„Jehoova on olnud minu vastu väga hea!”

ÜHEL väga ilusal õhtupoolikul 1985. aasta märtsis tähistasid mehed ja naised Jehoova tunnistajate peakorteri kirjutusosakonnas New Yorgis USAs üht tähelepanuväärset sündmust. Karl F. Kleinil oli täitunud 60 aastat täisajalises teenistuses. Vend Klein ütles siis vaimustunult: „Jehoova on olnud minu vastu väga hea!” Ta märkis, et tema lemmik-piiblitekst on Laul 37:4. Hiljem rõõmustas ta kõiki oma tšellomänguga.

Järgmise 15 aasta jooksul jätkas vend Klein oma tööd kirjutusosakonna liikmena ja teenis edasi Jehoova tunnistajate juhtivas kogus. 3. jaanuaril 2001 lõpetas aga Karl Klein 95-aastasena ustavalt oma maise teekonna.

Karl sündis Saksamaal. Tema pere kolis Ameerika Ühendriikidesse ja Karl kasvas üles Chicago eeslinnas Illinoisi osariigis. Juba noorena hakkasid Karl ja tema noorem vend Ted Piibli vastu suurt huvi tundma. Karl ristiti 1918. aastal ja põnevad asjad, millest ta kuulis 1922. aastal piibliuurijate konvendil, sütitasid temas elupõlise kiindumuse põlluteenistuse vastu. Ta ei tahtnud lasta mööduda nädalatki, ilma et oleks kuulutustööl osalenud, ja seda tegi ta ka oma elu viimastel nädalatel.

Karl sai peakorteri töötajaks 1925. aastal ja esialgu töötas ta trükikojas. Ta armastas kirglikult muusikat ja mõni aasta mängis ta tšellot orkestris, mis esines kristlikes raadiosaadetes. Seejärel töötas ta teenistusosakonnas ja tundis eriti suurt rõõmu läbikäimisest ülevaataja Thomas J. Sullivaniga. Vahepeal abiellus Ted ja alustas koos naisega Puerto Ricos misjoniteenistust.

Pool sajandit töötas Karl Klein kirjutusosakonnas, mille töösse ta andis silmapaistva panuse, kuna armastas teha uurimistööd ja tundis Piiblit sügavuti. Aastal 1963 abiellus Karl saksa misjonäri Margaretaga, kes oli teeninud Boliivias. Tänu oma naise armastavale toetusele, eriti enda tervisehädade ajal, suutis Karl olla loometöös viljakas veel kaua aega pärast seda iga, mil enamik inimestest pensionile jääb. Karli loomupärane siirus, millele lisandus muusiku entusiasm, aitas kaasa meeldejäävatele kõnedele kogudustes ja konventidel. Veel natuke aega enne oma surma juhatas ta kõigi rõõmuks ja kasuks New Yorgi Peeteli pere hommikust päevateksti arutelu.

Paljudel ajakirja „Vahitorn” püsilugejatel on meeles vend Kleini elulugu, meeldiv jutustus tema kogemustest, mis ilmus ajakirja 1984. aasta 1. oktoobri numbris (inglise keeles). Selle jutustuse lugemine või taaslugemine võib sulle suurt rõõmu pakkuda, kui mõtled sellele, et loo autor elas veel viisteist aastat ustava ja pühendunud kristlasena.

Issanda võitud kristlasena soovis vend Klein kogu südamest valitseda koos Kristusega taevas. Meil on igati põhjust uskuda, et Jehoova on nüüdseks selle soovi täitnud (Luuka 22:28–30).

[Pilt lk 31]

Karl 1943. aastal koos Thomas J. Sullivani, Tedi ja Dorisega

[Pilt lk 31]

Karl ja Margareta oktoobris 2000