Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

”Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu?”

”Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu?”

„Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu?”

„Mis me siis ütleme selle kohta? Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu?” (ROOMLASTELE 8:31)

1. Kes lahkusid Egiptusest koos iisraellastega ning mis ajendas neid seda tegema?

KUI iisraellased läksid vaba rahvana ära Egiptusest, kus nad olid olnud 215 aastat (suurema osa sellest ajast orjuses), siis „ka hulk segarahvast läks ühes nendega” (2. Moosese 12:38). Need mitteiisraellased olid kogenud kümmet aukartustäratavat nuhtlust, mis laastasid Egiptust ja tegid selle ebajumalad naerualuseks. Samal ajal olid nad näinud – eriti just alates neljandast nuhtlusest – Jehoova võimet kaitsta oma rahvast (2. Moosese 8:19, 20). Ehkki neil olid Jehoova eesmärkidest piiratud teadmised, olid nad kindlad ühes: Egiptuse jumalad ei suutnud egiptlasi kaitsta, kuid Jehoova oli tõestanud oma tugevust iisraellaste eest seistes.

2. Miks aitas Raahab iisraellaste maakuulajaid ning miks tegi ta õigesti, kui usaldas vankumatult nende Jumalat?

2 Nelikümmend aastat hiljem, kui iisraellased olid sisenemas Tõotatud Maale, saatis Moosese töö jätkaja Joosua kaks meest maad kuulama. Need kohtasid seal Jeeriko elanikku Raahabit. See naine oli kuulnud, milliseid vägevaid tegusid Jehoova oli teinud iisraellaste kaitseks 40 aasta jooksul pärast nende Egiptusest lahkumist. Ning ta teadis, et kui ta tahab saada Jumala õnnistuse osaliseks, peab ta tema rahvast toetama. Selle targa otsuse tõttu pääses tema ja ta pere hävingust, kui iisraellased hiljem linna vallutasid. See imeline pääsemine oli juba iseenesest ilmne tõend, et Jumal on nendega. Raahab tegi seega õigesti, kui usaldas vankumatult iisraellaste Jumalat (Joosua 2:1, 9–13; 6:15–17, 25).

3. a) Millise ime tegi Jeesus taastatud Jeeriko linna lähedal ning kuidas reageeris sellele juudi vaimulikkond? b) Mida hakkasid mõistma mõned juudid ja hiljem ka paljud mittejuudid?

3 Viisteist sajandit hiljem tegi Jeesus Kristus taastatud Jeeriko linna lähedal terveks ühe pimeda kerjuse (Markuse 10:46–52; Luuka 18:35–43). See mees anus Jeesust, et too talle halastaks, ning sellega ta tunnustas, et Jumal toetab Jeesust. Enamik juudi usujuhte ja nende järelkäijaid aga keeldus tunnustamast Jeesuse imesid kui tõendeid sellest, et ta teeb Jumala tööd. Nad hoopis otsisid temas vigu (Markuse 2:15, 16; 3:1–6; Luuka 7:31–35). Isegi kui nad olid Jeesuse hukanud ja pärast seda seatud fakti ette, et ta on üles äratatud, ei tahtnud nad tunnistada seda Jumala teona. Nad hakkasid hoopis Jeesuse järelkäijaid taga kiusama ja püüdsid neid takistada ’Issandat Jeesust jutlustamast’. Ent mõned juudid ja hiljem ka paljud mittejuudid panid tähele neid sündmusi ja mõistsid nende tähendust õigesti. Nende jaoks oli ilmselge, et Jumal on hüljanud enda meelest õiglased juudi usujuhid ning ta toetab alandlikke Jeesuse Kristuse järelkäijaid (Apostlite teod 11:19–21).

Keda Jumal tänapäeval toetab?

4., 5. a) Mille järgi paljud inimesed omale religiooni valivad? b) Milline küsimus on määrava tähtsusega õige religiooni kindlakstegemisel?

4 Üks vaimulik ütles oma hiljutises teleintervjuus õige religiooni kohta järgmiselt: „Ma arvan, et religiooni võib pidada õigeks sel juhul, kui see muudab inimese, kes selle järgi elab, paremaks.” Tuleb möönda, et õige religioon teeb inimesed tõepoolest paremaks. Kuid kas ainult tõsiasi, et religioon muudab inimese paremaks, on tõendiks, et Jumal toetab seda? Kas see on ainus mõõdupuu, mille järgi otsustada, et religioon on õige?

5 Me kõik hindame, et saame ise teha valikuid, sealhulgas ka valida omale religiooni. Ent valikuvabadus ei tähenda veel, et inimene teeb õige valiku. Mõned valivad religiooni näiteks selle järgi, kui suur liikmeskond, kui palju vara või kui hiilgavad tseremooniad sel on, või siis oma perekonna eeskujul. Ükski neist teguritest pole määrav otsustamaks, kas religioon on õige või mitte. Määrava tähtsusega küsimus on: milline religioon innustab oma järelkäijaid toimima Jumala tahte järgi ning kas selle puhul võib näha kindlaid tõendeid Jumala toetusest, nii et selle poolehoidjad võivad veendumusega öelda: „Jumal on meie poolt”?

6. Millised Jeesuse sõnad heidavad valgust õige ja vale religiooni eristamisele?

6 Jeesus andis teada reegli, kuidas eristada õiget jumalakummardamist valest, öeldes: „Hoiduge valeprohveteist, kes tulevad teie juurde lammaste riideis, aga seestpidi on nad kiskjad hundid. Nende viljast te tunnete nad” (Matteuse 7:15, 16, meie kursiiv; Malakia 3:18). Vaadelgem mõningaid õige religiooni „vilju” ehk tunnusjooni, nii et võiksime täiesti ausalt otsustada, keda Jumal tänapäeval toetab.

Tunnusjooned, mis eristavad neid, keda Jumal toetab

7. Mida tähendab õpetada vaid seda, mis põhineb Piiblil?

7 Nende õpetused põhinevad Piiblil. Jeesus ütles: „Minu õpetus ei ole minu oma, vaid selle, kes mind on läkitanud. Kui keegi tahab teha tema tahtmist, see tunneb, kas see õpetus on Jumalast või kas mina räägin iseenesest.” Ta ütles ka: „Kes Jumalast on, see kuuleb Jumala sõnu” (Johannese 7:16, 17; 8:47). On loogiline, et need, kel on Jumala toetus, õpetavad vaid seda, mida ta on oma Sõnas ilmutanud. Nad hülgavad õpetused, mis põhinevad inimeste tarkusel või pärimustel (Jesaja 29:13; Matteuse 15:3–9; Koloslastele 2:8).

8. Miks on tähtis kasutada kummardamisel Jumala nime?

8 Nad kasutavad ja teevad teatavaks Jumala nime Jehoova. Jesaja ennustas: „Sel päeval te ütlete: „Tänage Jehoovat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod, tunnistage, et tema nimi on kõrge! Ülistage Jehoovat, sest tema on teinud suuri asju, saagu see teatavaks kogu maal!”” (Jesaja 12:4, 5.) Jeesus õpetas oma järelkäijaid palvetama: „Meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi” (Matteuse 6:9). Seega pidid kristlased teenima ’rahvana Jumala nimel’, ükskõik kas nad olid juudid või mitte (Apostlite teod 15:14). Jumal kindlasti tahab toetada neid, kes on uhked selle üle, et kuuluvad rahva hulka, kel on tema nimi.

9. a) Miks iseloomustab õige religiooni liikmeid rõõm? b) Kuidas vastandab Jesaja õiget ja valet religiooni?

9 Nad peegeldavad Jumala rõõmsameelset isiksust. „Hea sõnumi” autorina on Jehoova „õnnelik Jumal” (1. Timoteosele 1:11, UM). Kuidas võiksid siis tema kummardajad olla õnnetud või pidevalt pessimistlikud? Hoolimata selle maailma viletsusest ja isiklikest muredest jäävad tõelised kristlased rõõmsameelseks, sest nad toituvad korrapäraselt rikkaliku vaimse laua ääres. Jesaja vastandab neid valereligiooni kuuluvate inimestega, öeldes: „Seepärast ütleb Issand Jehoova nõnda: vaata, minu sulased söövad, aga teie nälgite; vaata, minu sulased joovad, aga teil on janu; vaata, minu sulased rõõmutsevad, aga teie häbenete! Vaata, minu sulased hõiskavad südamerõõmust, aga teie kisendate südamevalust ja ulute meeleheitest!” (Jesaja 65:13, 14.)

10. Kuidas saavad õigesse religiooni kuulujad hoiduda õppimast katse ja eksituse meetodil?

10 Nende käitumine ja otsused põhinevad Piibli põhimõtetel. Õpetussõnade kirjutaja annab meile nõu: „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” (Õpetussõnad 3:5, 6.) Jumal toetab inimesi, kes otsivad tema juhatust ja ei pöördu vastuoluliste õpetuste poole, mida räägivad need, kes ei hooli Jumala tarkusest. Sedavõrd, mil määral inimene soovib kujundada oma elu Jumala Sõna järgi, saab ta hoiduda õppimast katse ja eksituse meetodil (Laul 119:33; 1. Korintlastele 1:19–21).

11. a) Miks ei tohiks õige religiooni liikmeid jagada vaimulikeks ja ilmikuteks? b) Millist eeskuju annavad karjale need, kes tegutsevad Jumala rahva seas eestvedajatena?

11 Nad on organiseeritud esimese sajandi kristliku koguduse eeskujul. Jeesus andis põhimõtte: „Teie ärge laske endid hüüda rabiks, sest üks on teie õpetaja; aga teie kõik olete vennad. Ja ärge te kutsuge kedagi maa peal oma isaks, sest üks on teie Isa, kes on taevas. Ja ärge te laske ka endid kutsuda juhatajaks, sest üks on teie juhataja – Kristus! Aga kes on ülem teie seast, see olgu teie teenija” (Matteuse 23:8–11). Vendadest koosnev kogudus välistab uhke vaimulikkonna olemasolu, mis austab ennast kõlavate tiitlitega ja tõstab end ilmikutest kõrgemale (Iiob 32:21, 22, UM). Need, kes hoiavad Jumala karja, ei peaks tegema seda „sundusest, vaid vabast tahtest Jumala meele järgi, mitte alatu kasu tõttu, vaid innust, mitte isandaina valitsedes kogudusi kui liisuosi, vaid olles karjale eeskujuks” (1. Peetruse 5:2, 3). Tõelised kristlikud karjased hoiduvad olemast teiste usu üle valitsejad. Nad on meie kaastöölised Jumala teenistuses ja püüavad anda head eeskuju (2. Korintlastele 1:24).

12. Millist tasakaalukat suhtumist inimvalitsustesse nõuab Jumal neilt, kes soovivad tema toetust?

12 Nad alluvad inimvalitsustele, kuid jäävad neutraalseks. See, kes ei suuda olla „allaheitlik valitsemas olevaile ülemustele”, ei saa loota Jumala toetusele. Kuidas nii? Sest „ülemust ei ole muud kui Jumalalt; kus neid on, seal on nad [„oma suhtelistel positsioonidel”, UM] Jumala poolt seatud. Kes nüüd ülemusele vastu paneb, see paneb vastu Jumala korrale” (Roomlastele 13:1, 2). Jeesus mõistis, et selles küsimuses võivad poolte huvid põrkuda, öeldes: „Andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!” (Markuse 12:17). Need, kes soovivad Jumala toetust, peavad ’otsima esiti Jumala riiki ja tema õigust’, ent kuuletuma samal ajal oma riigi seadustele, mis on kooskõlas nende olulisemate kohustustega Jumala vastu (Matteuse 6:33; Apostlite teod 5:29). Jeesus rõhutas neutraalsuse tähtsust, kui ta ütles oma jüngrite kohta: „Nad ei ole maailmast, nõnda nagu minagi ei ole maailmast.” Hiljem ta lisas: „Minu riik ei ole sellest maailmast” (Johannese 17:16; 18:36).

13. Milline roll on armastusel Jumala rahva äratundmisel?

13 Nad suhtuvad inimestesse erapooletult, tehes „head kõikidele” (Galaatlastele 6:10). Kristlik armastus ei ole erapoolik, see võtab omaks kõik inimesed hoolimata nende nahavärvist, majanduslikust seisundist, haritusest, rahvusest või keelest. Heategemine kõikidele ja eriti just usukaaslastele aitab teha kindlaks, keda Jumal toetab. Jeesus ütles: „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Johannese 13:35; Apostlite teod 10:34, 35).

14. Kas inimesi, kelle kiidab heaks Jumal, tunnustatakse üldiselt? Selgita.

14 Nad on valmis taluma tagakiusamist Jumala tahte täitmise pärast. Jeesus hoiatas oma järelkäijaid: „On nemad mind taga kiusanud, siis nad kiusavad teidki taga. On nad pidanud minu sõna, siis nad peavad teiegi sõna” (Johannese 15:20; Matteuse 5:11, 12; 2. Timoteosele 3:12). Inimesed, keda Jumal toetab, on olnud alati ebapopulaarsed, nagu oli Noa, kes oma usu kaudu mõistis hukka maailma (Heebrealastele 11:7). Need, kes tänapäeval soovivad, et Jumal neid toetaks, ei lahjenda Jumala sõna ega tee kompromissi tema põhimõtete suhtes, püüdes sel viisil hoiduda tagakiusamisest. Nad teavad, et niikaua kui nad Jumalat ustavalt teenivad, inimesed ’võõrastavad ja pilkavad neid’ (1. Peetruse 2:12; 3:16; 4:4).

Aeg hinnata fakte

15., 16. a) Millised küsimused aitavad meil ära tunda religioosset gruppi, kel on Jumala toetus? b) Millisele veendumusele on miljonid inimesed jõudnud ning miks?

15 Küsi endalt: millist religioosset gruppi tuntakse selle poolest, et see hoiab kõvasti kinni Jumala Sõnast, isegi kui selle õpetused erinevad tunduvalt suurema osa inimeste uskumustest? Kes rõhutavad Jumala nime tähtsust ning kasutavad seda isegi enda nimetuses? Kes räägivad optimistlikult Jumala Kuningriigist kui ainsast inimkonna probleemide lahendusest? Kes järgivad Piibli käitumisnorme, ehkki neid võidakse pidada seepärast vanamoelisteks? Milline grupp on tuntud selle poolest, et sel pole palgalist vaimulikkonda ning kõik selle liikmed teevad kuulutustööd? Keda kiidetakse selle eest, et nad on seaduskuulekad kodanikud, kuigi nad keelduvad sekkumast poliitikasse? Kes kasutavad armastavalt oma aega ja raha, aitamaks teistel õppida tundma Jumalat ja tema eesmärke? Ning keda hoolimata kõigist neist kiiduväärt tegudest naeruvääristatakse ja taga kiusatakse?

16 Miljonid inimesed üle kogu maailma on mõelnud nende faktide peale ja on veendunud, et vaid Jehoova tunnistajate religioon on õige. Nad on jõudnud selle veendumuseni Jehoova tunnistajate õpetuse, käitumise ja samuti kasu põhjal, mida nende religioon on toonud (Jesaja 48:17). Miljonid ütlevad nii, nagu ennustati kirjakohas Sakarja 8:23: „Meie tahame minna ühes teiega, sest me oleme kuulnud, et Jumal on teiega!”

17. Miks ei saa pidada Jehoova tunnistajaid üleolevateks selle pärast, et nad väidavad enda religiooni õige olevat?

17 Kas Jehoova tunnistajaid võib pidada üleolevateks, kuna nad ütlevad, et Jumal toetab vaid neid? Tegelikult väidavad nad samamoodi nagu iisraellased Egiptuses, kes kinnitasid, et Jumal toetab neid, hoolimata egiptlaste uskumusest. Ning nad väidavad sarnaselt esimese sajandi kristlastega Jumala toetuse olevat endil, mitte juudi usku kuulujatel. Faktid räägivad iseenese eest. Jehoova tunnistajad teevad 235 maal tööd, mida Jeesuse ennustuse kohaselt tema õiged järelkäijad pidid tegema lõpuajal: „Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots” (Matteuse 24:14).

18., 19. a) Miks pole Jehoova tunnistajatel põhjust loobuda oma kuulutustööst, isegi kui neile vastupanu osutatakse? b) Kuidas kinnitab Laul 41:12, et tunnistajatel on Jumala toetus?

18 Jehoova tunnistajad täidavad jätkuvalt oma ülesannet ega lase tagakiusamisel või vastuseisul oma tegevust takistada. Jehoova töö peab saama tehtud ja see ka saab tehtud. Iga katse, mida möödunud sajandil on tehtud, takistamaks tunnistajatel Jumala antud tööd lõpule viia, on täielikult läbi kukkunud, sest Jehoova on tõotanud: „Ei kõlba ükski relv, mis valmistatakse sinu vastu, ja sa mõistad hukka kõik keeled, kes tõusevad sinuga kohut käima! See on Jehoova sulaste pärisosa ja nende õigus minult, ütleb Jehoova!” (Jesaja 54:17.)

19 Tõsiasi, et Jehoova tunnistajad on tugevamad ja aktiivsemad kui kunagi varem ja seda hoolimata ülemaailmsest vastuseisust, on tõendiks, et Jehoova on nende tegevuse heaks kiitnud. Kuningas Taavet ütles: „Sellest ma tunnen, et olen sulle meelt mööda, kui mu vaenlane ei saa hõisata minu pärast!” (Laul 41:12; 56:10, 12). Jumala vaenlased ei saa mitte kunagi hõisata Jehoova rahva võitmise pärast, sest selle Juht Jeesus Kristus liigub edasi lõpliku võidu poole!

Kas sa oskad vastata?

• Millised on mõned näited muistsel ajal elanud inimestest, keda Jumal toetas?

• Millised on mõned õige religiooni tunnusjooned?

• Miks sina oled veendunud, et Jumal toetab Jehoova tunnistajaid?

[Küsimused]

[Pilt lk 13]

Need, kes soovivad, et Jumal neid toetaks, peavad rajama oma õpetused ainuüksi tema Sõnale

[Pilt lk 15]

Kristlikud kogudusevanemad on karjale eeskujuks