Miks uurida Piiblit?

BILL oli noor, sportlik, haritud ja majanduslikult kindlustatud mees. Ometigi ei olnud ta rahul. Tema elul polnud mingit eesmärki ning see häiris teda väga. Püüdes leida elu eesmärki, uuris ta erisuguseid religioone, kuid ei leidnud otsitavat. Aastal 1991 kohtas ta üht Jehoova tunnistajat, kes andis talle raamatu, mis arutles selle üle, mida räägib elu mõtte kohta Piibel. Billiga hakati Piiblit uurima, et ta saaks vastuse sellele ja ka muudele küsimustele.

Bill meenutab: „Kuna esimese uurimise ajal vaatasime nii tihti, mis on kirjas Piiblis, siis teadsin, et olen leidnud selle, mida olin otsinud. Piibli vastused olid väga põnevad. Pärast seda õppetundi sõitsin mägedesse, läksin autost välja ja hakkasin rõõmu pärast valjusti hõikuma. Olin ülimalt õnnelik, et olin lõpuks saanud vastused oma küsimustele.”

Muidugi ei hakka igaüks pärast Piibli tõe leidmist suurest rõõmust hõikuma. Ent siiski  on paljud rõõmsad, et on saanud vastused eluliselt tähtsatele küsimustele. Nad tunnevad end nagu üks mees Jeesuse tähendamissõnas, kes leidis põllusse peidetud varanduse. Jeesus ütles: „[Ta] läks sealt ära rõõmsana selle üle ja müüs ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle põllu” (Matteuse 13:44).

Eesmärgikindla elu võti

Bill oli mõtisklenud põhiküsimuse üle: mis on elu eesmärk? Filosoofid, teoloogid ja teadlased on selle küsimusega aastatuhandeid oma pead vaevanud. Inimesed on kirjutanud lugematul hulgal raamatuid, proovides sellele vastata. Nende pingutused on läinud tühja ning paljud on järeldanud, et sellele küsimusele polegi võimalik vastata. Kuid vastus on olemas. Ehkki see on küll sügavamõtteline, pole see keeruline. Sellest räägitakse Piiblis. Õnneliku ja eesmärgikindla elu võti on järgmine: Meil peavad olema head suhted Jehoovaga, kes on meie Looja ja taevane Isa. Kuidas selliseid suhteid saavutada?

Jumalaga lähedaseks saamine hõlmab kahte pealtnäha vastukäivat asjaolu. Need, kes on Jumalaga lähedastes suhetes, nii kardavad kui ka armastavad teda. Arutlegem kahe kirjakoha üle, mis seda väidet kinnitavad. Kaua aega tagasi uuris tark kuningas Saalomon hoolikalt inimesi ning ta pani oma tähelepanekud kirja Piiblisse Koguja raamatusse. Oma mõtteid kokku võttes kirjutas ta: „Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: „Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus!” (Koguja 12:13, meie kursiiv). Sajandeid hiljem, kui Jeesuselt küsiti, mis on Moosese Seaduse suurim käsk, vastas ta: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest” (Matteuse 22:37, meie kursiiv). Kas sulle tundub kummaline, et Jumalat on vaja nii karta kui ka armastada? Uurigem kartuse ja armastuse tähtsust ning seda, kuidas need üheskoos aitavad inimesel luua rahuldustpakkuvaid suhteid Jumalaga.

Mida tähendab karta Jumalat

Lugupidamist väljendav kartus on hädavajalik, kui tahame kummardada Jumalat talle vastuvõetaval viisil. Piibel ütleb: „Jehoova kartus on tarkuse algus” (Laul 111:10). Apostel Paulus kirjutas: „Olgem tänulikud ja teenigem seega Jumalat tema meelt mööda pelglikkuse ja aukartusega” (Heebrealastele 12:28). Ka kesktaeva kohal lendav ingel, keda apostel Johannes nägi oma nägemuses, alustas hea sõnumi kuulutamist sõnadega: „Kartke Jumalat ja andke temale austust” (Ilmutuse 14:6, 7).

Selline eesmärgikindlaks eluks ülioluline jumalakartus pole mingi haiglaslik hirm. Me võime tunda hirmu, kui meid ähvardab mõni julm ja ohtlik kurjategija. Jumalakartus tähendab aga hoopis aukartust ja sügavat austust Looja vastu. See hõlmab samuti kohast kartust Jumalale meelepaha valmistada, sest tema on Ülemkohtunik ja Kõigeväeline, kel on nii jõudu kui ka autoriteeti karistada sõnakuulmatuid.

Kartus ja armastus käivad käsikäes

Kuid Jehoova ei taha, et inimesed teeniksid teda vaid seepärast, et nad tunnevad aukartust tema vastu. Jehoova on eelkõige armastuse Jumal. Apostel Johannes kirjutas: „Jumal on armastus” (1. Johannese 4:8). Jehoova Jumal on tegelenud inimestega väga armastavalt ning ta tahab, et inimesed vastaksid sellele omapoolse armastusega. Ent kuidas sobib selline armastus kokku  jumalakartusega? Tegelikult on need omavahel tihedalt seotud. Laulukirjutaja ütles: „Jehoova osadus on neil, kes teda kardavad” (Laul 25:14).

Mõtle, millist austust ja aukartust tunneb laps oma tugeva ja targa isa vastu. Ning see laps vastab isa armastusele omapoolse armastusega. Laps usaldab isa ja otsib temalt juhatust, olles kindel, et see toob talle kasu. Sama lugu on ka meiega: kui me armastame ja kardame Jehoovat, siis toimime tema juhatuse järgi ning see toob meile kasu. Pane tähele, mida Jehoova ütles iisraellaste kohta: „Oleks neil ometi niisugune süda, et nad mind kardaksid ja peaksid alati kõiki mu käske, et nende ja nende laste käsi igavesti hästi käiks!” (5. Moosese 5:29).

Tõepoolest, jumalakartus ei orjasta meid, vaid vabastab; see ei too kurbust, vaid rõõmu. Jesaja ennustas Jeesuse kohta: „Tema õndsus [„rõõm”, UM] on Jehoova kartuses!” (Jesaja 11:3). Ning laulukirjutaja ütles: „Õnnis on mees, kes kardab Jehoovat, kellele väga meeldivad ta käsud!” (Laul 112:1).

On selge, et kui me Jumalat ei tunne, siis ei saa me teda ei karta ega armastada. Seepärast ongi nii tähtis uurida Piiblit. See aitab mõista Jumala isiksust ning hakata hindama tarkust, mis tuleneb tema juhatuse järgmisest. Kui me saame Jumalaga lähedasemaks, soovime täita tema tahet ning pidada tema käske, teades, et need toovad meile kasu (1. Johannese 5:3).

Inimene on rõõmus, kui ta teab, et ta elu läheb õiges suunas. Nii on ka Billiga, keda algul mainisime. Hiljaaegu ütles ta: „Selle üheksa aastaga, mis on möödunud minu esimesest piibliuurimistunnist, on mu suhted Jehoovaga tugevnenud. Esialgne rõõmupurse on muutunud tõeliselt rõõmurohkeks eluviisiks. Minu ellusuhtumine on alati optimistlik ning mu päevad on sisustatud eesmärgikindla tegevuse, mitte sihitu lõbutaotlusega. Jehoova on saanud minu jaoks reaalseks isikuks ja ma tean, et ta on minu heaolust tõeliselt huvitatud.”

Järgmises artiklis arutleme veelgi põhjalikumalt, kuidas Jehoova tundmine toob rõõmu ja kasu neile, kes selle järgi elavad.

[Väljavõte lk 5]

Jumalaga lähedaseks saamine tähendab seda, et me nii armastame kui ka kardame teda

[Pilt lk 6]

Jeesus oli Jehoovat kartes rõõmus