Väärtuste muutumine õõnestab usaldust

Inglise kuninga Henry I päevil (1100–1135) oli üks jard „kuninga ninaotsa ja pöidlaotsa vahekaugus”. Kui täpsed olid kuninga alamate jardipikkused mõõduvahendid? Tundub, et audients monarhi juurde oli ainuke võimalus seda teada saada.

TÄNAPÄEVASED mõõtühikud on määratletud täpsemini – kindlate etalonide alusel. Näiteks meetrit defineeritakse kui vahemaad, mille valgus läbib vaakumis 1/299792458 sekundiga. Olgu märgitud, et see valgus on kindla lainepikkusega ning seda tekitatakse teatavat tüüpi laseri abil. Igal juhul võivad inimesed, kellel on vahendid selle mõõdu reprodutseerimiseks, kontrollida, kas nende kasutatav pikkusühik on sama mis teistel.

Muutused mõõtühikute etalonides, ükskõik kui väikesed need ka poleks, põhjustavad ebakindlust, mistõttu tehakse etalonide kaitsmiseks suuri pingutusi. Suurbritannias on kaalu mõõtmise etaloniks plaatina ja iriidiumi sulamist viht, mis kaalub üks kilogramm. Seda hoitakse Riiklikus Füüsikalaboris. Ent maa- ja õhuliiklusest tingitud õhureostus lisab kilogrammi etalonile iga päev kaalu juurde. See silindrikujuline metallviht on aga üksnes koopia rahvusvahelisest etalonist, mida säilitatakse maa-aluses võlvkambris kolme klaaskupli all Rahvusvahelises Kaalude ja Mõõtude Büroos Sèvres’is Prantsusmaal. Kuid isegi selle etaloni kaal kõigub mikroskoopilise saastatuse tõttu. Seni ei ole metroloogia eksperdid suutnud leiutada stabiilsemat kontrollmõõtu.

Kui taolised pisimuutused ei näi üht keskmist inimest mingil moel puudutavat, siis standardmõõtude täielik muutus võib põhjustada palju segadust. Suurbritannias tekitas üleminek vanadelt kaaluühikutelt (naeladelt ja untsidelt) meetermõõdustikule (kilogrammidele ja grammidele) märkimisväärse usaldamatuse laine – ja sugugi mitte asjata. Oli jultunud poepidajaid, kes rahva vähest teadlikkust ära kasutasid ja tüssasid kliente.

Perekondlikud ja moraalsed väärtused

Kuidas kommenteerida perekondlike ja moraalsete väärtuste muutumist? Muutused neis valdkondades võivad tekitada märksa laastavamat kahju. Teated perekondade lagunemisest, kõikelubavast seksuaalkäitumisest ja laialtlevinud laste ahistamisest kohutavad paljusid ning kinnitavad, et me elame langeva moraali ajastul. Üksikvanemaga pered, samasoolised „lapsevanemad” ning kohalike võimude hoole all olevate laste kohutav seksuaalne kuritarvitamine tuleneb kõik sellest, et inimesed on  tunnustatud moraalsetele väärtustele selja keeranud. Üha kasvav hulk inimesi on „enesearmastajad, ... südametud, ... hea põlgajad, ... rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad” (2. Timoteosele 3:1–4).

Moraalsete väärtuste allakäiguga kaasneb sageli kalk usalduse reetmine. Hiljuti tuli päevavalgele šokeeriv arstieetika rikkumine Põhja-Inglismaal Hyde’i linnas, mille elanikud pöördusid kindlustundega oma „lugupeetud ja usaldusväärsete” perearstide poole. Nende usaldust peteti kahetsusväärselt. Kuidas? Kohtu raportid paljastasid, et üks sealne arst oli põhjustanud vähemalt 15 naispatsiendi surma. Lisaks tuli politseil uuesti läbi vaadata üle 130 muu surmajuhtumi, millega oli samuti seotud see arst. Usalduse reetmise ulatuslikkust rõhutas tema süüdimõistmine ja vangistamine. Kahele vanglaametnikule, kelle ema mõrvas kahtlustatakse seda arsti, anti teised ülesanded, et nad ei peaks selle kurikuulsa vangi eest hoolitsema. On arusaadav, miks seda juhtumit kajastav kirjutis ajalehes „The Daily Telegraph” kirjeldas süüdimõistetud meedikut kui „Saatanat arsti kujul”.

Kuna väärtused muutuvad ja käivad alla paljudes eluvaldkondades, siis kellele loota? Kust leida muutumatuid elujuhiseid, millel oleks usaldusväärse autoriteedi toetus? Järgmine artikkel käsitleb neid küsimusi.