Kuidas leida tõelist õnne

BUDISTLIK usujuht Dalai-Laama ütles kord: „Usun, et meie elu eesmärk on pürgida õnne poole.” Seejärel selgitas ta, et tema tõekspidamise järgi võib õnne saavutada üksnes meelt ja südant distsiplineerides. „Meel ... on kogu varustus, mida me täiusliku õnne saavutamiseks vajame,” ütles ta. Usk Jumalasse ei ole tema arvates vajalik. *

Jeesusel seevastu oli tugev usk Jumalasse ja tema õpetused on sajandite jooksul mõjutanud sadade miljonite inimeste elu. Jeesus oli huvitatud inimeste õnnest. Tema kuulsa mäejutluse esimesed üheksa lauset algasid sõnadega „Õndsad on ... „ (Matteuse 5:1–12). Selles jutluses õpetas ta oma kuulajaid uurima, puhastama ja distsiplineerima oma meelt ja südant ning asendama vihased, kõlvatud ja isekad mõtted rahumeelsete, puhaste ja armastavate mõtetega (Matteuse 5:21, 22, 27, 28; 6:19–21). Nagu üks tema jünger hiljem kirjutas, peaksime mõtlema kõigele, „mis on tõsine, mis aus, mis õige, mis kasin, mis armas, mis on hea kuulda kui vooruslik komme ja kiituse väärt” (Filiplastele 4:8).

Jeesus teadis, et tõeline õnn on seotud inimsuhetega. Inimene on loomu poolest seltskondlik; seega ei saa me olla tõeliselt õnnelikud, kui eraldame ennast teistest või kui oleme teistega pidevalt tülis. Me oleme õnnelikud üksnes siis, kui tunneme end armastatuna ja kui armastame teisi. Jeesus õpetas, et selline armastus põhineb suhetel Jumalaga. Selle poolest erineb Jeesuse õpetus märkimisväärselt Dalai-Laama omast, kuna Jeesus õpetas, et inimesed ei saa olla tõeliselt õnnelikud ilma Jumalata. Miks? (Matteuse 4:4; 22:37–39.)

Meil on vaimsed vajadused

Üks õnne kriteerium, mille Jeesus esitas, kõlab: „Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest” (Matteuse 5:3, UM). Miks Jeesus seda ütles? Sellepärast, et erinevalt loomadest on inimestel vaimsed vajadused. Me oleme loodud Jumala näo järgi ja suudame teatud määral arendada selliseid jumalikke omadusi nagu armastus, õiglus, halastus ja tarkus (1. Moosese 1:27; Miika 6:8; 1. Johannese 4:8). Vaimsete vajaduste hulka kuulub tarve elumõtte järele.

Kuidas rahuldada vaimseid vajadusi? Seda ei saa teha transtsendentaalse meditatsiooni ega pelgalt eneseanalüüsi kaudu. Jeesus ütles: „Inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust!” (Matteuse 4:4). Nagu märkame, ütles Jeesus, et iga eluks vajalik sõna lähtub Jumala suust. On küsimusi, millele ainult Jumal võib aidata vastuse leida. Selle mõistmine on eriti tähtis praegusajal, mil pakutakse ohtralt teooriaid  elu eesmärgi ja õnne leidmise kohta. Raamatukauplustes on eraldi riiulid väljaannete jaoks, mis tõotavad lugejale tervist, jõukust ja õnne, ning Internetis on võrgukohti, mis käsitlevad õnne teemat.

Tuleb aga möönda, et inimeste mõtted on selles valdkonnas tihtipeale ekslikud. Inimesed kalduvad asetama rõhku isekatele soovidele ja egole. Inimeste teadmised ja kogemused on piiratud ning nende järeldused toetuvad sageli valedele alustele. Näiteks eneseabiraamatute autorite hulgas on muutunud üha populaarsemaks „evolutsiooniline lähenemine psühholoogiale”, mille kohaselt on inimtunded välja kasvanud meie arvatavatest eellastest loomariigis. Paraku tuleb tõdeda, et mistahes püüded leida õnne, tunnustamata Looja rolli, ei saa kanda vilja, vaid toovad lõpuks pettumuse. Üks muistne prohvet ütles: „Targad jäävad häbisse ... Vaata, nad on põlanud Jehoova sõna – mis tarkust võib neil olla?” (Jeremija 8:9).

Jehoova Jumal tunneb meie loomust ja teab, mida me vajame tõeliseks õnneks. Ta teab, miks ta lõi inimese maa peale ja mida toob tulevik, ning Piibli kaudu annab ta seda ka meile teada. Selle inspireeritud raamatu sõnum kütkestab tõeotsijaid ja täidab nad rõõmuga (Luuka 10:21; Johannese 8:32). See pidas paika kahe Jeesuse jüngri puhul, kes olid väga rusutud tema surma tõttu. Ent pärast seda, kui ülestõusnud Jeesus oli selgitanud neile oma rolli Jumala eesmärgis ja inimkonna päästes, ütlesid nad: „Eks meie süda põlenud meie sees, kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju seletas?” (Luuka 24:32).

Taoline rõõm kasvab, kui juhinduda oma elus alati Piibli tõest. Selles suhtes võib õnne võrrelda vikerkaarega. See tekib, kui tingimused on soodsad, muutub aga eriti säravaks – või koguni kahestub –, kui tingimused on ideaalsed. Vaadelgem mõningaid näiteid selle kohta, kuidas võib Piibli õpetuste ellurakendamine meile õnne lisada.

Hoia oma eluviisi lihtsana

Esiteks pangem tähele, millist nõu andis Jeesus seoses rikkusega. Olles toonitanud, et jõukust ei peaks pidama elu tähtsaimaks asjaks, lausus ta tähelepanuväärsed sõnad: „Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis” (Matteuse 6:19–22, EP 97). Sisuliselt ütles ta seda, et pürgides ahnelt rikkuse, võimu või mõne muu eesmärgi poole, mille inimesed võivad enestele seada, minetame hulga tähtsamad asjad. Tõsi on, et „külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on”, nagu lausus Jeesus ühel teisel korral (Luuka 12:15). Kui seame oma elus esikohale tõeliselt olulise – suhted Jumalaga, perekonna heaolu ja muu taolise –, siis meie „silm on selge” ja miski ei ähmasta selle vaadet.

 Jeesus ei propageerinud askeetlust ehk äärmuslikku ennastsalgavust. Teda ennast ei saaks mingil juhul askeediks nimetada (Matteuse 11:19; Johannese 2:1–11). Tema õpetus rõhutas lihtsalt seda, et need, kelle elu keerleb põhiliselt rikkuse tagaajamise ümber, jäävad tegelikult paljust ilma.

Üks San Francisco (USA) psühhoterapeut rääkis mõningatest, kes on noores eas väga rikkaks saanud, ja märkis, et raha on neis valitseva „stressi ja segaduse juur”. Ta märkis, et nad „ostavad kaks või kolm maja, auto ja kulutavad raha mitmesuguste asjade soetamiseks. Ja kui see pole nende ootusi täitnud [see tähendab, õnne toonud], vajuvad nad masendusse, kogevad tühjustunnet ega tea, mida oma eluga peale hakata”. Seevastu need, kes Jeesuse nõuannet järgides on materiaalselt vähenõudlikud ja leiavad oma elus koha vaimsetele asjadele, on palju tõenäolisemalt õnnelikud inimesed.

Tom, kes elab Hawaiil, läks vabatahtlikuna appi ehitama jumalateenimise rajatisi Vaikse ookeani saartele, kus inimesed on aineliselt üsna vaesed. Tom märkas midagi nende lihtsate inimeste juures. Ta ütles: „Mu kristlikud vennad ja õed neil saartel on tõeliselt õnnelikud. Tänu neile tajusin selgemini kui kunagi varem, et õnn ei seisne raha ja asjade omamises.” Samuti pani ta tähele, kui rahulolevad olid need, kes olid temasarnaselt tulnud neile saartele appi tööle. „Nad oleksid võinud hulga raha kokku ajada,” ütles Tom. „Kuid nad eelistasid panna vaimsed asjad oma elus esikohale ja hoida eluviisi lihtsana.” Seal kogetu puudutas Tomi südant ning ta otsustas lihtsustada ka enda eluviisi, et tal jääks rohkem aega pere ja vaimsete asjade jaoks. Ta ei ole seda otsust kahetsenud.

Õnn ja enesehinnang

Et olla õnnelik, on väga tähtis tunnustada enese väärtust. Inimliku ebatäiuse ja sellest tingitud puuduste tõttu suhtuvad mõned endasse negatiivselt, kusjuures sageli on need tunded saanud alguse juba lapsepõlves. Sügavalt juurdunud tunnetest võib olla raske jagu saada, kuid see pole võimatu. Võtmeks on Jumala Sõna nõuannete rakendamine.

Piibel selgitab, kuidas Looja meisse suhtub. Kas pole tema arvamus tähtsam kui ükskõik millise inimese, ka meie enda oma? Jumal on armastuse kehastus ja tal pole meie suhtes eelarvamusi ega kurje mõtteid. Ta näeb, millised inimesed me oleme ja millisteks inimesteks me võime saada (1. Saamueli 16:7; 1. Johannese 4:8). Need, kes tahavad talle meeldida, on oma puudustest hoolimata tema silmis kallihinnalised, armastusväärsed (Taaniel 9:23; Haggai 2:7).

Muidugi ei jää meie nõrkused ja patud Jumalal märkamata. Ta ootab, et püüaksime kõigest väest õigesti käituda, ja ta toetab meid selles (Luuka 13:24). Samal ajal ütleb Piibel: „Otsekui isa laste peale halastab, nõnda halastab Jehoova nende peale, kes teda kardavad!” Ja teises kohas öeldakse: „Kui sina, Jehoova, hoiaksid meeles kõik pahateod, kes siis, Issand, püsiks? Kuid sinu käes on andeksand, et sind kardetaks!” (Laul 103:13; 130:3, 4).

 Seepärast õpi end nägema Jumala silmade läbi. Veendumus selles, et Jumal peab armastus- ja usaldusväärseks neid, kes teda armastavad – ehkki nad ise võivad alaväärsust tunda –, võib anda suure panuse sinu õnne heaks (1. Johannese 3:19, 20).

Lootus – tähtis õnne tegur

Viimasel ajal on palju räägitud positiivsest elukäsitusest, mille kohaselt aitab õnne saavutada optimism, mis on arendatud positiivse mõtlemise ja oma tugevatele külgedele keskendumise kaudu. Vähesed eitaksid, et optimistlik suhtumine ellu ja tulevikku suurendab õnne. Kuid optimism peab rajanema tegelikkusel, mitte lihtsalt soovidel. Pealegi ei suuda kuitahes suur optimism ega positiivne mõtlemine kõrvaldada sõdasid, näljahädasid, haigusi, saastamist, vananemist ja surma – tegureid, mis takistavad nii paljudel olemast õnnelikud. Ometi on optimismiks alust.

Piiblis ei esine sellist sõna kui „optimism”. Ent seal on märksa jõulisem sõna – lootus. Sõnaraamat „Vine’s Complete Expository Dictionary” annab Piiblis esineva sõna „lootus” definitsiooniks „meeldiv ja kindel ootus, ... rõõmus heade asjade ootus”. Piiblis tähendab lootus midagi enamat kui optimistlikku meelelaadi. Seal on ka näidatud, mis annab alust kindlaks lootuseks (Efeslastele 4:4; 1. Peetruse 1:3). Kristlik lootus hõlmab näiteks selle teadmist, et kõik eelmises lõigus mainitud negatiivsed nähtused saavad peagi minevikuks (Laul 37:9–11, 29). Ja on veel midagi.

Kristlased ootavad rõõmuga aega, millal Jumalale ustavad inimesed saavad täiusliku elu paradiislikul maal (Luuka 23:42, 43). Kirjakohas Ilmutuse 21:3 ja 4 kirjeldatakse seda lootust järgmiselt: „Vaata, Jumala telk on inimeste juures! Ja tema asub nende juurde elama ja nemad on tema rahvad ... Ja tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!”

Inimesel, kes usub niisugusesse tulevikku, on põhjust olla rõõmus, isegi kui tema praegune eluolu jätab kõvasti soovida (Jakoobuse 1:12). Innustame sind uurima Piiblist, mis alust on sellesse uskuda. Su lootust sellisele tulevikule aitab kinnitada see, kui võtad iga päev aega Piibli lugemiseks. Nii võid saada vaimselt rikkamaks, hoiduda õnne takistavatest teguritest ja saavutada rahulolu. Jah, tõelise õnne võtmeks on Jumala tahte täitmine (Koguja 12:13). Elu, mis on ehitatud üles Piibli põhimõtetele, on õnnelik elu, sest Jeesus ütles: „Õndsad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja seda tallele panevad!” (Luuka 11:28).

[Allmärkus]

[Pildid lk 5]

Rikkuse kogumine, teistest eraldumine ja piiratud inimtarkusele lootmine ei too õnne

[Pilt lk 6]

Jumala Sõna järgimine on õnneliku elu alus

[Pilt lk 7]

Kristlik lootus teeb õnnelikuks