Pane tähele Teda, kes teeb imelisi tegusid!
Pane tähele Teda, kes teeb imelisi tegusid!
„Peatu ja pane tähele Jumala imetegusid!” (IIOB 37:14)
1., 2. Mida hämmastavat avastati 1922. aastal ning milline oli avastajate reageering?
NEED mehed – üks arheoloog ja teine Inglise lord – olid juba aastaid koos töötanud ja seda aaret otsinud. Lõpuks, 1922. aasta 26. novembril, saavutasid arheoloog Howard Carter ja lord Carnarvon oma eesmärgi, kui nad avastasid kuulsas Kuningate orus Egiptuse vaaraode matmispaigas vaarao Tutanhamoni hauakambri. Kinnipitseeritud ukseni jõudes puurisid nad sellesse augu. Carter pistis sealt läbi küünla ja piilus sisse.
2 Carter meenutas hiljem: „Kui lord Carnarvon ei suutnud enam olla teadmatuses ning päris ärevalt: „Kas sa näed midagi?”, olid ainsad sõnad, mis ma suutsin öelda: „Jah, imelisi asju.”” Seal hauakambris oli tuhandete aarete hulgas ka üks puhtast kullast sarkofaag. Võib-olla oled sa näinud mõningaid neist „imelistest asjadest” fotodel või muuseumis. Ent ükskõik kui imelised need muuseumi eksponaadid ka poleks, ei ole need arvatavasti kuidagi seotud sinu eluga. Pöördugem seepärast selliste imeliste asjade juurde, mis on igal juhul seotud sinuga ning väärtuslikud sinu jaoks.
3. Kust me leiame teavet imeliste asjade kohta, mis võivad meile kasulikud olla?
3 Mõelgem näiteks mehele, kes elas palju sajandeid tagasi – mehele, kes oli märkimisväärsem kui ükskõik milline filmitäht, spordikangelane või kuningliku perekonna liige. Teda nimetati rikkaimaks kõigist hommikumaalasist. Tema nimi oli Iiob. Üks raamat Piiblis on kirjutatud tervenisti temast. Ent noor mees Eliihu, kes oli Iiobi kaasaegne, pidas enda kohuseks Iiobit noomida. Sisuliselt ütles ta Iiobile, et too on liialt tähtsustanud ennast ja teisi inimesi. Iiobi raamatu 37. peatükist me leiame ka mõningaid teisi üksikasjalikke ja tarku nõuandeid, millest võib igaühele meist palju kasu olla (Iiob 1:1–3; 32:1–33:12).
4. Mis eelnes Eliihu manitsusele, mis on kirjas Iiobi 37:14?
4 Iiobi kolm niinimetatud sõpra pidasid pikki loenguid selle kohta, kuidas nende arvates oli Iiob kas mõtteis või tegudes patustanud (Iiob 15:1–6, 16; 22:5–10). Eliihu ootas kannatlikult, kuni see kõnelus lõppes, ning hakkas siis rääkima arukalt ja targalt. Ta ütles palju väärtuslikke mõtteid, ent pöörakem tähelepanu järgnevale võtmemõttele: „Kuule seda, Iiob, peatu ja pane tähele Jumala imetegusid!” (Iiob 37:14).
Isik, kes tegi neid tegusid
5. Mida näitavad „Jumala imeteod”, millest rääkis Eliihu?
5 Kas märkad, et Eliihu ei ergutanud Iiobit keskenduma ei iseendale, temale ega ka teistele inimestele? Targalt innustas ta Iiobit – ja ka meid – panema tähele Jehoova Jumala imelisi tegusid. Mida hõlmab sinu arvates väljend „Jumala imeteod”? Ning kui pidada silmas seda, kui palju meil tuleb mõelda oma tervisele, rahalisele seisule, tulevikule, perele, töökaaslastele ja naabritele, siis miks panna tähele ka Jumala tegusid? Pole kahtlustki, et Jehoova Jumala imeteod peegeldavad tema tarkust ning ka tema meelevalda kogu meid ümbritseva füüsilise loodu üle (Nehemja 9:6; Laul 24:1; 104:24; 136:5, 6). Selle mõtte ilmestamiseks vaadakem üht sündmust Joosua raamatust.
6., 7. a) Milliseid imelisi tegusid tegi Jehoova Moosese ja Joosua päevil? b) Kuidas sa oleksid reageerinud, kui oleksid näinud Moosese ja Joosua päevil toimunud tegusid?
6 Jehoova nuhtles iidset Egiptust ning lõhestas seejärel Punase mere, nõnda et Mooses sai juhtida muistsed iisraellased vabadusse (2. Moosese 7:1–14:31; Laul 106:7, 21, 22). Samalaadsest sündmusest on räägitud ka Joosua raamatu 3. peatükis. Moosese töö jätkaja Joosua pidi juhtima Jumala rahva Tõotatud Maale läbi ühe teise veekogu. Joosua ütles: „Pühitsege endid, sest homme teeb Jehoova teie keskel imetegusid!” (Joosua 3:5). Milliseid imetegusid?
7 Nagu see jutustus näitab, avas Jehoova veetõkke, Jordani jõe, ning tuhanded mehed, naised ja lapsed läksid sellest kuiva maad mööda läbi (Joosua 3:7–17). Kui meie oleksime seal olnud ja oma silmaga näinud, kuidas jõevesi lõheneb ning kogu rahvas jõesängist ohutult läbi läheb, siis oleksime hämmastunud selle sündmuse imelisusest. See näitas, milline vägi on Jumalal oma loodu üle. Siiski toimub ka nüüdisajal, meie eluajal, niisama imelisi asju. Mõistmaks, mis need on ja miks me peaksime neid tähele panema, arutlegem kirjakohta Iiobi 37:5–7.
8., 9. Millistele imetegudele viitab Iiobi 37:5–7 ning miks me peaksime neile mõtlema?
8 Eliihu kuulutas: „Jumal müristab oma häälega imepärasel viisil, ta teeb suuri tegusid, milliseid me ei mõista!” Mis Eliihul meeles mõlkus, kui ta ütles, et Jumal tegutseb „imepärasel viisil”? Ta mainib lund ja vihmahoogusid. Need võivad takistada põllumeest oma põllul töötamast, andes talle sellega mahti ja põhjust mõelda Jumala tegudele. Me ei pruugi olla põllumehed, kuid vihm ja lumi võivad meidki mõjutada. Olenevalt sellest, kus maailma paigas me elame, võivad vihm ja lumi ka meie tööd katkestada. Kas me võtame aega, et mõtiskleda selle üle, kes põhjustab neid imelisi sademeid ning mida see õigupoolest tähendab? Kas sa oled seda kunagi teinud?
9 Väärib märkimist, et Iiobi raamatu 38. peatükis jätkab samalaadset mõttekäiku Jehoova Jumal, esitades Iiobile tähendusrikkaid küsimusi. Ehkki Looja esitas need küsimused Iiobile, puudutavad need ilmselgelt ka meie hoiakut, elu ja tulevikku. Vaadelgem siis, mida Jumal küsis, ning mõelgem, mis tähendus on sellel meile. Tõepoolest, toimigem kirjakohas Iiobi 37:14 toodud innustuse kohaselt.
10. Millist mõju peaks meile avaldama Iiobi 38. peatükk ning milliseid küsimusi see tõstatab?
10 Peatükk 38 algab sõnadega: „Siis vastas Jehoova Iiobile tormituulest ja ütles: „Kes see on, kes mõistmatute sõnadega tahab varjutada minu nõu? Pane nüüd vöö vööle kui mees, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!”” (Iiob 38:1–3). Selline sissejuhatus aitas Iiobil mõista reaalsust – seda, et ta seisab universumi Looja ees ja peab aru andma temale. Seda oleks hea mõista ka meil ja kõigil meie ajal elavatel inimestel. Siis pöördus Jumal teema juurde, mille Eliihu oli üles võtnud. „Kus olid sina siis, kui mina rajasin maa? Vasta, kui sul niipalju tarkust on! Kes määras selle mõõdud? Küllap sa tead! Või kes vedas selle üle mõõdunööri? Mille peale on selle alussambad paigale pandud? Või kes asetas selle nurgakivi?” (Iiob 38:4–6.)
11. Mida peaks aitama meil mõista kirjakoht Iiobi 38:4–6?
11 Kus oli Iiob – või kes tahes meist –, kui maakera loodi? Kas me olime arhitektid, kes projekteerisid Maa ning määrasid otsekui joonlauaga kindlaks selle mõõdud? Muidugi mitte! Inimesi polnud siis veel olemaski. Võrreldes Maad hoonega, küsis Jumal: „Kes asetas selle nurgakivi?” Me teame, et Maa asub Päikesest täpselt õigel kaugusel, mille tõttu on siin võimalik elada ja elu nautida. Meie planeet on ka õige suurusega. Kui Maa oleks märksa suurem, ei pääseks vesinik selle atmosfäärist välja ning elu meie planeedil oleks võimatu. On ilmselge, et keegi „asetas selle nurgakivi” õigesse kohta. Kas au selle eest kuulub Iiobile? Meile? Või Jehoova Jumalale? (Õpetussõnad 3:19; Jeremija 10:12.)
Kes inimestest teab vastuseid?
12. Millele paneb meid mõtlema küsimus, mis on kirjas Iiobi 38:6?
12 Jumal küsis veel: „Mille peale on selle alussambad paigale pandud?” Kas pole mõtlemapanev küsimus? Ilmselt on meile tuttav üks termin, mida ei teadnud Iiob, nimelt gravitatsioon. Enamik meist mõistab, et hiigelmassiga Päikese põhjustatud gravitatsioonijõud hoiab Maad orbiidil, ehk teisisõnu, hoiab paigal selle alussambaid. Ent kes saab gravitatsioonist täielikult aru?
13., 14. a) Mida peab tunnistama gravitatsiooni kohta? b) Kuidas me peaksime suhtuma küsimustesse, mis tõstatatakse kirjakohas Iiobi 38:6?
13 Hiljuti välja antud raamat pealkirjaga „Universumi selgitus” („The Universe Explained”) möönab, et gravitatsioonijõud on kõige tuntum, kuid ometi kõige vähem mõistetav loodusjõud. Seal lisatakse: „Gravitatsioonijõud näib levivat läbi tühja maailmaruumi silmapilkselt, kuid pole teada, mille vahendusel ta seda teeb. Viimastel aastatel on füüsikud hakanud oletama, et gravitatsioonijõud levib lainetena, mis koosnevad osakestest nimetusega gravitonid. [––] Kuid nende olemasolus ei olda täiesti kindlad.” Mõtle, millise järelduseni see viib.
14 Alates ajast, mil Jehoova need küsimused Iiobile esitas, on teadus 3000 aastat edasi arenenud. Sellegipoolest ei suuda ei meie ega füüsikateadlasedki täielikult selgitada gravitatsiooni, mis hoiab maakera õigel orbiidil ehk positsioonil, võimaldades siin elada (Iiob 26:7; Jesaja 45:18). See ei tähenda, et peaksime nüüd hakkama gravitatsioonijõu saladusi põhjalikult uurima. Küll aga peaks kas või ainuüksi selle Jumala imelise teo tähelepanemine mõjutama meie suhtumist temasse. Kas sa tunned aukartust tema tarkuse ja teadmiste ees, ning kas sa mõistad, miks meil on tarvis tema tahet järjest paremini tundma õppida?
15.–17. a) Millele keskendub Iiobi 38:8–11, ning milliste küsimusteni see viib? b) Mida peab tunnistama seoses inimeste teadmistega ookeanidest ning nende paiknemisest maakeral?
15 Looja jätkas küsitlust: „Kes sulges ustega mere, kui see esile murdes emaüsast väljus, kui ma panin pilved selle katteks ja pilkase pimeduse mähkmeks, kui ma sellele lõin korra, panin riivid ja uksed ning ütlesin: „Siitsaadik sa võid tulla, mitte edasi, siin vaibugu su uhked lained!”?” (Iiob 38:8–11).
16 Mere sulgemine ustega on seotud mandrite, ookeanide ja loodetega. Kui kaua on inimene neid vaadelnud ja uurinud? Tuhandeid aastaid, ning eriti põhjalikult möödunud sajandil. Võib tekkida mõte, et suurem osa sellest, mida nende kohta on võimalik teada, on nüüdseks ka teada saadud. Ent kui sa hakkaksid praegu aastal 2001 uurima seda valdkonda suurtes raamatukogudes või kasutaksid uusimate faktide leidmiseks Interneti võimsaid otsisüsteeme, siis mida sa teada saaksid?
17 Ühest laialdaselt tunnustatud teatmeteosest leiaksid järgmise möönduse: „Mandrite ja ookeaninõgude ning suurte pinnavormide asendi muutused Maal on juba pikka aega olnud huvitavamaid keerdküsimusi, mida on teaduslikult uuritud ja mille üle on teoretiseeritud.” Seejärel esitab see teatmeteos neli võimalikku selgitust, nentides, et need on vaid mõned „paljude hüpoteeside hulgast”. Nagu teada, on hüpotees „selgitus, mis ebapiisava tõestusmaterjali tõttu on vaid oletuslik”.
18. Milliste järeldusteni viib sind kirjakoht Iiobi 38:8–11?
18 Kas ei näita see ilmekalt, et küsimused Iiobi 38. peatüki salmides 8–11 on endiselt ajakohased? Loomulikult ei kuulu au meie planeedi kõigi nende erijoonte korraldamise eest meile. Meie ei asetanud Kuud nõnda, et selle külgetõmbejõud põhjustab loodeid, mis üldjuhul ei tee kahju ei meie rannikutele ega ka inimestele. Sa tead, kes on teinud kõik need imelised teod (Laul 33:7; 89:10; Õpetussõnad 8:29; Apostlite teod 4:24; Ilmutuse 14:7).
Suhtu Jehoovasse kohase austusega
19. Millistele füüsikalistele tõsiasjadele pööravad meie tähelepanu poeetilised väljendid, mis on kirjas Iiobi 38:12–14?
19 Inimestele ei kuulu au selle eest, et Maa pöörleb ümber oma telje, millele vihjab Iiobi 38:12–14. Tänu Maa pöörlemisele koidab hommik, mis on sageli lummavalt kaunis. Kui päike tõuseb, omandavad maakera pinnavormid järjest selgemad piirjooned, otsekui savi muutub pitsati all. Kui pöörame maa liikumisele veidigi tähelepanu, paneb meid imestama see, et Maa ei pöörle liiga kiiresti, mis oleks muidugi mõista hävitav. Samuti ei pöörle ta nii aeglaselt, et päevad ja ööd oleksid tunduvalt pikemad ning äärmuslik kuumus ja pakane muudaksid inimeksistentsi võimatuks. Me peaksime tõepoolest olema tänulikud, et Maa pöörlemiskiiruse on määranud kindlaks Jumal, mitte mingi grupp inimesi (Laul 148:1–5).
20. Kuidas sa vastaksid küsimustele, mis on esitatud Iiobi 38:16, 18?
20 Kujutle nüüd, et Jumal on esitanud sulle järgmised küsimused: „Kas sa oled jõudnud mere allikateni ja kõndinud sügavuse põhjas?” Isegi okeanoloog ei saaks anda täiesti jaatavat vastust. „Kas sa taipad, kui avar on maa? Jutusta, kui sa kõike seda tead!” (Iiob 38:16, 18.) Kas sa oled käinud kõigis meie koduplaneedi paigus või vähemalt enamikus neist ning uurinud neid? Kui mitut eluiga oleks meil vaja selleks, et näha kõiki meie planeedi suurepäraseid paiku ja loodusimesid? Ja kui oivalised eluead need küll oleksid!
21. a) Milliseid teaduslikke seisukohti võivad tuletada meelde küsimused, mis on kirjas Iiobi 38:19? b) Mida peaksid ajendama meid tegema tõsiasjad, mida me teame valguse kohta?
21 Pööra tähelepanu ka sügavamõttelisele küsimusele, mis on kirjas Iiobi 38:19: „Kus on tee valguse asukohta ja kus on pimeduse paik?” Nagu sa ehk tead, valitses kaua aega seisukoht, et valgus levib lainena, üsna sarnaselt lainetusega tiigivee pinnal. Aastal 1905 selgitas aga Albert Einstein, et valgus käitub hoopis energiaosakestena. Kas sellega oli see teema ammendatud? Üks nüüdisaegne entsüklopeedia tõstatab küsimuse: „Kas valgus on laine või osake?” Seejärel antakse vastus: „On ilmne, et see ei saa olla samaaegselt mõlemad [laine ja osake], sest need kaks erinevad oluliselt teineteisest. Kõige õigem oleks öelda, et valgus pole otseselt kumbki.” Päikesevalgus annab aga meile pidevalt soojust nii otseselt kui kaudselt, hoolimata sellest, et ükski inimene ei suuda täielikult selgitada seda Jumala loomistöö tahku. Meil on toitu ja hapnikku tänu protsessidele, mis kulgevad taimedes valguse mõjul. Me saame lugeda, näha oma lähedaste nägusid, imetleda päikeseloojanguid ja nii edasi. Kas ei peaks me seda tehes tunnustama Jumala imelisi tegusid? (Laul 104:1, 2; 145:5; Jesaja 45:7; Jeremija 31:35.)
22. Kuidas suhtus vanal ajal elanud Taavet Jumala imelistesse tegudesse?
22 Kas Jehoova imeliste tegude üle mõtisklemise eesmärk on vaid see, et need avaldaksid meile sügavat muljet – sisendaksid meisse aukartust või teeksid meid lausa keeletuks? Kindlasti mitte. Muistne laulukirjutaja Taavet möönis, et kõigi Jumala tegude mõistmine ja seletamine on võimatu. Ta kirjutas: „Palju oled sina, Jehoova, mu Jumal, teinud imetegusid ... Kui ma hakkaksin neid kuulutama ja neist kõnelema, siis oleks neid rohkem kui jõuab ära lugeda!” (Laul 40:6). Ent loomulikult ei mõelnud ta sellega, et neist hiilgavatest tegudest ei peaks rääkima. Taavet väljendas oma kindlat otsust Laulus 9:2: „Ma tänan Jehoovat kõigest südamest, ma kuulutan kõiki su imetöid!”
23. Mida arvad sina Jumala imelistest tegudest ning kuidas sa võid aidata teisi?
23 Kas ei peaks see samal kombel mõjutama ka meid? Kas ei peaks Jumala hiilgavate tegude imelisus ajendama meid rääkima temast, sellest, mida ta on teinud ja mida ta veel edaspidigi teeb? Vastus on ilmselge – me peaksime ’jutustama paganate seas tema au, tema imeasju kõigi rahvaste seas’ (Laul 96:3–5). Me saame ilmutada alandlikkust ja hindamist Jumala imeliste tegude vastu, kui räägime teistele seda, mida oleme tema kohta teada saanud. Isegi kui inimesed on kasvanud üles ühiskonnas, kus Looja olemasolu eitatakse, võivad meie positiivsed ja õpetlikud väited panna neid Jumalat tunnustama. Pealegi võib see arendada neis soovi tunda ja teenida isikut, kes on „loonud kõik asjad” – Jehoovat, kes teeb imelisi tegusid (Ilmutuse 4:11).
Kuidas sa vastaksid?
• Millistele Jumala tegudele paneb sind mõtlema manitsus, mis on kirjas Iiobi 37:14?
• Mis on mõningad teod, mida Iiobi 37. ja 38. peatükk esile tõstavad ja mida teadus ei suuda täielikult selgitada?
• Kuidas sa suhtud Jumala imelistesse tegudesse ja mida see ajendab sind tegema?
[Küsimused]
[Pilt lk 7]
Kes sulges ustega mere, hoides seda omal kohal?
[Pilt lk 7]
Kes on käinud kõigis kauneis paigus meie maakeral, mille on loonud Jumal?