Su elu võib olla edukas hoolimata raskest lapsepõlvest

NICHOLASEL oli mässumeelne loomus varajasest lapseeast peale. * Lõpuks hakkas ta oma sisemiste konfliktide tõttu narkootikume tarvitama ja kõvasti purjutama. Nicholas räägib: „Mu isa oli alkohoolik, pidime õega tema pärast väga palju kannatama.”

Malinda vanemad aga paistsid kõrvaltvaatajaile lugupeetud kirikuskäivad kodanikud. Kuid nad olid tihedalt seotud sektantlusega. „Mõned nende kultusekombed ahistasid mind ja hävitasid lapsena mu eneseusalduse,” kurtis nüüdseks 30-aastane Malinda. Ta lisab: „Lootusetus- ja väärtusetustunne, mida mulle sisendati, on olnud osa minust alates sellest, kui ma end mäletada suudan.”

Kes võiks ümber lükata väite, et paljude lapsepõlve on rikkunud vägivald, ahistamine, vanemate ükskõiksus või teised negatiivsed tegurid? Õnnetu lapsepõlve haavad võivad olla väga sügavad. Ent kas peavad need haavad röövima inimeselt igaveseks võimaluse võtta omaks Jumala Sõna tõde ja kogeda elus suurt õnne? Kas võivad Nicholas ja Malinda hoolimata oma kasvatusest olla laitmatud inimesed? Vaadelgem kõigepealt Juuda kuninga Joosija näidet.

Näide Pühakirjast

Joosija valitses Juudat 31 aastat seitsmendal sajandil e.m.a (659–629 e.m.a). Kui Joosija isa reeturlikult mõrvati ja Joosija tema järel troonile tuli, olid Juudaga lood väga kehvad. Juuda ja Jeruusalemm olid täis Baali teenreid ja need vandusid ammonlaste peajumala Milkomi juures. Juuda vürstid on nagu „möirgavad lõukoerad” ja kohtumõistjad nagu „õhtused hundid”, ütles tolleaegne Jumala prohvet Sefanja. Seega oli maa täis vägivalda ja pettust. Paljud ütlesid oma südames: „Jehoova ei tee head ega kurja” (Sefanja 1:3–2:3; 3:1–5).

Milline kuningas oli aga Joosija? Piibli kroonik Esra märgib: „[Joosija] tegi, mis õige oli Jehoova silmis, ja käis oma isa Taaveti teedel ega kaldunud paremale või vasakule” (2. Ajaraamat 34:1, 2). Tõendid näitavad, et Joosijal õnnestus teha seda, mis oli Jumala silmis õige. Kuid millisest perekonnast ta pärines?

Kas hoolitsus või halb kohtlemine lapsepõlves?

Kui Joosija 667. aastal e.m.a sündis, oli ta isa Aamon kõigest 16-aastane ja Juudamaad valitses tema vanaisa Manasse. Manasse oli üks kurjemaid kuningaid, kes kunagi Juudas võimul oli olnud. Baalile altareid püstitades „tegi [ta] palju kurja Jehoova silmis”. Ta lasi oma poegadel tulest läbi käia, tegeles maagia ja ennustamisega, edendas spiritistlikke kombeid ning valas suurel hulgal süütut verd. Samuti tõi Manasse Jumala kotta omatehtud nikerdatud ebajumalakuju. Ta meelitas Juuda ja Jeruusalemma „tegema rohkem kurja kui need paganad, keda Jehoova oli hävitanud Iisraeli laste eest” (2. Ajaraamat 33:1–9).

Manasse oli nii halb, et Jehoova lasi ta viia aheldatuna Assüüria kuningalinna Babüloni. Vangistuses Manasse kahetses, muutus alandlikuks ja palus Jehoova käest andeks. Jumal kuulis ta anumist ja taastas ta  kuningavõimu Jeruusalemmas. Seejärel alustas Manasse reforme, mis olid mõningal määral edukad (2. Ajaraamat 33:10–17).

Kuidas mõjutasid Manasse kurjus ja hilisem kahetsus tema poega Aamonit? Aamon osutus väga kurjaks meheks. Kui Manasse kahetses ja tegi pingutusi, et puhastada rahvast rüvedusest, mille ta ise oli põhjustanud, ei puudutanud see Aamonit. 22-aastaselt troonipärijaks saades jätkas ta „kurja [tegemist] Jehoova silmis, nõnda nagu tema isa Manasse oli teinud”. Selle asemel et Jehoova ette alanduda, ta hoopis „suurendas süüd” (2. Ajaraamat 33:21–23). Joosija oli kõigest kuueaastane, kui Aamon Juuda kuningaks sai. Kui raske lapsepõlv pidi küll Joosijal olema!

Aamoni kuri valitsus lõppes kaks aastat hiljem, kui teenrid tema vastu vandenõu pidasid ja ta tapsid. Maa rahvas lõi aga maha need, kes olid Aamoni vastu vandenõu pidanud, ja tõstis kuningaks tema poja Joosija (2. Ajaraamat 33:24, 25).

Hoolimata oma negatiivsetest lapsepõlvekogemustest hakkas Joosija tegema seda, mis oli hea Jehoova silmis. Ta valitsus oli nii edukas, et Piibel ütleb: „Enne teda ei olnud tema sarnast kuningat, kes oleks nõnda pöördunud Jehoova poole kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest täiesti Moosese käsuõpetuse kohaselt; ja pärast teda ei ole tõusnud tema sarnast” (2. Kuningate 23:19–25).

Joosija on julgustavaks eeskujuks neile, kellel on olnud raske lapsepõlv. Mida me võime tema eeskujust õppida? Mis aitas Joosijal õiget teed valida ja sellel püsida?

Püüa Jehoovat tundma õppida

Joosijale avaldas elu algusaastail positiivset mõju tema kahetsev vanaisa Manasse.  Kui palju need kaks kokku puutusid ja kui vana Joosija siis oli, kui Manasse oma teguviise parandas, seda Piibel ei ütle. Kuna juudi peredes olid pereliikmed üksteisega väga lähedased, võis Manasse proovida päästa oma pojapoega teda ümbritsevate paheliste mõjutuste eest sellega, et kasvatas tema südames mingil määral lugupidamist tõelise Jumala Jehoova ja tema Sõna vastu. Tõeseemned, mis Manasse oli suutnud Joosija südamesse külvata, hakkasid – võimalik, et teiste positiivsete mõjutuste kaasabil – lõpuks vilja kandma. Kui 15-aastane Joosija kaheksandat aastat Juudat valitses, püüdis ta teada saada ja täita Jehoova tahet (2. Ajaraamat 34:1–3).

Mõnel inimesel on lapsepõlves ainus kokkupuude vaimsete asjadega olnud kauge sugulase, tuttava või naabri kaudu. Ent kui külvatud seemneid kastetakse, võivad nad hiljem vilja kandma hakata. Malindal, keda eespool mainiti, oli eakas naabrimees, kes tõi nende koju korrapäraselt ajakirju „Vahitorn” ja „Ärgake!”. Malinda meenutab teda armastusega: „Mis mulle minu naabri juures kõige enam muljet avaldas, oli see, et ta ei pühitsenud tähtpäevi. See oli mulle tähtis, sest halloween ja mõned teised pühad olid minu vanemate sektis rituaalsete kommetega tegelemise ajaks.” Kümmekond aastat hiljem, kui üks sõber Malindat Jehoova tunnistajate kuningriigisaali kutsus, meenus talle kunagine naabrimees ja ta võttis kutse hea meelega vastu. See aitas teda tõeotsinguil.

Ole alandlik Jehoova ees

Joosija valitsusaega tähistasid Juudas suured usureformid. Pärast kuueaastast võitlust ebajumalakummardamise vastu ja puhastustööd Juudamaal hakkas Joosija Jehoova kojas remonti tegema. Kui see töö oli aga alguse saanud, tegi ülempreester Hilkija väärtusliku avastuse. Ta leidis „Jehoova käsuõpetuse raamatu” originaali. Kirjutaja Saafan, kelle kätte Hilkija selle sensatsioonilise leiu andis, teatas kuningale, mis oli juhtunud. Kas sellised saavutused muutsid 25-aastase Joosija uhkeks? (2. Ajaraamat 34:3–18.)

„Kui kuningas kuulis käsuõpetuse sõnu, siis ta käristas oma riided lõhki,” kirjutab Esra. Kuningas väljendas südamest oma kurbust, sest ta mõistis, et tema esiisad polnud pidanud kõiki Jumala käske. See oli kindlasti alandlikkuse märk! Kohe läkitas kuningas viieliikmelise delegatsiooni naisprohvet Hulda juurde Jehoova käest nõu küsima. Delegatsioon naasis teatega, et sõnakuulmatuse pärast Jehoova seadusele tabavad rahvast õnnetused, kuid et kuningas Joosija ennast alandas, koristatakse ta rahus oma hauda ja ta silmad ei saa näha õnnetust (2. Ajaraamat 34:19–28). Jehoovale oli meeldinud Joosija suhtumine.

Meiegi võime oma minevikust sõltumata olla alandlikud tõelise Jumala Jehoova ees ning ilmutada austust tema ja ta Sõna Piibli vastu. Nicholas, keda artikli alguses mainiti, tegi samamoodi. Ta räägib: „Kuigi mu elu oli täitsa sassis narkootikumide tarvitamise ja purjutamise pärast, huvitas mind Piibel ja ma igatsesin leida oma elule mõtet. Lõpuks puutusin ma kokku Jehoova tunnistajatega, muutsin oma elustiili ja võtsin tõe vastu.” Meilgi võib olla lugupidav suhtumine Jumalasse ja tema Sõnasse hoolimata sellest, millises keskkonnas me oleme.

Saa kasu Jehoova korraldustest

Joosija austas väga ka Jehoova prohveteid. Ta ei küsitlenud mitte ainult naisprohvet Huldat, vaid talle avaldasid mõju ka teised tolleaegsed prohvetid. Näiteks kuulutasid nii Jeremija kui Sefanja hukkamõistu ebajumalakummardamise kommetele, mida Juudas harrastati. Tähelepanu pööramine nende sõnumile võis Joosijale jõudu anda, kui ta  valekummardamise vastu võitles (Jeremija 1:1, 2; 3:6–10; Sefanja 1:1–6).

Isand Jeesus Kristus on määranud oma võitud järelkäijate kogu, „ustava ja mõistliku sulase”, jagama õigel ajal vaimset rooga (Matteuse 24:45–47). Sulaseklass on Piiblil põhinevate väljaannete ja koosolekute kaudu pööranud inimeste tähelepanu sellele, millist kasu toob Piibli nõuannete järgimine, ja andnud praktilist nõu selle kohta, kuidas neid nõuandeid igapäevaelus rakendada. Meil on kohane kasutada neid korraldusi, mida Jehoova on teinud, et aidata meil üle saada igasugustest sügavale juurdunud kahjulikest hoiakutest. Nicholasel oli lapsepõlvest peale tugev vastumeelsus autoriteedi suhtes. Isegi kui ta Jumala Sõna tõde õppis, hoidis see nõrkus teda tagasi teenimast Jehoovat veelgi täielikumalt. Selle hoiaku muutmine polnud talle lihtne. Kuid aja jooksul see tal õnnestus. Kuidas? „Kaks mõistvat kogudusevanemat aitasid mul tunnistada oma probleemi,” selgitab Nicholas, „ning hakkasin nende armastavat Piiblil rajanevat nõuannet ellu rakendama.” Ta lisab: „Kuigi aeg-ajalt lööb minus pahameel lõkkele, suudan ma siiski nüüd oma mässumeelset loomust taltsutada.”

Malinda küsib samuti nõu kogudusevanematelt, kui langetab oma elus tähtsaid otsuseid. Võitluses lootusetus- ja väärtusetustundega, mis pärinevad tema lapsepõlvest, peab ta eriti kalliks mitmeid „Vahitorni” ja „Ärgake!” artikleid. Ta ütleb: „Mõnikord puudutab mind artiklis üks lõik või lause, mis on nagu väike suutäis. Umbes üheksa aastat tagasi hakkasin ma koguma selliseid artikleid kiirköitja vahele. Nii saan ma neid hõlpsasti taas üle vaadata.” Praegu on tema kaustas ligi 400 artiklit!

Inimesed ei ole ebaõnnestunud perekonnaelu igavesed ohvrid. Jehoova abiga võivad nad vaimselt edeneda. Nii nagu hea kasvatus ei anna garantiid, et kellestki kasvab laitmatu inimene, nii ei takista ka õnnetu lapsepõlv kellelgi saada jumalakartlikuks.

Pärast seaduseraamatu leidmist templi parandustööde ajal „tegi [Joosija] Jehoova ees lepingu, et nad käivad Jehoova järel ja peavad tema käske ... kõigest südamest ja kõigest hingest” (2. Ajaraamat 34:31). Ta ei taganenud sellest otsusest oma viimase hingetõmbeni. Malinda ja Nicholas on otsustanud samuti jääda Jehoova Jumalale ustavaks ja laitmatuks. Otsusta sinagi jääda kindlalt Jehoova ligi ja teenida teda ustavalt. Sa võid olla edus kindel, sest Jehoova lubab: „Ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen sind tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega!” (Jesaja 41:10, 13).

[Allmärkus]

[Pildid lk 26]

Hoolimata hirmsast lapsepõlvest, püüdis Joosija Jehoovat tundma õppida ning oli oma elus edukas

[Pilt lk 28]

Kogudusevanemad võivad aidata sul talitseda sügavalejuurdunud iseloomuomadusi

[Pilt lk 28]

„Vahitorn” ja „Ärgake!” võivad aidata sul jääda laitmatuks