Kas sa ’ostad sobivat aega’?

APOSTEL Paulus soovitas kristlastele, kes elasid esimesel sajandil Efesoses: „Vaadake hästi, kuidas te elate, mitte kui rumalad, vaid kui targad, pidades aega kalliks [„endile sobivat aega ostes”, UM], sest päevad on kurjad!” (Efeslastele 5:15, 16). Miks oli see nõuanne vajalik? Et saada vastust sellele küsimusele, on vaja teada, missuguste oludega seisid silmitsi selle muistse linna kristlased.

Efesos oli tuntud oma silmapaistva jõukuse, ränga ebamoraalsuse, ohjeldamatu kuritegevuse ja mitut laadi demonismi poolest. Lisaks pidid sealsed kristlased võitlema aja kohta käivate filosoofiliste tõekspidamistega. Efesose mittekristlastest kreeklased ei uskunud, et aeg liigub ühes suunas. Kreeka filosoofia kohaselt pidi elu korduma lõputute tsüklitena. Inimene, kes oli oma aja ühes elutsüklis ära raisanud, võis selle teises tsüklis jälle tagasi saada. Sedalaadi mõtteviis võis olla mõjutanud Efesose kristlasi suhtuma hooletult Jehoova ajakavasse ning sealhulgas ka tema kohtumõistmise kavasse. Seepärast oligi Pauluse nõuanne ’osta sobivat aega’ kohane.

Paulus ei rääkinud mingist ebamäärasest ajast. Kreekakeelne sõna, mida ta kasutas, tähendab määratud aega – aega, mis on eraldatud mingi kindla eesmärgi jaoks. Paulus soovitas esimese sajandi kristlastel kasutada targalt sobivat perioodi ehk soodsat aega, mis neil parasjagu käes oli, enne kui see lõppeb ja saabub aeg, mil Jumal ei ilmuta enam halastust ega paku päästet (Roomlastele 13:11–13; 1. Tessalooniklastele 5:6–11).

Meie elame praegu samasugusel soodsal ajaperioodil. Selle asemel et raisata seda kordumatut soodsat aega ajutistele selle maailma pakutavatele lõbudele, on kristlased targad ning kasutavad oma aega selleks, et teha jumalakartlikke tegusid ja tugevdada sel viisil oma suhteid Looja Jehoovaga (2. Peetruse 3:11; Laul 73:28; Filiplastele 1:10).