Ta ’pidas otsani vastu’

AASTAL 1993 valminud videos, mida näidatakse Jehoova tunnistajate peakorteri uutele liikmetele, väljendas Lyman Alexander Swingle oma tundeid seoses Jehoova teenimisega, öeldes: „Innukas tuleb olla kuni lõpuni!”

Üheksakümneaastane vend Swingle tegi täpselt seda, mida ta oli teisi ergutanud tegema. Ta ’pidas otsani vastu’ (Matteuse 24:13). Jehoova tunnistajate juhtiva kogu liikmena võttis ta veel kolmapäeval, 7. märtsil osa selle koosolekust, hoolimata kehalistest vaevustest. Järgmisel teisipäeval tema seisund halvenes ning 14. märtsi hommikul kell 4.26 konstateeris arst tema surma.

Lyman Swingle alustas teenistust Jehoova tunnistajate peakorteris New Yorgis Brooklynis 1930. aasta 5. aprillil. Ta teenis seal ligi 71 aastat. Lyman määrati esialgu tööle köitekotta, seejärel trükikotta, ning samuti aitas ta valmistada trükivärvi. Trükivärvitsehhis töötas vend Swingle umbes 25 aastat. Ligikaudu 20 aastat kuulus ta kirjutusosakonda. Elu viimased 17 aastat töötas ta finantsosakonnas.

Lyman oli Jumala Kuningriigi julge kuulutaja. Brooklynis oleku algusaastatel tavatsesid tema ja ta toakaaslane Arthur Worsley sõita tunnistajate purjepaadiga mööda Hudsoni jõge ning kuulutada läbi helivõimendusseadmete Kuningriigi sõnumit jõeäärsete linnaosade elanikele. Sel moel veetsid nad hulga nädalalõppe.

Vend Swingle sündis 6. novembril 1910 Lincolnis, Nebraskas, kuid peatselt kolis tema perekond Utah’ osariiki Salt Lake Citysse. Seal said tema vanemad 1913. aastal piibliuurijateks, nagu Jehoova tunnistajaid tol ajal nimetati. Aastate jooksul võõrustasid Swingle’id oma kodus paljusid kõnelejaid, kes olid tulnud Jehoova tunnistajate peakorterist Brooklynist. Need mehed avaldasid Lymanile positiivset mõju. Aastal 1923, kui ta oli 12-aastane, lasi ta ennast Jumalale pühendumise märgiks ristida.

Lymani elu rikastus mõõtmatult, kui ta abiellus 8. juunil 1956 Crystal Zircheriga, olles teeninud Brooklynis vallalisena enam kui 26 aastat. Lyman ja Crystal olid lahutamatud ning teenisid Jumalat õlg õla kõrval kuni Crystali surmani aastal 1998. Kolm aastat enne surma sai Crystal insuldi, mille tagajärjeks oli raske invaliidsus. Kiindumus, millega Lyman tema eest päevast päeva hoolitses, avaldas muljet kõigile, eriti aga neile, kes nägid, kuidas Lyman lähedalasuvail kõnniteedel armastavalt ratastooli lükkas, et Crystal saaks pakkuda möödakäijatele ajakirju „Vahitorn” ja „Ärgake!”.

Vend Swingle oli siiras ja südamlik mees. Kes teda tundma õppisid, hakkasid teda väga armastama. Lymanil, nagu ka tema isal ja emal, oli Piiblil põhinev lootus elada koos Jeesuse Kristusega taevases Kuningriigis. Meil on põhjust uskuda, et see lootus on nüüd täitunud (1. Tessalooniklastele 4:15–18; Ilmutuse 14:13).

[Pilt lk 31]

Vend Swingle töötas trükivärvitsehhis umbes 25 aastat

[Pilt lk 31]

Lyman ja Crystal olid lahutamatud