Ärgem olgem unustavad kuuljad
Ärgem olgem unustavad kuuljad
„Olge sõna tegijad ja mitte ükspäinis kuuljad, iseendid pettes.” (JAKOOBUSE 1:22)
1. Milliseid imesid oli muistsel Iisraeli rahval eesõigus näha?
JEHOOVA imesid muistses Egiptuses sobiks kirjeldada sõnaga „unustamatu”. Kõik kümme nuhtlust olid kahtlemata aukartustäratavad. Nendele hädadele järgnes Iisraeli rahva imeline pääsemine läbi Punase mere lahutatud vete (5. Moosese 34:10–12). Kui sa oleksid neid sündmusi näinud, siis loodetavasti ei oleks sa kunagi unustanud Isikut, kes oli selle kõige taga. Ometigi laulis laulukirjutaja: „Nad [iisraellased] unustasid Jumala, oma päästja, kes oli teinud suuri asju Egiptuses, imetegusid Haami maal, kardetavaid tegusid Kõrkjamere ääres!” (Laul 106:21, 22).
2. Millest ilmneb, et iisraellaste hindamine Jumala vägevate tegude vastu oli üürike?
2 Pärast Punasest merest läbiminekut hakkasid iisraellased ’kartma Jehoovat ning uskuma teda’ (2. Moosese 14:31). Iisraeli mehed laulsid koos Moosesega Jehoovale võidulaulu ning Mirjam ja teised naised mängisid trumme ja tantsisid (2. Moosese 15:1, 20). Jumala rahvas oli hämmastunud Jehoova vägevatest tegudest. Kuid rahva hindamine selle Isiku vastu, kes neid tegusid tegi, oli üürike. Veidi hiljem käitusid paljud neist nii, nagu oleks neil raske mälukaotus. Nad hakkasid Jehoova vastu nurisema ja tema üle hädaldama. Mõned tegelesid ebajumalakummardamise ja seksuaalse ebamoraalsusega (4. Moosese 14:27; 25:1–9).
Mis võib panna meid unustama?
3. Mille me võime ebatäiuslikkuse tõttu unustada?
3 Iisraellaste hindamise kadumine on tõepoolest hämmastav. Ent meiega võib juhtuda samamoodi. Tõsi küll, me pole näinud niisuguseid Jumala imesid, kuid kindlasti on meie suhetes Jumalaga olnud unustamatuid juhtumeid. Mõni meist ehk mäletab, kuidas ta võttis vastu Piibli tõe. Teiste rõõmutoovate hetkede seas võime mäletada palves Jehoovale pühendumist ja seda, kuidas meid ristiti tõeliseks kristlaseks. Paljud meist on kogenud mingis muus olukorras Jehoova abistavat kätt (Laul 118:15). Ning mis kõige tähtsam – Jumala Poja Jeesuse Kristuse ohvrisurm on andnud meile kõigile päästelootuse (Johannese 3:16). Ebatäiuslikkuse tõttu võime aga meiegi oma väärade himude ja eluraskustega silmitsi seistes kergesti unustada kogu selle hea, mida Jehoova meile on teinud.
4., 5. a) Kuidas hoiatab Jakoobus ohu eest muutuda unustavateks kuuljateks? b) Kuidas käib Jakoobuse näide mehest ja peeglist meie kohta?
4 Jeesuse poolvend Jakoobus hoiatas oma kirjas kaaskristlasi ohu eest muutuda unustavateks kuuljateks. Ta kirjutas: „Olge sõna tegijad ja mitte ükspäinis kuuljad, iseendid pettes. Sest kui keegi on sõna kuulja ja mitte tegija, siis on ta mehe sarnane, kes vaatab oma ihulikku palet peeglis. Ta vaatas ennast, läks minema ja unustas varsti, missugune ta oli” (Jakoobuse 1:22–24). Mida Jakoobus nende sõnadega mõtles?
5 Hommikul ärgates vaatame tavaliselt peeglisse, et näha, mida on tarvis välimuse juures kohendada. Kui hakkame tegema oma toimetusi, siis keskendume muudele asjadele ning ei mõtle enam enda peegelpildile. Nii võib juhtuda ka vaimses mõttes. Jumala Sõnasse vaadates näeme, millised me oleme võrreldes sellega, millisena Jehoova soovib meid näha. Nõnda me seisame silmitsi oma nõrkustega. See peaks ajendama meid oma isiksust kohendama. Ent igapäevatoimetusi tehes ja oma probleemidega maadeldes võime kergesti lakata vaimsetele asjadele mõtlemast (Matteuse 5:3, UM; Luuka 21:34). Me otsekui unustame armastavad teod, mida Jumal meie heaks on teinud. Kui see juhtub, võivad patused kalduvused meid kergesti rünnata.
6. Milliste Pühakirja salmide üle arutlemine aitab meil mitte unustada Jehoova sõna?
6 Oma esimeses inspireeritud kirjas korintlastele räägib apostel Paulus unustavatest iisraellastest kõrbes. Nõnda nagu Pauluse sõnadest said kasu esimese sajandi kristlased, nii aitab tema kirja uurimine ka meil mitte unustada Jehoova sõna. Arutlegem seega salme, mis on kirjas 1. Korintlastele 10:1–12.
Hülga maailma himud
7. Millised ilmselged tõendid olid iisraellastel Jehoova armastusest?
7 See, mida Paulus ütleb iisraellaste kohta, on hoiatuseks kristlastele. Paulus kirjutas: „Ma ei taha, vennad, et teil oleks teadmata, et meie esiisad olid kõik pilve all ja läksid kõik merest läbi, ja ristiti kõik Moosesesse pilves ja meres” (1. Korintlastele 10:1–4). Moosese päevil elanud iisraellased olid näinud võimsaid Jumala väe avaldusi, sealhulgas Jumala imelist pilvesammast, mis juhatas teed päeval ning aitas põgeneda läbi Punase mere (2. Moosese 13:21; 14:21, 22). Iisraellastel olid tõepoolest ilmselged tõendid Jehoova armastusest nende vastu.
8. Millised tagajärjed olid sellel, kui iisraellased unustasid vaimsed asjad?
8 Paulus jätkab: „Aga suurem hulk neist ei olnud Jumalale meelepärased, sest nad löödi maha kõrbes” (1. Korintlastele 10:5). Kui kurb! Suurem osa Egiptusest pääsenud iisraellastest ei olnud kõlblikud pääsema Tõotatud Maale. Uskmatuse pärast Jumala hukkamõistu osaliseks saanutena surid nad kõrbes (Heebrealastele 3:16–19). Mida me võime sellest õppida? Paulus ütleb: „Need lood sündisid meile eeltähenduseks, et me ei himustaks kurja, nagu nemad himustasid” (1. Korintlastele 10:6).
9. Mil viisil hoolitses Jehoova oma rahva eest ning kuidas iisraellased sellele vastasid?
9 Iisraellaste elus oli rohkesti sündmusi, mille abil nad oleksid võinud kõrbes end vaimselt ärksana hoida. Nad sõlmisid Jehoovaga lepingu ning said temale pühendunud rahvaks. Lisaks sellele anti neile preestrid, kogudusetelk kui kummardamise keskus ning ka korraldus tuua Jehoovale ohvreid. Ent selle asemel et nende vaimsete andide üle rõõmustada, muutusid nad hoopis rahulolematuks Jumala materiaalsete andide pärast (4. Moosese 11:4–6).
10. Miks me peaksime Jumalat alati oma mõtetes hoidma?
10 Erinevalt kõrbes elanud iisraellastest on Jehoova rahval tänapäeval Jumala heakskiit. Ent meil kui üksikisikutel on eluliselt tähtis hoida Jumalat oma mõtetes. Nii tehes saame tõrjuda kõrvale isekad ihad, mis võivad hägustada meie vaimset nägemist. Me peaksime otsusekindlalt ’hülgama jumalakartmatu elu ja maailma himud ning elama mõistlikult ja õieti ja jumalakartlikult praegusel maailmaajastul’ (Tiitusele 2:12). Need, kes on olnud kristlikus koguduses lapsest saadik, ei peaks kunagi arvama, et nad on millestki mõnusast ilma jäänud. Kui sellised mõtted juhtuvad aga pähe tulema, on hea mõelda Jehoovale ning tuletada meelde õnnistusi, mis tal meie jaoks varuks on (Heebrealastele 12:2, 3).
Täielik kuuletumine Jehoovale
11., 12. Kuidas võib inimesest saada ebajumalakummardaja, ehkki ta ei austa kujusid?
11 Paulus annab meile ka teise hoiatuse, kirjutades: „Ärge ka saage ebajumala kummardajaiks, nõnda nagu mõned neist said, nagu on kirjutatud: „Rahvas istus maha sööma ja jooma ning tõusis üles mängima”” (1. Korintlastele 10:7). Paulus viitab siin juhtumile, kui iisraellased rääkisid Aaroni nõusse, et see valmistaks kuldvasika (2. Moosese 32:1–4). Ehkki meie ei pruugi hakata otseselt ebajumalaid teenima, võime saada siiski ebajumalakummardajateks, kui lubame isekatel himudel end südamesttulevast Jehoova kummardamisest kõrvale juhtida (Koloslastele 3:5).
12 Ühel teisel juhtumil kirjutas Paulus mõningatest inimestest, kes muretsesid peamiselt materiaalsete, mitte aga vaimsete asjade pärast. Viidates neile, „kes elavad Kristuse risti vaenlastena”, kirjutas ta: „Nende ots on hukatus, nende jumal on nende kõht” (Filiplastele 3:18, 19). Nende ebajumalaks polnud mingi nikerdatud kuju või pilt, vaid hoopis soov materiaalsete asjade järele. Loomulikult pole kõik himud valed. Jehoova lõi meid inimlike vajadustega ja võimega nautida erisuguseid mõnusid. End need, kes panevad lõbude taotlemise suhetest Jumalaga ettepoole, saavad tõepoolest ebajumalakummardajateks (2. Timoteosele 3:1–5).
13. Mida me võime õppida kuldvasika loost?
13 Pärast Egiptusest lahkumist tegid iisraellased kuldvasika, keda kummardada. Lisaks hoiatusele ebajumalakummardamise eest on selles loos ka üks teine tähtis õppetund. Iisraellased ei kuuletunud Jehoova otsesele käsule (2. Moosese 20:4–6). Ometigi ei kavatsenud nad hüljata Jehoovat kui oma Jumalat. Nad tõid ohvreid valatud vasikale ja nimetasid seda sündmust „Jehoova pühaks”. Millegipärast nad petsid end mõttega, et Jumal ei pane nende sõnakuulmatust tähele. See oli solvav käitumine Jehoova suhtes ja kutsus esile tema meelepaha (2. Moosese 32:5, 7–10; Laul 106:19, 20).
14., 15. a) Miks polnud iisraellastel mingit põhjust olla unustavad kuuljad? b) Kuidas me suhtume Jehoova käskudesse, kui oleme kindlalt otsustanud mitte olla unustavad kuuljad?
14 Pole kuigi tõenäoline, et mõni Jehoova tunnistaja liituks valereligiooniga. Ent koguduses võivad mõned Jehoova juhatuse muul viisil hüljata. Iisraellastel ei olnud mingit põhjust olla unustavad kuuljad. Nad kuulsid kümmet käsku ning olid kohal, kui Mooses andis edasi Jehoova käsu: „Minu kõrvale te ei tohi midagi teha: te ei tohi enestele teha hõbe- või kuldjumalaid!” (2. Moosese 20:18, 19, 22, 23). Ometi kummardasid iisraellased kuldvasikat.
15 Meilgi pole tuua mingit mõjuvat põhjust, kui meist saavad unustavad kuuljad. Pühakirja kaudu on Jumal andnud meile juhatust paljudes eluvaldkondades. Jehoova Sõna mõistab näiteks eriliselt hukka kombe, kui midagi laenuks saades jäetakse see tagasi maksmata (Laul 37:21). Lapsi kästakse kuuletuda oma vanematele ning isadelt oodatakse, et nad kasvataksid lapsi „manitsemisega Issanda tahte järgi” (Efeslastele 6:1–3; 6:4, EP 97). Vallalistele kristlastele antakse juhis abielluda ’vaid Issandas’ ning abielus jumalateenritele on öeldud: „Abielu olgu igapidi au sees ja abieluvoodi rüvetamata! Sest Jumal nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid” (1. Korintlastele 7:39; Heebrealastele 13:4). Kui oleme kindlalt otsustanud mitte olla unustavad kuuljad, siis suhtume neisse ja teistesse Jumala juhistesse väga tõsiselt ning nõustume nendega.
16. Millised tagajärjed olid kuldvasika kummardamisel?
16 Jehoovale ei olnud meelepärane iisraellaste püüd kummardada teda oma reeglite järgi. Ta lasi hoopis hävitada 3000 inimest – arvatavasti need, kes olid kuldvasikamässu eestvedajad. Teised üleastujad said tunda Jehoova nuhtlust (2. Moosese 32:28, 35). Milline õppetund on see küll kõigile, kes Jumala Sõna loevad, kuid valivad siis ise, millele nad kuuletuvad!
„Põgenege hooruse eest”
17. Millisele sündmusele viidatakse kirjakohas 1. Korintlastele 10:8?
17 Üks valdkond, kus lihalikud himud võivad põhjustada vaimsete asjade unustamise, tuleb esile Pauluse sõnadest: „Ärgem pidagem ka hooraelu, nõnda nagu mõned neist pidasid ja langesid ühel päeval kakskümmend kolm tuhat” (1. Korintlastele 10:8). Siin viitab Paulus juhtumile, mis toimus Moabi lagendikel iisraellaste 40 aasta pikkuse kõrberännaku lõpus. Iisraellased olid hiljaaegu saanud Jehoovalt abi Jordanist ida pool asuvate maade vallutamisel, kuid paljud neist unustasid selle ega hinnanud seda. Tõotatud Maa piiril ahvatleti neid tegelema seksuaalse ebamoraalsuse ja Baal-Peori ebapuhta kummardamisega. Umbes 24 000 inimest hävitati, sealhulgas tuhat eestvedajat (4. Moosese 25:9).
18. Milline käitumine võib lõppeda seksuaalse ebamoraalsusega?
18 Jehoova rahvas on tänapäeval tuntud oma kõrgete moraalinormide poolest. Ent seksuaalse kiusatusega silmitsi seistes on mõned kristlased lakanud mõtlemast Jumala ja tema põhimõtete peale. Neist on saanud unustavad kuuljad. Esialgu pole neil ehk kiusatust hoorata. Võib-olla on neil lihtsalt kalduvus süveneda pornograafiasse, teha kohatuid nalju ja flirtida või siis arendada lähedasi suhteid moraalselt nõrkade inimestega. Kõik need tegurid on pannud kristlasi patustama (1. Korintlastele 15:33, EP 97; Jakoobuse 4:4).
19. Milline Pühakirja nõuanne aitab meil ’põgeneda hooruse eest’?
19 Kui tunneme kiusatust ebamoraalselt käituda, ei tohi me lakata mõtlemast Jehoovale. Me peaksime järgima tema Sõnas olevaid tunnistusi ehk „meeldetuletusi” (UM) (Laul 119:1, 2). Kristlastena teeb enamik meist kõik, et jääda moraalselt puhtaks. Ent Jumala silmis õigete tegude tegemine nõuab pidevaid pingutusi (1. Korintlastele 9:27). Paulus kirjutas Rooma kristlastele: „Teie sõnakuulmine on saanud kõigile teatavaks; seepärast ma rõõmustun teist, kuid tahan, et teie oleksite targad heale, aga kohtlased pahale” (Roomlastele 16:19). Nõnda nagu need 24 000 iisraellast oma pattude pärast hukati, nii saab varsti ka hoorajatele ja teistele üleastujatele osaks Jehoova ebasoodus kohtuotsus (Efeslastele 5:3–6). Selle asemel, et olla unustavad kuuljad, peaksime hoopis jätkuvalt ’põgenema hooruse eest’ (1. Korintlastele 6:18).
Ilmuta alati hindamist Jehoova korralduste vastu
20. Kuidas panid iisraellased Jehoova proovile ning milline oli tagajärg?
20 Valdav osa kristlastest ei lange kunagi seksuaalsesse ebamoraalsusse. Me peame aga olema hoolikad, et me ei hakkaks nurisema, sest seegi võib lõppeda Jumala hukkamõistuga. Paulus noomib meid: „Ärgem ka kiusakem Issandat [„pangem Jehoovat proovile”, UM], nõnda nagu mõned neist [iisraellastest] kiusasid ja said surma madude läbi. Ärge ka nurisege, nõnda nagu mõned neist nurisesid ja said otsa hukkaja läbi” (1. Korintlastele 10:9, 10). Iisraellased nurisesid Moosese ja Aaroni vastu – ning isegi Jumala enda vastu –, hädaldades imeliselt antud manna üle (4. Moosese 17:6; 21:5). Kas nurisemine solvas Jehoovat vähem kui hoorus? Piibli ülestähendus näitab, et maod surmasid palju nurisejaid (4. Moosese 21:6). Ühel varasemal juhtumil hukati üle 14 700 mässava nuriseja (4. Moosese 17:14). Ärgem siis pangem Jehoova kannatust proovile oma lugupidamatu suhtumisega tema korraldustesse.
21. a) Millise manitsuse pani Paulus inspireeritult kirja? b) Kuidas me võime olla tõeliselt õnnelikud vastavalt kirjakohale Jakoobuse 1:25?
21 Kirjutades kaaskristlastele, lõpetab Paulus selle hoiatuste nimekirja manitsusega: „See sündis neile eeltähendavalt ja on kirjutatud meile manitsuseks, kellele maailma lõpu ajad on vastu jõudnud. Sellepärast, kes enese arvab seisvat, katsugu, et ta ei langeks!” (1. Korintlastele 10:11, 12.) Nagu iisraellased, nii oleme ka meie saanud Jehoovalt palju õnnistusi. Ent vastupidi iisraellastele ärgem kunagi unustagem ega loobugem hindamast kõike seda head, mida Jumal meie heaks teeb. Kui oleme mattumas eluraskuste alla, siis mõtisklegem imeliste tõotuste üle, mis leiduvad tema Sõnas. Pidagem meeles, kui kallihinnalised on meie suhted Jehoovaga, ning jätkakem Kuningriigi kuulutustööd, mis meile on usaldatud (Matteuse 24:14; 28:19, 20). Selline teguviis toob kindlasti tõelise õnne, sest Pühakiri tõotab: „Kes vabaduse täiusliku käsu sisse kummardades on vaadanud ja jääb selle juurde, ei ole unustav kuulja, vaid on teo tegija; see on õnnis oma tegemises” (Jakoobuse 1:25).
Kuidas sa vastaksid?
• Mis võib meid muuta unustavateks kuuljateks?
• Miks on oluline Jumalale täielikult kuuletuda?
• Kuidas me võime ’põgeneda hooruse eest’?
• Kuidas me peaksime suhtuma Jehoova korraldustesse?
[Küsimused]
[Pilt lk 15]
Iisraellased unustasid, milliseid vägevaid tegusid Jehoova nende heaks oli teinud
[Pilt lk 16]
Jehoova teenijad säilitavad otsusekindlalt kõrged moraalinormid