehoova] peale’. Jehoova hoiab neid, kes kindlal meelel teda usaldavad ning kooskõlas tema õiglaste põhimõtetega tegutsevad. Seega panid Juuda ustavad elanikud tähele Jesaja õhutust: „Lootke alati Jehoova peale, sest Issand Jehoova on igavene kalju!” (Jesaja 26:3, 4; Laul 9:11; 37:3; Õpetussõnad 3:5). Sellise meelelaadiga inimesed loodavad „Issand Jehoovale” kui ainsale usaldusväärsele Kaljule. Neil on temaga alati „rahu” (Filiplastele 1:2; 4:6, 7).
Jumala vaenlaste alandamine
5., 6. a) Kuidas alandati muistset Babüloni? b) Mil viisil alandati „Suurt Baabüloni”?
5 Mis saab siis, kui need, kes loodavad Jehoova peale, kogevad kannatusi? Nad ei peaks kartma. Jehoova lubab kannatusi vaid ajutiselt, kuid lõpuks toob ta kergendust. Nende üle aga, kes neid kannatusi on põhjustanud, mõistab Jumal kohut (2. Tessalooniklastele 1:4–7; 2. Timoteosele 1:8–10). Mõtle ühele „ligipääsmatule linnale”. Jesaja ütleb: „[Jehoova] langetab need, kes elavad kõrgel, ligipääsmatu linna; ta alandab seda, alandab maani, paiskab põrmu! Seda tallab jalg, õnnetute jalad, viletsate sammud!” (Jesaja 26:5, 6.) Siin mainitud ligipääsmatu linn võis olla Babülon. See linn oli kindlasti toonud Jumala rahvale õnnetust. Ent mis Babüloniga juhtus? Aastal 539 e.m.a. langes see meedlaste ja pärslaste kätte. Milline alandus!
6 Meie päevil kirjeldavad Jesaja prohvetlikud sõnad hästi seda, mis on juhtunud „Suure Baabüloniga” alates aastast 1919. Sellele ligipääsmatule linnale sai osaks alandav langemine sel aastal, mil ta oli sunnitud vabastama Jehoova rahva vaimsest vangistusest (Ilmutuse 14:8). Järgnes aga midagi veelgi alandavamat. See väike kristlaste hulk asus ’tallama’ oma endist vangistajat. Aastal 1922 hakkasid nad tegema teatavaks ristiusu kiriku peatset lõppu, kuulutades Ilmutuse 8:7–12 toodud inglite nelja pasunahüüdu ning Ilmutuse 9:1–11:15 ennustatud kolme häda.
„Õigete tee on tasane”
7. Millist juhatust saavad need, kes pöörduvad Jehoova valguse poole, kelle peale nad loodavad ja mida nad kalliks peavad?
7 Jehoova toob pääste neile, kes pöörduvad tema valguse poole, ning juhatab neile teed, nagu on näha Jesaja järgmistest sõnadest: „Õigete tee on tasane, sina sillutad siledaks õigete raja! Jehoova! Me ootame sind ka su kohtumõistmiste teel, hing igatseb su nime ja su mälestust!” (Jesaja 26:7, 8). Jehoova on õiglane Jumal ning need, kes teda kummardavad, peavad pidama kinni tema õiglastest normidest. Kui nad teevad nii, siis Jehoova juhatab neid, sillutades siledaks nende raja. Tema juhatust tähele pannes näitavad need alandlikud inimesed, et nad loodavad Jehoova peale ja peavad kogu südamest kalliks tema nime – tema „mälestust” (2. Moosese 3:15, UM).
8. Milline eeskujulik hoiak oli Jesajal?
8 Jesaja pidas kalliks Jehoova nime. See ilmneb tema järgmistest sõnadest: „Mu hing igatseb sind öösel, vaimgi mu sees otsib sind, sest kui sinu kohtumõistmised tabavad maad, õpivad ilmamaa elanikud õiglust!” (Jesaja 26:9). Jesaja hing, kogu tema olemus, igatses Jehoovat. Kujutle prohvetit neil vaiksetel öistel hetkedel palumas Jehoovat ja väljendamas talle oma sügavamaid mõtteid ning tuliselt otsimas Jehoova juhatust. Kui hea eeskuju! Lisaks sellele õppis Jesaja õiglust Jehoova kohtuotsustest. Sellega tuletab ta meile meelde vajadust olla pidevalt valvel ning erksalt panna tähele Jehoova tahet.
Mõned valisid pimeduse
9., 10. Milliseid lahkeid tegusid tegi Jehoova oma ustavusetule rahvale, ent millega see vastas?
9 Jehoova ilmutas juudalaste vastu suurt heldust, kuid kahjuks ei avaldanud sugugi kõik sellele soodsat vastukaja. Sageli valis enamik neist Jehoova tõevalguse asemel mässamise ja ärataganemise. Jesaja ütles: „Leiab aga õel armu, ei õpi ta õiglust, õigusemaalgi teeb ta ülekohut ega näe Jehoova kõrgust!” (Jesaja 26:10).
10 Kui Jehoova käsi kaitses Jesaja päevil Juudat tema vaenlaste eest, keeldus enamik seda tunnustamast. Rahvas ei ilmutanud mingit tänu, kui ta teda oma rahuga õnnistas. Seepärast hülgas Jehoova juudid, nii et neil tuli teenida „muid isandaid”, lõpuks aga laskis ta nad aastal 607 e.m.a. Babüloni vangi viia (Jesaja 26:11–13). Sellest hoolimata pöördus rahva puhastunud jääk lõpuks tagasi oma kodumaale.
11., 12. a) Milline tulevik ootas ees Juuda vangistajaid? b) Milline tulevik ootas aastal 1919 ees Jehoova võitud teenijate endist vangistajat?
11 Mis sai Juuda vangistajatest? Jesaja vastab prohvetlikult: „Surnud ei ärka ellu, kadunud ei tõuse üles! Seepärast sa siis nuhtlesid neid ja hävitasid nad ning kaotasid neist iga mälestuse!” (Jesaja 26:14.) Tõepoolest, pärast seda, kui Babülon sügisel aastal 539 e.m.a. langes, ei olnud sel enam tulevikku. Aja möödudes pidi see linn lakkama olemast. Ta pidi saama ’kadunuks’ ning tema tohutu impeerium pidi taanduma ajalooraamatute lehekülgedele. Milline hoiatus neile, kes loodavad selle maailma vägevatele!
12 Selle prohvetiennustuse üksikasjad täitusid siis, kui Jumal lasi aastal 1918 oma võitud teenijatel sattuda vaimsesse vangistusse, misjärel ta nad aastal 1919 vabastas. Sellest ajast alates oli nende endise vangistaja, peamiselt ristiusumaailma tulevik tume. Ent Jehoova rahvast ootasid ees tõesti rikkalikud õnnistused.
„Sina oled lisanud rahvast”
13., 14. Millised rikkalikud õnnistused on Jehoova võitud teenijatele saanud osaks alates aastast 1919?
13 Jumal õnnistas 1919. aastal oma võitud teenijate kahetsevat vaimu ning andis neile kasvu. Kõigepealt pöörati tähelepanu Jumala Iisraeli viimaste liikmete kogumisele ning seejärel hakati koguma „teistest lammastest” koosnevat „suurt hulka rahvast” (Ilmutuse 7:9; Johannese 10:16). Nendest õnnistustest räägib Jesaja prohvetiennustus: „Sina oled lisanud rahvast, Jehoova, oled lisanud rahvast, oled näidanud oma au, oled laiendanud kõik maa rajad! Jehoova, nad otsisid sind kitsikuses, võristasid salapalveid, kui sina neid karistasid!” (Jesaja 26:15, 16.)
14 Praegusel ajal on Jumala Iisraeli rajad ehk piirid laienenud üle kogu maakera, nii et see lisatud suur hulk rahvast hõlmab nüüd umbes kuut miljonit entusiastlikku hea sõnumi kuulutajat (Matteuse 24:14). Milline õnnistus Jehoovalt! Ning millist au toob see tema nimele! Seda nime on praegu kuulda 235 maal – tõotus on imeliselt täitunud.
15. Milline sümboolne ülesäratamine toimus aastal 1919?
15 Juuda vajas Jehoova abi, et Babüloni vangistusest pääseda. Ta ei oleks saanud hakkama oma jõuga (Jesaja 26:17, 18). Samamoodi oli Jumala Iisraeli vabastamine 1919. aastal tõend Jehoova toetusest. See poleks saanud toimuda ilma temata. Nende olukord muutus nii hämmastavalt, et Jesaja võrdleb seda ülesäratamisega: „Sinu surnud ärkavad ellu, minu laibad tõusevad üles! Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest sinu kaste on valguse kaste ja maa paiskab välja kadunud” (Jesaja 26:19, EP 97; Ilmutuse 11:7–11). Tõepoolest, need kadunud pidid otsekui uuesti sündima, et jälle tegutsema hakata!
Kaitse ohtlikel aegadel
16., 17. a) Mida pidid juudid tegema aastal 539 e.m.a., et Babüloni langemine üle elada? b) Mis võivad olla tänapäeval need „kambrid” ning kuidas need meile kasu toovad?
16 Jehoova teenijad vajavad alati tema kaitset. Varsti sirutab Jehoova viimast korda oma käe Saatana maailma vastu ning tema kummardajad vajavad abi rohkem kui kunagi varem (1. Johannese 5:19). Seoses selle ohtliku ajaga hoiatab Jehoova meid: „Tule, mu rahvas, mine oma kambritesse ja sule uksed enese takka, peitu üürikeseks ajaks, kuni meelepaha möödub! Sest vaata, Jehoova väljub oma asupaigast nuhtlema maa elanikke nende ülekohtu pärast! Siis paljastab maa oma veresüü ega kata enam neid, kes ta peal on tapetud!” (Jesaja 26:20, 21; Sefanja 1:14.) Selle hoiatuse kaudu said juudid teada, kuidas elada üle Babüloni langemine aastal 539 e.m.a. Need, kes seda tähele panid, jäid oma majadesse, et olla tänavatel võitlevate sõdurite eest ohutus paigas.
17 Tänapäeval kujutavad need prohvetikuulutuse „kambrid” tõenäoliselt Jehoova rahva kümneid tuhandeid kogudusi terves maailmas. Need kogudused pakuvad kaitset isegi praegu. Kristlased on seal ohutus paigas oma vendade seas, kogudusevanemate armastava hoole all (Jesaja 32:1, 2; Heebrealastele 10:24, 25). See on eriti tõsi, kui arvestada, et lähedal on selle maailmakorralduse lõpp, mil ellujäämine sõltub kuulekusest (Sefanja 2:3).
18. Kuidas Jehoova varsti „tapab meres oleva lohe”?
18 Selle aja kohta ennustab Jesaja: „Sel päeval nuhtleb Jehoova oma ränga, suure ja tugeva mõõgaga Leviatanit, põgenevat madu, ja Leviatanit, keerdunud madu, ja tapab meres oleva lohe!” (Jesaja 27:1). Mis on „Leviatan” tänapäeval? Ilmselt on see „vana madu” ehk Saatan ise koos oma kurja maailmaga, mida ta kasutab sõjas Jumala Iisraeli vastu (Ilmutuse 12:9, 10, 17; 13:14, 16, 17). Aastal 1919 kaotas „Leviatan” kontrolli Jumala rahva üle. Varsti on ta üleüldse kadunud (Ilmutuse 19:19–21; 20:1–3, 10). Niisiis, Jehoova „tapab meres oleva lohe”. Seni aga ei suuda „Leviatan” kõigile oma pingutustele vaatamata saavutada tõelist edu võitluses Jehoova rahva vastu (Jesaja 54:17). Kui lohutav, et meil on see kindel teadmine!
„Vahutava veini viinamägi”
19. Millises olukorras on jäänus tänapäeval?
19 Kas meil pole igati põhjust rõõmustada kogu selle Jehoovalt lähtuva valguse üle? Tõepoolest on! Jesaja kirjeldab kaunilt Jehoova rahva rõõmu, kirjutades: „Selsamal päeval öeldakse: „„Tore [„vahutava veini”, UM] viinamägi, laulge sellest vastastikku!” Mina, Jehoova, olen selle valvur, ma kastan seda üha, ma valvan öösel ja päeval, et sellega ei juhtuks midagi!” (Jesaja 27:2, 3.) Jehoova on hoolitsenud oma „viinamäe” ehk Jumala Iisraeli jäänuse eest ning nende hoolsalt tegutsevate kaaslaste eest (Johannese 15:1–8). Tulemuseks on olnud viljasaak, mis toob au Jumala nimele ning suurt rõõmu tema maistele teenijatele.
20. Kuidas kaitseb Jehoova kristlikku kogudust?
20 Kui tore, et lõppenud on Jehoova varasem viha oma võitud teenijate vastu, mille pärast ta lubas neil aastal 1918 vaimsesse vangistusse sattuda. Jehoova ise ütleb: „Viha mul enam ei ole. Ent oleks mul tarvis võidelda kibuvitste ja ohakatega, ma astuksin neile vastu, süütaksin kõik põlema. Või olgu siis, et haaratakse kinni minu kaitsest, tehakse minuga rahu – jah, minuga tehakse rahu” (Jesaja 27:4, 5, EP 97). Hoolitsedes selle eest, et tema viinapuud annaksid alati külluslikult „vahutavat veini”, purustab ja hävitab Jehoova igasuguse ohakase mõju, mis võib neid rikkuda. Ärgu siis keegi seadku ohtu kristliku koguduse heaolu! Kõik ’haaraku kinni Jehoova kaitsest’, otsides temalt soosingut ja varjupaika. Sel viisil me teeme Jumalaga rahu, mis on niivõrd tähtis, et Jesaja mainib seda kaks korda (Laul 85:2, 3, 9; Roomlastele 5:1).
21. Mil moel on viljakas maa täis „vilja”?
21 Õnnistused jätkuvad: „Tulevasil päevil juurdub Jaakob, Iisrael õitseb ning haljendab ja maailm on täis vilja!” (Jesaja 27:6). See salm on täitunud alates aastast 1919, andes imelise tõendi Jehoova väest. Võitud kristlased on täitnud maa „viljaga”, toitva vaimse roaga. Keset pahelist maailma hoiavad nad rõõmsalt kinni Jumala kõrgetest mõõdupuudest. Ja Jehoova õnnistab neid jätkuvalt kasvuga. Selle tulemusel nende miljonid kaaslased, teised lambad, „teenivad [Jumalat] ööd ja päevad” (Ilmutuse 7:15). Ärgem mitte kunagi kaotagem silmist suurepärast eesõigust saada osa „viljast” ja jagada seda teistega!
22. Millised õnnistused saavad osaks neile, kes võtavad vastu selle valguse?
22 Kas pole me tänulikud, et Jehoova annab oma rahvale vaimset valgust praegustel kriitilistel aegadel, mil pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid? (Jesaja 60:2; Roomlastele 2:19; 13:12.) Kõigile, kes selle valguse vastu võtavad, toob see praegu meelerahu ja rõõmu ning annab tulevikus isegi igavese elu. Meil, kes me armastame Jehoovat, on seega hea põhjus kiita Jehoovat kogu südamest ning öelda koos laulukirjutajaga: „Jehoova on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema? ... Oota Jehoovat, ole vahva, ja su süda olgu kindel! Oh, oota Jehoovat!” (Laul 27:1b, 14.)
Kas sa mäletad?
• Milline on Jehoova rahva rõhujate tulevik?
• Millist kasvu on ennustatud Jesaja raamatus?
• Millistesse „kambritesse” me peame jääma ning miks?
• Miks toob Jehoova rahva olukord Temale kiitust?
[Küsimused]
[Kast lk 22]
UUS VÄLJAANNE
Suur osa neis kahes uurimisartiklis käsitletud materjalist esitati 2000/2001. aasta piirkonnakonvendil kõnena. Selle kõne lõpus anti teada, et ilmunud on uus väljaanne pealkirjaga „Jesaja prohvetikuulutus – valgus kogu inimkonnale I”. See 416-leheküljeline raamat sisaldab Jesaja raamatu esimese 40 peatüki salm-salmilt arutelu.
[Pilt lk 18]
Ainult õiglased võivad olla Jehoova „kindlustatud linnas” ehk tema organisatsioonis
[Pilt lk 19]
Jesaja otsis Jehoovat „öösel”
[Pilt lk 21]
Jehoova kaitseb oma „viinamäge” ja teeb selle viljakaks