Mis on vaimne paradiis?

GUSTAVO kasvas üles väikeses Brasiilia linnas. * Lapsepõlvest peale oli talle õpetatud, et head inimesed lähevad pärast surma taevasse. Ta polnud kuulnud midagi sellest, et Jumala eesmärgi kohaselt tunnevad ustavad inimesed ükskord rõõmu täiuslikust elust maises paradiisis (Ilmutuse 21:3, 4). Ning oli veel üks asi, mida ta ei teadnud. Nimelt see, et ta võiks vaimses paradiisis elada juba praegu.

Kas sina oled kunagi kuulnud midagi vaimsest paradiisist? Kas sa tead, mis see on ja mida läheb vaja selleks, et sellest osa saada? Igaüks, kes tahab olla tõeliselt õnnelik, peab seda paradiisi tundma.

Kus on vaimne paradiis?

Ütlus, et inimene võib isegi tänapäeval paradiisis elada, kõlab ehk ebarealistlikult. Tänapäeva maailm pole kaugeltki mitte paradiis. Liiga palju on inimesi, kes tunnevad seda, millest rääkis muistne heebrea kuningas: „Vaata, seal olid rõhutute pisarad, aga neil ei olnud trööstijat! Nende rõhujate käes oli võim, aga neil ei olnud trööstijat” (Koguja 4:1). Sajad miljonid inimesed on allakäinud poliitiliste, religioossete või majanduslike süsteemide rõhumise all ja neil ei ole kergendust, „trööstijat”. Paljud teised teevad suuri pingutusi, et maksta makse, kasvatada lapsi ja teha suur hulk muid elus vajalikke toimetusi. Nemadki võtaksid heal meelel vastu trööstija, kellegi, kes nende koormat kas või vähegi kergendaks. Kõigile neile pole elu kaugeltki mitte paradiis.

Kus see vaimne paradiis siis on? Sõna „paradiis” on seotud kreeka-, pärsia- ja heebreakeelse sõnaga, mis kannab endas mõtet pargist või aiast, ühest vaiksest ja kosutavast paigast. Piibel tõotab, et ühel päeval saab maast füüsiline paradiis, patuta inimkonna aiataoline kodu (Laul 37:10, 11). Seoses sellega võime mõista, et vaimne paradiis on kaunis ja närverahustav keskkond, mis võimaldab nautida rahu kaasinimeste ja Jumalaga. Gustavo sai teada, et selline paradiis on tänapäeval olemas ning et see hõlmab üha suuremal hulgal inimesi.

Gustavo oli 12-aastaselt otsustanud, et tahab saada roomakatoliku kiriku preestriks. Vanemate heakskiidul astus ta ususeminari. Seal tegeles ta muusika, teatri ja poliitikaga, mida kirik noorte kütkestamiseks edendas. Ta teadis, et preester peab pühendama end inimestele ega tohi abielluda. Kuid mõned Gustavole tuttavad preestrid ja seminari õpilased käitusid ebamoraalselt. Peagi hakkas Gustavo sellise õhkkonna tõttu kõvasti alkoholi pruukima. On selge, et ta polnud veel leidnud vaimset paradiisi.

Ühel päeval luges Gustavo piibliteemalist traktaati, mis rääkis maisest paradiisist. See pani teda elu mõtte üle mõtisklema. Ta räägib: „Hakkasin tihti Piiblit lugema, kuid ma ei saanud sellest aru. Ma ei mõistnud isegi seda, et Jumalal on nimi.” Ta lahkus seminarist  ja võttis ühendust Jehoova tunnistajatega, paludes neilt abi Piibli mõistmiseks. Seejärel edenes ta kiiresti ja peagi pühendas ta oma elu Jumalale. Gustavo hakkas vaimset paradiisi tundma õppima.

Rahvas Jumala nimel

Gustavo sai teada, et Jumala nimi Jehoova ei ole piibliõpilasele lihtsalt mingi huvipakkuv uurimisteema (2. Moosese 6:3). See on õige jumalakummardamise tähtis osa. Jeesus õpetas oma järelkäijaid paluma: „Meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi” (Matteuse 6:9). Rääkides mittejuutidest, kellest said kristlased, ütles jünger Jakoobus: „Jumal ... võttis eesmärgiks võita oma nimele rahvas paganate seast” (Apostlite teod 15:14). Esimesel sajandil oli Jumala nimele võetud rahvaks kristlik kogudus. Kas ka tänapäeval on olemas rahvas Jumala nimel? Jah on, ja Gustavo mõistis, et selleks rahvaks on Jehoova tunnistajad.

Jehoova tunnistajad tegutsevad 235 maal ja territooriumil. Neid jumalateenreid on üle 6 miljoni ning lisaks neile on koosolekutel käinud veel kaheksa miljonit huvilist. Olles laialdaselt tuntud oma avaliku teenistuse poolest, viivad nad täide Jeesuse sõnu: „Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots” (Matteuse 24:14). Miks aga tundis Gustavo, et ta leidis vaimse paradiisi Jehoova tunnistajate juurest? Ta räägib: „Võrdlesin seda, mida olin näinud maailmas ja eriti seminaris, sellega, mida nägin Jehoova tunnistajate juures. Suureks erinevuseks on Jehoova tunnistajate keskel valitsev armastus.”

Teised on Jehoova tunnistajate kohta samalaadseid märkusi teinud. Noor brasiillanna Miriam ütles: „Ma ei osanud olla õnnelik, isegi oma perekonnas mitte. Ehtsat ligimesearmastust nägin ma esimest korda oma elus Jehoova tunnistajate keskel.” Mees nimega Christian ütles: „Ma tegelesin aeg-ajalt spiritismiga, kuid usk ei olnud mulle tähtis. Ma pidasin tähtsamaks oma ühiskondlikku positsiooni ja inseneritööd. Ent kui mu naine hakkas Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima, märkasin ma temas muudatusi. Ka teda külastava kristliku naise rõõm ja innukus avaldas mulle muljet.” Mille pärast need inimesed Jehoova tunnistajatest niimoodi räägivad?

Mis on vaimne paradiis?

Üks asi, mis Jehoova tunnistajate juures silma torkab, on see, et nad peavad Piibli tarkust väga hinnaliseks. Nad usuvad, et Piibel on tõsi ja et see on Jumala Sõna. Seepärast ei jää nad rahule siis, kui on põhilise oma religiooni kohta teada saanud. Nad uurivad ja loevad Piiblit pidevalt. Mida kauem inimene Jehoova tunnistajatega seotud on, seda rohkem ta saab teada Jumala ja tema tahte kohta, mis on avaldatud Piiblis.

Need teadmised vabastavad Jehoova tunnistajad kõigest, mis röövib inimestelt õnne, nagu näiteks ebausust ja kahjulikest ideedest. Jeesus ütles: „Tõde teeb teid vabaks!” ja Jehoova tunnistajad mõistavad, et see on tõesti nii (Johannese 8:32). Fernando, kes kunagi spiritismiga tegeles, ütleb: „Igavest elu puudutavad teadmised on toonud mulle tohutult kergendust. Kartsin, et mu vanemad surevad või siis suren mina ise.” Tõde vabastas Fernando hirmust vaimumaailma ja niinimetatud hauataguse elu ees.

Piiblis on Jumala tundmine tihedalt seotud paradiisiga. Prohvet Jesaja ütles: „Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel,  sest maa on täis Jehoova tundmist – otsekui veed katavad merepõhja!” (Jesaja 11:9).

Jesaja ennustatud rahu saabumiseks ei piisa muidugi üksnes teadmistest. Inimene peab tegutsema selle kohaselt, mida ta õpib. Fernando sõnas: „Kui inimene kasvatab vaimu vilju, aitab ta vaimse paradiisi olemasolule kaasa.” Fernando viitas siin apostel Pauluse sõnadele, kes nimetas häid omadusi, mida kristlane peaks arendama, „Vaimu viljaks”. Paulus ütles, et nendeks on „armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus” (Galaatlastele 5:22, 23, EP 97).

Kas mõistad, miks seltsimine kogukonnaga, mille liikmed püüavad arendada taolisi omadusi, oleks tõepoolest nagu paradiisis olemine? Sest selliste inimeste keskel valitseks vaimne paradiis, millest ennustas prohvet Sefanja: „[Nad] ei tee ülekohut ega räägi valet ja nende suus ei leidu kavalat keelt! Tõesti, nad käivad karjas ja lebavad ja ükski ei peleta neid!” (Sefanja 3:13).

Armastuse tähtis roll

Võib-olla sa panid tähele, et esimene vaimu vili, mida Paulus mainis, oli armastus. See on omadus, millest Piibel palju räägib. Jeesus ütles: „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Johannese 13:35). On tõsi, et Jehoova tunnistajad ei ole täiuslikud. Mõnikord on neil omavahelisi arusaamatusi, nagu oli ka Jeesuse apostlitel. Kuid nad tõepoolest armastavad üksteist ja paluvad püha vaimu abi, et seda omadust arendada.

Selle tulemusel on nende vennaskond ainulaadne. Seal ei ole hõimupatriotismi ega killustavat natsionalismi. Tegelikult olid paljud tunnistajad, kes end 20. sajandi lõpupoolel keset etnilist puhastust ja rassilist genotsiidi leidsid, üksteise kaitsmiseks valmis koguni oma elu ohtu seadma. Kuigi nad on tulnud „kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest”, valitseb nende keskel niisugune ühtsus, mida on raske mõista enne, kui pole ise seda kogenud (Ilmutuse 7:9).

Paradiis nende seas, kes täidavad Jumala tahet

Vaimses paradiisis pole kohta ahnusel, ebamoraalsusel ega omakasupüüdlikkusel. Kristlastele öeldakse: „Ärge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine” (Roomlastele 12:2). Kui me elame puhast, moraalset elu ja täidame Jumala tahet teisteski valdkondades, siis aitame ehitada vaimset paradiisi ja soodustame omaenda õnne. Carla mõistis, et just nii see on. Ta räägib: „Mu isa õpetas mind kõvasti tööd tegema, et võiksin olla majanduslikult sõltumatu. Ent kuigi mu ülikooliõpingud andsid mulle mõningase kindlustunde, tundsin ma puudust perekondlikust ühtsusest ja turvatundest, mida võivad anda üksnes Jumala Sõnast saadud teadmised.”

 Muidugi ei kõrvalda elu vaimses paradiisis meie füüsilisi raskusi. Kristlased jäävad ikka haigeks. Riigis, kus nad elavad, võib puhkeda kodusõda. Paljud on vaesed. Kuid lähedased suhted Jehoova Jumalaga, mis on vaimses paradiisis olulise tähtsusega, tähendavad seda, et võime alati tema abi oodata. Ta kutsub meid heitma oma koormat tema peale ning paljud võivad tuua tõendeid selle kohta, kui imelisel viisil on ta neid toetanud ka kõige raskemates olukordades (Laul 55:23; 86:16, 17). Jumal lubab olla oma teenijatega koos isegi „surmavarju orus” (Laul 23:4). Veendumus Jumala valmisolekus meid toetada aitab meil säilitada „Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest” ja mis on vaimse paradiisi võti (Filiplastele 4:7).

Edenda vaimset paradiisi

Enamikule inimestele meeldib käia pargis või aias. Neile meeldib seal jalutada või vahest pingil istuda ja ümbrust nautida. Nõndasamuti meeldib paljudele Jehoova tunnistajatega läbi käia. Nad peavad nende seltskonda värskendavaks, rahumeelseks ja kosutavaks. Kuid ilusa aia eest tuleb hoolitseda, et see ka edaspidi paradiisisarnane oleks. Niisamuti on vaimne paradiis selles väga ebaparadiislikus maailmas olemas üksnes seetõttu, et Jehoova tunnistajad seda harivad ja et Jumal õnnistab nende pingutusi. Kuidas siis saab keegi anda oma kasuliku panuse selle paradiisi püsimiseks?

Esiteks tuleb sul Jehoova tunnistajate kogudusega läbi käia, uurida tunnistajatega Piiblit ja omandada Piiblist teadmisi, mis on vaimse paradiisi aluseks. Carla märkis: „Ilma vaimse toiduta ei saa olla vaimset paradiisi.” See tähendab, et sul tuleks regulaarselt Jumala Sõna lugeda ja loetu üle mõtiskleda. Omandatud teadmised teevad sind Jehoova Jumalaga lähedasemaks ja sa hakkad teda armastama. Samuti õpid sa temaga palves rääkima ning paluma tema juhatust ja püha vaimu abi, kui täidad tema tahet. Jeesus õpetas, et meil tuleb olla püsivad palves (Luuka 11:9–13). Apostel Paulus ütles: „Palvetage lakkamata!” (1. Tessalooniklastele 5:17). Meie eesõigus rääkida Jumalaga palves, olles ise samal ajal täiesti veendunud, et ta kuuleb meid, on vaimse paradiisi tähtis osa.

Aja möödudes muutub su elu paremaks selle abil, mida sa õpid, ja lõpuks tahad sa sellest kõigest teistele rääkida. Siis oled sa võimeline täitma Jeesuse käsku: „Paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas” (Matteuse 5:16). Jehoova Jumala ja Jeesus Kristuse kohta käivate teadmiste jagamine teistele ja selle suure armastuse ülistamine, mida nad on inimeste vastu üles näidanud, toob palju rõõmu.

Saabumas on aeg, mil kogu maast saab füüsiline paradiis, aiataoline paik, mis on vaba saastatusest ning mis on sobilik kodu ustavale inimkonnale. Vaimse paradiisi olemasolu praegustel „rasketel aegadel” on tõend Jumala jõust ning väike näide selle kohta, mida ta tulevikus suudab teha ja mida ta ka kindlasti teeb (2. Timoteosele 3:1).

Juba praegu kogevad need, kes on vaimses paradiisis, kirjakoha Jesaja 49:10 täitumist vaimses mõttes: „Ei ole neil nälga ega janu, neid ei pista palavus ega päike, sest nende peale halastaja juhib neid ja talutab nad veeallikate juurde!” José võib kinnitada nende sõnade õigsust. Ta unistas saada kuulsaks muusikuks, kuid leidis palju suuremat rahuldust Jumala teenimisest kristlikus koguduses. Ta räägib: „Nüüd ma elan mõttekat elu. Tunnen end kaitstult kristlikus vennaskonnas ja ma tunnen Jehoovat kui armastavat Isa, keda võib usaldada.” José ja miljonite teiste temasuguste inimeste õnne kirjeldatakse sobivalt kirjakohas Laul 64:11: „Õige rõõmustub Jehoovas ja otsib pelgupaika tema juures.” Kui ilusad sõnad vaimse paradiisi kohta!

[Allmärkus]

[Pilt lk 10]

Kui tunned rõõmu vaimsest paradiisist, siis aita seda laiendada!