Pane tähele Jumala imelisi tegusid

„Palju oled sina, Jehoova, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi sinu sarnast!” (LAUL 40:6)

1., 2. Milliseid tõendeid on meil Jumala imeliste tegude kohta ning mida peaks see ajendama meid tegema?

PIIBLIT lugedes võid sa kergesti märgata, et Jumal tegi oma muistse Iisraeli rahva heaks imetegusid (Joosua 3:5; Laul 106:7, 21, 22). Ehkki Jehoova ei sekku praegu inimeste tegemistesse sel viisil, võime siiski näha enda ümber rikkalikult tõendeid tema imelistest tegudest. Seega on meil põhjust öelda nagu laulukirjutaja: „Kui palju on sinu tegusid, Jehoova! Sa oled nad kõik teinud targasti! Maa on täis sinu looduid!” (Laul 104:24; 148:1–5).

² Paljud inimesed tänapäeval ei pane tähele selliseid ilmselgeid tõendeid Looja tegevusest või ei tunnusta neid (Roomlastele 1:20). Ometi tasuks meil mõtiskleda nende tõendite üle ning teha järeldusi selle kohta, milline on meie seisund ja millised on meie kohustused  oma Looja ees. Iiobi raamatu peatükid 38 kuni 41 on meile suurepäraseks abiks, sest Jehoova suunab neis Iiobi tähelepanu mõningatele oma imelistele tegudele. Arutagem mõnd küsimust, mida Jumal tõstatas.

Vägevad ja imelised teod

3. Mille kohta esitas Jumal küsimusi, nagu on kirjas Iiobi 38:22, 23, 25–29?

³ Kord esitas Jumal Iiobile järgmise küsimuse: „Kas sa oled käinud lume aitade juures ja näinud rahe aitu, mida ma olen hoidnud hädaaja tarvis, sõja ja võitluse päevaks?” Lumi ja rahe on paljudes paikades tavalised nähtused. Jumal jätkas: „Kes on lõhestanud vihmavalingule vao ja kõuepilvele tee, et see võiks sadada asustamata maale, kõrbe, kus ei ole inimest, laastatu ja lageda küllastuseks, et rohi võiks võrsuda põudsest maast? Ons vihmal isa, või kes on sünnitanud kastetilgad? Kelle üsast on väljunud jää ja kes on sünnitanud taeva halla?” (Iiob 38:22, 23, 25–29.)

4.–6. Miks võib öelda, et inimese teadmised lume kohta on puudulikud?

⁴ Neile, kes elavad kiiretempolises ühiskonnas ja kes peavad reisima, võib tunduda, et lumi on takistuseks. Lugematud teised jällegi leiavad, et lumi on meeliköitev nähtus, mis muudab talve erilisi võimalusi pakkuvaks imedemaaks. Kui pidada meeles Jumala küsimust, siis kui palju sa lumest tegelikult tead – kas sa näiteks tead, milline see välja näeb? Loomulikult me teame, kuidas näevad välja lumehanged. Ent kuidas on lugu üksikute lumehelvestega? Kas sa tead, millised nad on, või oled ehk uurinud nende tekkimist?

⁵ Mõned inimesed on aastakümneid lumehelbeid uurinud ja pildistanud. Üks lumehelves võib koosneda sajast peenikesest jääkristallist, mis moodustavad hulgaliselt imeilusaid struktuure. Raamatus pealkirjaga „Atmosfäär” („Atmosphere”) öeldakse: „Lumehelveste lõputu mitmekesisus on legendaarne, ja ehkki teadlaste kinnitust mööda ei keela ükski loodusseadus samasuguste struktuuride moodustumist, ei ole siiski kunagi leitud kaht ühesugust helvest. ... Wilson A. Bentley, kes uuris rohkem kui 40 aastat lumehelveste imepäraseid proportsioone neid mikroskoobi all vaadates ja pildistades, ei leidnud kordagi kahte täiesti sarnast helvest.” Ning kui mingi väga haruldase juhuse tõttu leidukski kaks ühesugust, siis kas see tõesti vähendaks tohutult erisuguste lumehelveste imelisust?

⁶ Tuleta meelde Jumala küsimust: „Kas sa oled käinud lume aitade juures?” Paljude arvates on lumeaidad pilved. Kas sa suudad kujutleda end sisenemas ühte sellisesse aita, et teha inventuuri lumehelvestest nende lõputus mitmekesisuses ja uurida, kuidas nad on tekkinud? Üks teadusentsüklopeedia ütleb: „See, millise olemuse ja päritoluga on jääkristallide tuumad, mis on hädavajalikud selleks, et pilves sisalduvad piisakesed külmuksid umbes –40 °C juures, ei ole siiani veel täpselt teada.” (Laul 147:16, 17; Jesaja 55:9, 10.)

7. Kui põhjalikud on inimeste teadmised vihma kohta?

⁷ Ent mida öelda vihma kohta? Jumal küsis Iiobilt: „Ons vihmal isa, või kes on sünnitanud kastetilgad?” Sama teadusentsüklopeedia selgitab: „Atmosfäärilise liikumise keerukuse ning õhus oleva veeauru ja osakeste tohutu varieeruvuse tõttu näib olevat võimatu luua üksikasjalikku, üldist teooriat selle kohta, kuidas pilved ja sademed tekivad.” Ehk teisisõnu, teadlased on pakkunud välja üksikasjalikke teooriaid  vihma tekkimise kohta, kuid nad ei suuda seda täielikult selgitada. Siiski kastavad elutähtsad vihmahood maad, hoiavad elus taimi ning teevad elu võimalikuks ja nauditavaks.

8. Miks on kohased Pauluse sõnad, mis on kirjas Apostlite teod 14:17?

⁸ Kas pole sa nõus järeldusega, mille tegi apostel Paulus? Ta ergutas inimesi nägema neis imelistes nähtustes tunnistust Isiku kohta, kes on selle kõige taga. Paulus ütles Jehoova Jumala kohta: „[Ta] ei ole jätnud andmata enesest tunnistust, vaid on meile head teinud, ja on taevast meile andnud vihma ja head viljalist aega ja rooga ning on täitnud meie südame rõõmuga!” (Apostlite teod 14:17; Laul 147:8).

9. Kuidas ilmneb Jumala imelistes tegudes tema võimas jõud?

⁹ Pole kahtlustki, et selliste imepäraste ja kasulike tegude Tegijal on piiritu tarkus ja tohutu vägi. Tema vägevust silmas pidades mõtle näiteks järgnevale. Öeldakse, et iga päev toimub umbes 45 000 äikesetormi, mis teeb aastas üle 16 miljoni. See tähendab, et käesoleval hetkel möllab umbes 2000 äikesetormi. Ühe tormi keeruka koostisega äikesepilved pulbitsevad energiast, mis on kümme või enam korda suurem Teises maailmasõjas heidetud tuumapommide võimsusest. Osaliselt leiab see energia väljundi välgusähvatuses. Lisaks sellele et välk on aukartustäratav, aitab see muuta lämmastikku ainevormideks, mis jõuavad pinnasesse, kus taimed imevad seda kui looduslikku väetist. Välk on seega vabanenud energia, ent ta toob ka tõelist kasu (Laul 104:14, 15).

Millise järelduse teed sina?

10. Kuidas sa vastaksid küsimustele, mis on kirjas Iiobi 38:33–38?

¹⁰ Kujutle, et sina oled Iiob ja sind küsitleb Kõigeväeline Jumal. Tõenäoliselt oled sa nõus, et enamik inimesi pöörab Jumala imelistele tegudele vähe tähelepanu. Jehoova küsib  meilt küsimusi, mis on kirjas Iiobi 38:33–38. „Kas sa tunned taeva seadusi? Või kehtestad sina maa peal tema kirja? Kas sa suudad tõsta oma häält pilvedeni, et veevoolus sind kataks? Ons sul võimalik saata välke, et need läheksid ja ütleksid sulle: „Vaata, siin me oleme!”? Kes on teinud iibise targaks või kes on andnud kukele mõistuse [„Kes on tarkuse pannud pilvekordadesse, või kes on virmalistele aru andnud”, Suur Piibel]? Kellel oleks osavust lugeda pilvi? Või kes võiks kummutada taevalähkreid, kui muld on kokku vajunud valandiks ja kamakad on takerdunud üksteise külge?”

11., 12. Mis on mõningad loomistööd, mis tõestavad, et Jumal teeb imelisi tegusid?

¹¹ Me puudutasime vaid mõnda mõtet neist, mis Eliihu Iiobile esitas, ja tõime ära mõned küsimused, mille kohta Jehoova Iiobilt „kui mehelt” selgitust küsis (Iiob 38:3). Need on tõesti vaid mõned mõtted, sest peatükkides 38 ja 39 osutas Jehoova veel mitmele teisele silmapaistvale loomistöö valdkonnale. Näiteks taevalaotuses olevad tähtkujud – kes tunneb kõiki nende seadusi? (Iiob 38:31–33.) Jehoova juhtis Iiobi tähelepanu ka mõnedele loomadele ja lindudele: lõvile ja kaarnale, kaljukitsele ja sebrale, metshärjale ja jaanalinnule, tugevale hobusele ja kotkale. Sisuliselt küsis Jumal Iiobilt, kas too on andnud nendele mitmekesistele elusolenditele omadused, mis võimaldavad neil elada ja enda eest hoolitseda. Kui sulle meeldivad hobused või mõned teised loomad, siis pakub sulle kindlasti huvi nende peatükkide uurimine (Laul 50:10, 11).

¹² Sa võiksid uurida ka Iiobi raamatu peatükke 40 ja 41, kus Jehoova esitas Iiobile küsimusi kahe silmapaistva looma kohta. Need on tohutute mõõtmete ja tugeva kerega jõehobu ning hirmuäratav niiluse krokodill. Kumbki neist on omaette loomisime ja väärib tähelepanu. Vaadelgem nüüd, millisele järeldusele me peaksime jõudma.

13. Millist mõju avaldas Jumala küsitlus Iiobile ning kuidas peaksid need teemad meid mõjutama?

¹³ Iiobi raamatu peatükk 42 näitab, millist mõju avaldasid Jumala küsimused Iiobile. Varem pööras Iiob liigset tähelepanu endale ja teistele inimestele. Kui Jumal aga küsimuste kaudu Iiobit manitses, siis muutis too oma hoiakut. Iiob tunnistas: „Mina tean, et sina [Jehoova] suudad kõike ja et sinul ei ole ükski asi võimatu! Kes see on, kes mõistmatult püüab varjata sinu nõu? Seepärast ma olen jutustanud, millest ma pole aru saanud, asjadest, mis mulle on imelikud [„liiga imelised”, UM] ja mida ma ei mõista!” (Iiob 42:2, 3). Tõepoolest, kui Iiob oli pööranud tähelepanu Jumala tegudele, tundusid need tema jaoks liiga imelised. Kui meie vaatame neid loomisimesid, siis peaksid Jumala tarkus ja vägi avaldama meile samasugust muljet. Ent kas tema tohutu jõu ja vägevuse mõistmine on eesmärk omaette? Või peaks see mõjutama meid mingis tähtsamas mõttes?

14. Millist vastukaja osutas Taavet, kui ta pani tähele Jumala imelisi tegusid?

¹⁴ Laulus 86 võib leida samalaadseid väljendeid, mida Taavet oli juba ühes varasemas laulus öelnud: „Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd! Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust!” (Laul 19:2, 3). Ent Taavet rääkis veel millestki enamast. Laulust 86:10, 11 võime lugeda: „Sina oled suur ja teed imesid, sina oled Jumal, sina üksi! Õpeta mulle, Jehoova, oma teed; ma tahan käia su tões! Kinnita mu süda kartma sinu nime!” Kui Taavet pani tähele Looja imelisi tegusid, siis segunes tema imetlus kohase aukartusega. Pole raske mõista, miks. Taavet ei tahtnud pahandada Isikut, kes tegutseb nii imepärasel viisil. Meil peaks olema samasugune hoiak.

15. Miks oli Taaveti aukartus Jumala vastu kohane?

¹⁵ Taavet kindlasti mõistis, et kuna Jumalal on tohutult väge, võib ta seda suunata igaühe vastu, kes on tema ebasoosingus. See ei tähenda neile head. Jumal küsis Iiobilt: „Kas sa oled käinud lume aitade juures ja näinud rahe aitu, mida ma olen hoidnud hädaaja tarvis, sõja ja võitluse päevaks?” Jumala sõjarelvade hulka  kuuluvad lumi, rahe, vihmatormid, tuul ja välk. Ja need on tõepoolest äärmiselt vägevad loodusjõud! (Iiob 38:22, 23.)

16., 17. Millest ilmneb Jumala aukartustäratav vägi ning kuidas on ta seda väge kasutanud minevikus?

¹⁶ Tõenäoliselt tuleb sul meelde mõni kohalik katastroof, mille põhjustas kas orkaan, taifuun, tsüklon, rahetorm või äkiline üleujutus. Näiteks 1999. aasta lõpus tabasid Edela-Euroopat tugevad tormid. See üllatas isegi ilmateadlasi. Tuuleiilid sööstsid kiirusega 200 kilomeetrit tunnis, rebides tuhandetelt majadelt katuseid, paisates ümber elektriposte ja veoautosid. Kujutle vaid, need tormid kiskusid juurtega välja või murdsid pooleks umbes 270 miljonit puud, kusjuures ainuüksi Pariisi lähistel Versailles’ pargis sai kannatada 10 000 puud! Miljonid kodud jäid elektrita. Hukkus ligi 100 inimest. Kõik see leidis aset lühikese aja jooksul. Milline jõud!

¹⁷ Torme võidakse nimetada juhitamatuteks ja kontrollimatuteks looduse kapriisideks. Ent mis võiks juhtuda, kui Kõigeväeline Jumal teeks imelisi tegusid taolisi jõude kontrollitult ja sihipäraselt kasutades? Ta tegi midagi sellist muiste Aabrahami päevil. See mees sai teada, et kõige ilmamaa Kohtumõistja on vaaginud kahe linna, Soodoma ja Gomorra kurjust. Need linnad olid kõlbeliselt sedavõrd laostunud, et hädakisa nende pärast tõusis Jumalani, kes aitas õiglastel inimestel neist hukkamõistetud linnadest põgeneda. Ajaloolises ülestähenduses öeldakse: „Jehoova laskis sadada Soodoma ja Gomorra peale väävlit ja tuld Jehoova juurest taevast.” See oli imeline tegu, millega hoiti elus õiglased inimesed ja hävitati need, kes olid lootusetult hukas (1. Moosese 19:24).

18. Millistele imelistele tegudele viitab Jesaja raamatu 25. peatükk?

¹⁸ Hiljem mõistis Jehoova kohut muistse Babüloni linna üle, millele võib viidata Jesaja 25. peatükk. Jumal ennustas, et see linn jääb varemeisse: „Sa tegid linna kivivaremeks ja kindlustatud linna rusuhunnikuks! Jultunute kants ei olegi enam linn, seda ei ehitata iialgi üles!” (Jesaja 25:2). Kes tänapäeval Babüloni asupaika külastavad, võivad selle ennustuse täitumist kinnitada. Kas Babüloni häving oli lihtsalt üks kokkusattumus? Sugugi mitte! Me võime hoopis nõustuda Jesaja sõnadega: „Jehoova, sina oled mu Jumal, ma tahan sind ülistada, su nime kiita, sest sa oled teinud imet, su otsused muistsest ajast on õiged ja kindlad!” (Jesaja 25:1).

Imelised teod tulevikus

19., 20. Mida me võime oodata seoses Jesaja 25:6–8 täitumisega?

¹⁹ Jumal täitis eelmainitud ennustuse minevikus ja ta hakkab imeliselt tegutsema ka tulevikus. Jesaja mainib, et Jumal ’teeb imet’ ning selle salmi kontekstist me leiame ühe usaldusväärse prohvetiennustuse, mis on veel täitumata, kuid mis kindlasti täitub, nagu täitus ka kohtumõistmine Babüloni üle. Millist imet on siis tõotatud? Jesaja 25:6 ütleb: „Ja vägede Jehoova valmistab sellel mäel kõigile rahvaile võõruspeo rasvaste roogadega, võõruspeo kangete viinadega, üdirasvaste roogadega, selitatud viinadega!”

²⁰ See ennustus täitub kaljukindlalt Jumala tõotatud uues maailmas, mille künnisele me oleme jõudnud. Sel ajal vabaneb inimsugu probleemidest, mis praegusel ajal nii paljusid rõhuvad. Tegelikult kinnitab ennustus,  mis on kirjas Jesaja 25:7, 8, et Jumal kasutab oma loomisjõudu tegemaks midagi, mis kuulub kõige imelisemate tegude hulka, mida ta aegade jooksul on teinud: „Ta neelab surma ära igaveseks ajaks! Ja Issand Jehoova pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt! Jah, Jehoova on rääkinud!” Apostel Paulus tsiteeris hiljem seda kirjakohta, kui ta rääkis, et Jumal toob surnud jälle tagasi ellu, äratades nad üles. Kui imeline tegu see küll on! (1. Korintlastele 15:51–54.)

21. Millise imelise teo teeb Jumal surnute heaks?

²¹ Veel üks põhjus, miks kurbusepisarad kaovad, on see, et kõrvaldatakse inimeste füüsilised hädad. Kui Jeesus oli maa peal, tervendas ta paljusid, pannes pimedad nägema, kurdid kuulma ning jalutud käima. Johannese 5:5–9 räägib, kuidas ta tervendas mehe, kes oli olnud jalutu 38 aastat. Pealtnägijad leidsid, et see oli midagi väga imelist. Seda see kahtlemata oli! Ent Jeesus rääkis, et veel imelisem on see, kui ta surnud üles äratab: „Ärge pange seda imeks; sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält ning tulevad välja need, kes on teinud head, elu ülestõusmiseks” (Johannese 5:28, 29).

22. Miks võivad vaesed ja viletsad vaadata tulevikku lootusrikkalt?

²² See tõotus täitub kindlasti, sest seda on lubanud Jehoova. Inimesed võivad olla kindlad, et kui Jumal rakendab ja hoolikalt suunab oma võimast jõudu, siis toob see imelisi tulemusi. Laul 72 näitab, mida ta saadab korda oma Poja kaudu, kes on Kuningas. Siis õitsevad õiged. Rahu täidab maa. Jumal kisub hädast välja vaese ja viletsa. Ta tõotab: „Viljarohkus on maa peal, mägede otsas kahisevad viljapead nagu [muistse] Liibanoni mets, ja linna elanikke tärkab otsekui maast rohtu!” (Laul 72:16).

23. Mida peaksid ajendama meid tegema Jumala imelised teod?

²³ Jah, meil on põhjust panna tähele kõiki Jehoova imelisi tegusid, mida ta on teinud minevikus, mida ta teeb praegu ja mida ta teeb lähitulevikus. „Tänu olgu Jehoovale, Jumalale, Iisraeli Jumalale, kes ainuüksi teeb imet! Ja tänu olgu tema aulisele nimele igavesti ning kõik maailm olgu täis tema au! Aamen, aamen!” (Laul 72:18, 19.) Me peaksime pidevalt sel teemal oma sugulaste ja teiste inimestega entusiastlikult vestlema. Tõepoolest, ’jutustagem paganate seas tema au, tema imeasju kõigi rahvaste seas’! (Laul 78:3, 4; 96:3, 4.)

Kuidas sa vastaksid?

• Kuidas rõhutavad Iiobile esitatud küsimused inimeste teadmiste piiratust?

• Millised imelised Jumala teod, millest on räägitud Iiobi raamatu peatükkides 37–41, avaldavad muljet sinule?

• Millist vastukaja me peaksime osutama pärast seda, kui oleme mõelnud mõningatele Jumala imelistele tegudele?

[Küsimused]

[Pildid lk 10]

Millisele järeldusele sa jõuad, mõeldes lumehelveste hämmastavale mitmekesisusele ja välgu aukartustäratavale vägevusele?

[Allikaviide]

snowcrystals.net

[Pildid lk 13]

Maini oma vestlustes mõtteid Jumala imelistest tegudest