Ära lase kahtlustel oma usku hävitada

Ühel päeval paistab su tervis olevat korras, järgmisel päeval aga tunned ennast haigena. Ühtäkki oled jõuetu ja toimetu. Pea lõhub ja kogu keha on valudes. Mis on juhtunud? Ohtlikud haigusetekitajad on murdnud läbi su organismi kaitsebarjääridest ning rünnanud elutähtsaid organeid. Kui sa ennast ei ravi, võivad need sissetungijad su tervise jäädavalt rikkuda – või sind koguni hauda viia!

MÕISTAGI oled sa haigusetekitajate ees veelgi kaitsetum juhul, kui su tervis ei ole tugev. Kui organism on nõrgenenud näiteks alatoitluse tõttu, siis „langeb selle vastupanuvõime sedavõrd, et väikseimgi infektsioon võib osutuda saatuslikuks”, ütleb meditsiiniliste kirjutiste autor Peter Wingate.

Kui lugu on nii, kes ennast siis teadlikult näljutaks? Üsnagi tõenäoliselt teed sa omalt poolt kõik, et toituda tervislikult ja jääda terveks. Arvatavasti väldid sa hoolega ka kokkupuudet viiruste ja bakteritega. Ent kas sa hoolitsed sama tähelepanelikult selle eest, et jääda ’terveks usus’? (Tiitusele 2:2.) Näiteks, kas sa oled valvel ohu suhtes, mida kujutavad endast salakavalad kahtlused? Need võivad väga kergesti meie meelde ja südamesse tungida ning hävitada meie usu ja suhted Jehoovaga. Ometi näib, et mõned inimesed ei ole mõistnud selle ohu tõsidust. Nad jätavad end kahtluste ees kaitsetuks, näljutades ennast vaimselt. Kas on võimalik, et sinagi teed seda?

Kas kahtlused on alati kahjulikud?

Muidugi ei ole kahtlemine alati halb. Enne millegi tõenavõtmist tuleb meil veenduda faktide õigsuses. Religioossed üleskutsed „usu ja ära kahtle” on ohtlikud ja petlikud. Tõsi küll, Piibel ütleb, et armastus „usub kõik” (1. Korintlastele 13:7). Armastav kristlane on kindlasti valmis uskuma inimesi, kes on varem osutunud usaldusväärseks. Samas hoiatab Jumala Sõna, et me ei usuks igat sõna (Õpetussõnad 14:15). Mõne inimese minevik annab õigustatult alust temas kahelda. „Kui ta [pettuse kõneleja] teeb oma hääle mahedaks, siis ära usu teda,” hoiatab Piibel (Õpetussõnad 26:24, 25).

Ka apostel Johannes hoiatas kristlasi pimeda usu eest. „Ärge uskuge igat vaimu [„inspireeritud väljendust”, UM],” kirjutas ta, „vaid katsuge vaimud [„inspireeritud  väljendused”, UM] läbi, kas nad on Jumalast” (1. Johannese 4:1). „Väljendus” – mingi õpetus või seisukoht – võib näiliselt lähtuda Jumalalt. Kuid kas see ka tegelikult lähtub temalt? Mõningane kahtlemine ehk see, kui me ei võta otsekohe kõike tõe pähe, võib osutuda meile tõeliseks kaitseks, sest, nagu apostel Johannes ütles, „palju eksitajaid on tulnud maailma” (2. Johannese 7).

Alusetud kahtlused

Jah, sageli on tähtis, et uuriksime ausalt ja alandlikult fakte, enne kui midagi tõena võtame. See aga ei tähenda, et peaksime laskma oma meeles ja südames areneda alusetutel kahtlustel – kahtlustel, mis võivad hävitada kindlale alusele rajatud tõekspidamised ja suhted. Selline kahtlemine on „mingi tõekspidamise või arvamuse ebakindlaks pidamine, mis mõjutab sageli otsuste tegemist”. Tuleb sulle meelde, kuidas Saatan külvas Eeva meelde kahtluse seoses Jehoovaga? „Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?” küsis ta (1. Moosese 3:1). See näiliselt süütu küsimus tekitas Eevas ebakindluse, mis mõjutas tema otsust. See näide iseloomustab hästi Saatana meetodeid. Laimukirjade koostaja sarnaselt on ta osav kasutama pahatahtlikke vihjeid, pooltõdesid ja valesid. Sel viisil salakavalaid kahtlusi külvates on Saatan hävitanud lugematul hulgal häid ja usalduslikke suhteid (Galaatlastele 5:7–9).

Jünger Jakoobus mõistis hästi sedalaadi kahtluse kahjulikkust. Ta kirjutas meie imelisest eesõigusest paluda katsumustes julgelt abi Jumalalt. Samas aga toonitab Jakoobus, et kes palvetab Jumala poole, „palugu usus, ilma kahtlemata”. Kahtlused suhetes Jumalaga teevad meist nagu „merelaine, mida tuul tõstab ning sinna ja tänna peksab”. Nii oleme nagu „kaksipidise meelega mees, ebakindel kõigil oma teedel” (Jakoobuse 1:6, 8). Me hakkame oma tõekspidamisi ebakindlaks pidama ning jääme kahevahele. Siis olemegi Eeva sarnaselt kaitsetud mitmesuguste deemonliku algupäraga õpetuste ja filosoofiate ees.

Säilita hea vaimne tervis

Kuidas me võime kaitsta end kahjulike kahtluste eest? Vastus on tähelepanuväärselt lihtne: seistes kindlalt vastu saatanlikule propagandale ning kasutades täiel määral ära Jumala korraldusi, mille kaudu ta aitab meil olla „kindlad usus” (1. Peetruse 5:8–10).

Ülimalt oluline nõue on hea isiklik vaimne toitumine. Varem tsiteeritud Peter Wingate selgitab: „Isegi puhkeolekus vajab organism pidevalt uut energiat keemilisteks protsessideks ja elutähtsate organite talitlemiseks; samuti vajab paljude kudede ehitusmaterjal pidevat uuendamist.” Samuti on lood meie vaimse tervisega. Ilma pideva vaimse toitumiseta kahjustub meie usk järk-järgult otsekui nälgiv ihu ning lõpuks sureb. Jeesus Kristus rõhutas sedasama mõtet sõnadega: „Inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust!” (Matteuse 4:4).

Mõelgem selle üle järele. Kuidas me saavutasime oma tugeva usu? ’Usk tuleb kuuldust,’ kirjutas apostel Paulus (Roomlastele 10:17). Ta pidas silmas seda, et meie usk Jehoovasse, tema tõotustesse ja tema organisatsiooni tekkis tänu sellele, et toitusime Jumala Sõnast. Muidugi ei uskunud me pimesi kõike, mida kuulsime. Me toimisime samamoodi nagu muistse Beroia linna elanikud. Me uurisime „iga päev Kirjast, kas see on nõnda, nagu kuulutati” (Apostlite teod 17:11). Me uurisime, „mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine”, ja kontrollisime, kas kuuldu vastab tõele (Roomlastele 12:2; 1. Tessalooniklastele 5:21). Sellest saadik on meie usk tõenäoliselt tugevnenud, kuna oleme järjest selgemini mõistnud, et Jumala Sõna ja tõotused ei  lange kunagi tühja (Joosua 23:14; Jesaja 55:10, 11).

Hoidu vaimsest nälgimisest

Nüüd seisab meie ees kaalukas ülesanne säilitada oma usku ja vältida ebakindlust tõekspidamistes, mis võiks nõrgestada meie usaldust Jehoova ja tema organisatsiooni vastu. Seetõttu peame edaspidigi uurima Pühakirja iga päev. Apostel Paulus hoiatab, et „viimsel ajal mõned [kes on ehk alguses paistnud olevat tugevad usus] taganevad usust ja hoiavad eksitajate vaimude ja kurjade vaimude õpetuste poole” (1. Timoteosele 4:1). Need eksitavad õpetused tekitavad mõningate meeltes kahtlusi ning juhivad nad eemale Jumalast. Mis meid kaitseb? See, kui me jätkuvalt ’toidame ennast usu ja hea õpetuse sõnadega, mida me oleme järginud’ (1. Timoteosele 4:6).

Kahjuks eelistavad mõned meie ajal mitte ’toita ennast usu sõnadega’ – isegi kui toitu on rohkesti saadaval. Nagu märkis üks Õpetussõnade raamatu kirjutajaid, on võimalik olla hea vaimse toidu keskel, koguni vaimsel pidusöögil, ja ometi seda mitte süüa ja seedida (Õpetussõnad 19:24; 26:15).

See on ohtlik. Wingate kirjutab: „Niipea kui organism hakkab tarbima omaenda valke, hakkab tervis kannatama.” Kui inimene nälgib, hakkab tema organism kasutama energiavarusid, mida talletatakse üle kogu keha. Kui need varud on otsas, hakkab organism tarbima valkusid, mis on hädavajalikud kudede kasvuks ja parandamiseks. Nii kahjustub elutähtsate organite talitlus ja tervis mandub kiiresti.

Just midagi sellist juhtus mõningate algkristlastega vaimses mõttes. Nad üritasid elada nii-öelda vanast rasvast. Ilmselt jätsid nad hooletusse isikliku uurimise ning muutusid vaimselt nõrgaks (Heebrealastele 5:12). Apostel Paulus selgitas, mis ohtu nad sellega sattusid, kui ta kirjutas heebrea kristlastele: „Sellepärast tuleb meil palju hoolsamini silmas pidada seda, mida oleme kuulnud, et me kuidagi mööda ei libiseks.” Ta teadis, kui kerge on libiseda halbadesse harjumustesse, „kui me ei hooli nii suurest päästest” (Heebrealastele 2:1, 3).

Alatoidetud inimene ei pruugi tingimata olla haiglase või kõhna väljanägemisega. Samuti ei pruugi olla kohe silmanähtav, et keegi kannatab vaimse nälja käes. Sa võid näida vaimselt hea tervisega, isegi kui sa ei toitu korralikult – kuid ainult lühikest aega! Paratamatult muutud sa vaimselt nõrgemaks ning altiks alusetutele kahtlustele ega suuda enam võidelda oma usu eest (Juuda 3). Sina tead – isegi kui keegi teine seda ei tea – oma vaimse toitumise tegelikku seisu.

Seepärast ole innukas isiklikult uurima. Võitle jõuliselt kahtluste vastu. Kui ignoreerid seda, mis näib olevat tühine nakkus, ehk teisisõnu, kui sa ei tee midagi seoses närivate kahtlustega, võivad tagajärjed olla hukatuslikud (2. Korintlastele 11:3). Kas viimsed päevad on tõesti käes? Kas ma võin uskuda kõike, mida Piibel ütleb? On see tõesti Jehoova organisatsioon? Saatan ihkab säherdusi kahtlusi su meelde külvata. Ära tee end kergeks saagiks tema petlikele õpetustele sellega, et jätad unarusse head vaimsed toitumisharjumused (Koloslastele 2:4–7). Võta kuulda nõu, mis anti Timoteosele. Uuri hoolega „pühi kirju”, et võiksid jääda „sellesse,  mida oled õppinud ja milles oled kindel” (2. Timoteosele 3:13–15).

Võimalik, et sul on selleks abi vaja. Eespool tsiteeritud autor ütleb: „Tõsise nälgimise korral võivad seedeorganid sedavõrd kahjustuda vitamiinide ja teiste vajalike ainete puuduse tõttu, et nad ei suuda enam seedida tavalist toitu. Sellises seisundis inimestel tuleb mõnda aega tarvitada kergestiseeditavat toitu.” Heastamaks nälgimisest tingitud kahju, tuleb organismi eest kanda erilist hoolt. Samuti võib inimene, kes on isikliku piibliuurimise tõsiselt unarusse jätnud, vajada palju abi ja innustust, et vaimset isu tagasi saada. Kui sinuga on nii, siis otsi ja võta vastu abi, mida sulle pakutakse, et võiksid saada tagasi oma vaimse tervise ja jõu (Jakoobuse 5:14, 15).

Ära ’mõtle uskmatuses kaksipidi’

Patriarh Aabrahami olukorda arvesse võttes võib mõnele tunduda, et tal oli põhjendatult alust kahtluseks. Üpris loogiline näib järeldus, et tal polnud küll mingit lootust saada paljude rahvaste isaks – hoolimata Jumala tõotusest. Miks? Kuna puht inimlikust seisukohast vaadatuna ei olnud olukord kuigi paljutõotav. Aabraham ’pani tähele oma ihu, mis oli elatanud, ja et Saara lapsekoda oli surnud’, ütleb Piibel. Siiski oli tal kindel nõu mitte lasta oma meeles ja südames juurduda kahtlustel Jumala ja tema tõotuste kohta. Apostel Paulus kirjutab: „Ta ei läinud usus nõdraks” ja „ei mõtelnud uskmatuses kaksipidi”. Aabraham oli „täiesti julge selles, et Jumal on vägev tegema, mis ta on tõotanud” (Roomlastele 4:18–21). Ta oli paljude aastate jooksul rajanud tugevad isiklikud usaldavad suhted Jehoovaga. Ta ei lubanud tekkida kahtlustel, mis oleksid võinud neid suhteid nõrgendada.

Sa võid teha sedasama, kui järgid „tervete sõnade eeskuju” – kui toitud vaimselt korralikult (2. Timoteosele 1:13). Teadvusta, et kahtlused kujutavad tõsist ohtu. Saatan peab meiega nii-öelda vaimset bakterisõda. Kui sa jätad vaimse toitumise hooletusse – ei uuri Piiblit isiklikult ning puudud ka kristlikelt koosolekutelt –, jätad end selliste rünnakute ees äärmiselt kaitsetusse olukorda. Tarvita siis usinalt ajakohast vaimset toitu, mida nii rikkalikult annab „ustav ja mõistlik sulane” (Matteuse 24:45). Hoia püsivalt ’tervete sõnade poole’ ning jää ’terveks usus’ (1. Timoteosele 6:3; Tiitusele 2:2). Ära lase kahtlustel oma usku hävitada!

[Pildid lk 21]

Kui korralik on sinu vaimne toitumine?